Halogeenide üldiseloomustus Halogeenid on 7.A rühma elemendid flour, broom, jood ja astaat. Nad on kõige aktiivsemad mittemetallid. Aatomite väliskihis on 7 elektroni ; väliskihist on puudu 1 elektron, mille nad kergesti juurde võtavad .Kõige iseloomulikumad ühendid on halogeniidid (o.a = -1 ). Halogeenid lihtainena koosnevad 2-aatomilistest molekulidest . Lihtained on suhteliselt madala sulamistemperatuuriga . Tahkel joodil on omadus sublimeeruda .Kõik halogeenid on tugevalt mürgised ning nende aurude sissehingamine võib olla surmav. Kloorivesi Kloor lahustub vees vähe. Lahustumisel reageerib ta aga veega ning moodustab kloorivee. Kloorivesi on väga tugev oksüdeerija. Baktereid hävitava toime tõttu kasutatakse kloorivett joogi-või basseinivee desinfitseerimiseks. Mittepolaarsete ainetena lahustuvad halogeenid hästi vähepolaarsetes orgaanilistes lahustes.
· Joodi puudus võib kaasa tuua raseduse katkemise, lastel väärarenguid ja eakaaslastest arengust mahajäämisi · Joodi puudus võib ka tekitada kilpnäärme haigust: struumat · Jood mõjutab juuste, küünte ja naha seisundit Küsimused 1. Mille vastu aitab jood? 2. Kus kohas leidub palju joodi looduslikult? 3. Mida tekitab joodi puudus organismis? 4. Kus kasutatakse joodi? 5. Mitu stabiilset isotoopi on joodil? Kasutatud kirjandus et.wikipedia.org en.wikipedia.org euyouth.net X klassi Keemia õpik Google.com
elektrolüüsil ja laboris vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel BROOM(BR) ▸ Broom on keemiline element järjenumbriga 35. ▸ Broomil on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 79 ja 81. ▸ Tavatingimustel on pruun vedelik. ▸ Keemistemperatuutr on 58 kraadi. ▸ Külmumistemperatuur on -7 kraadi. ▸ Tugev lõhn ▸ Nii vedeliku kui auruna on söövitav ja ärritav. JOOD(I) ▸ Jood on keemiline element järjenumbriga 53. ▸ Joodil on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127. ▸ Normaaltingimustes esineb Jood tumepruunide kristallidena. ▸ Sulamistemperatuur on 113 kraal ja keemistemperatuur on 184 kraal. ▸ Keemisel tekib lillakas aur. ▸ Jood on teistest halogeenidest verdij vähem aktiivne. ASTAAT(AT) ▸ Astaat on keemiline element järgunumbriga 85. ▸ Kõik Astaadi isotoobid on radioaktiivsed. ▸ Kõige stabilise isotoop on massiarvuga 210. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Sulamistemperatuur: 113,5 °C Keemistemperatuur: 184,35 °C Tihedus: 4,93 g/cm3 Värvus: metalse läikega Olek toatemperatuuril: tahke Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,66 Oksiidi tüüp: tugevhappeline Ühendid: Fluoriidid: IF, IF3, IF5, IF7 Kloriidid: ICl, (ICl3) 2 Bromiidid: IBr Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9 Tahkel joodil on omadus kuumutamisel sublimeeruda, see tähendab aurustuda ilma, et vahepeal tekiks vedelat olekut. Aurude jahtumisel moodustuvad uuesti tahke aine kristallid. Antiseptikuna meditsiinis Kilpnäärme diagnostikas Orgaaniliste ja anorgaaniliste joodiühendite saamiseks. Katalüsaatoritena Looma ja linnutoidu lisanditena Värvainete ja pigmentide koostuses Halogeenlampides Keedusoola lisandis Prantsuse keemik Bernand Courtoise 1811. aastal.
on heterogeenne süsteem, ained on erinevas olekus või mittelahustunud Lahustuvad vaid molekul- ja ioonivõrega ained Lahustumisprotsess: kõigepealt lõhutakse kristallvõre ja ioonilised sidemed, siis tekivad osakesed mis moodustavad lahusti ja lahustunud aine osakestest. Enamike tahkete ainete lahustumine on endotermiline protsess, mistõttu lahustuvust saab suurendada temperatuuri tõstmisel Gaaside lahustuvus temperatuuri tõstes väheneb, sest gaasidel pole kristallvõret. Co2 ja joodil pole vedelat olekut Sarnane lahustub sarnasega: polaarsed lahustid lahustavad polaarseid aineid või ioonseid aineid, mittepolaarsed või vähepolaarsed ained lahustavad mittepolaarseid aineid Molekulaarsete aimete lahustumisprotsess: ei teki ioone, tekivad mitteelektrolüüdid ja lhaus ei juhi elektrit(erandiks on happed, mis on küll molekulaarsed, kuid tekivad ioonid) gaasid ja vees lahustuvad vedelikud, põhjuseks vesiniksidemete teke vee molekuli ja molekulaarse aine vahel
Baktereid hävitava toime tõttu kasutatakse kloorivett joogi-või basseinivee desinfitseerim iseks. Kloor lahustub vees moodustades kloorivee (Cl vesi). Cl + H O = HCl + HclO 20. Kus kasutatakse kaaliumkloraati? KClO3 Kaaliumkloraat ehk Berthollet` sool. Löögist või hõõrdumisel kergesti plahvatav aine, mida kasutatakse hapniku saamiseks, tuletikkude, rakettide ja lõhkeainete valmistamiseks 21. Mis tähtsus on organismis joodil? Kilpnäärmes esineb jood ensüümide koostises. Jood aitab kilpnäärmel toota hormoone, mis reguleerivad organismi ainevahetuse kiirust, kasvamist ja arengut ning valkude sünteesi. Lisaks osaleb jood inimese ainevahetuse normaalse tempo ja püsiva kehasoojuse tagamisel, sidekoe, juuste, küünte ja naha normaalsel arengul.
..........................................................................13 2 1. Sissejuhatus Joodi avastas 1811. a. prantsuse keemik Bernard Courtois. Nimi jood tuleb, joodi auru värvusest, Kreeka pärasest sõnast (jodes), mis tähendab sinililla.(3,4) Jood on keemiline element (mittemetall), mille sümbol on I ja aatomi number on 53. Jood paikneb perioodilisustabelis VII-A rühmas 5. perioodis. Joodil on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127. Jood on halogeen ja moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule.(1,2,4) Joonis1. I +53| 2)8)18)18)7) Joodi värvus on kas metalse läikega must-tumehall või violetne. Puhtal kujul kristallilisena on jood metalse läikega must, veest ligi 5 korda raskem kristalne aine.(a) Kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust üle gaasilisse olekusse ja
Sel juhul bakter kohaneb antibiootikumi toimega ja võib immuunseks muutuda. 3. Ülesanne telesaatest Rakett 69 „Teatusteater“ (eetris 11.04.2020) Vaata järgi - https://arhiiv.err.ee/vaata/rakett-69-teadusteater-301863 Küsimus teadusteatrist - selgita, miks muutis lahus värvi, kui sinna sülitati? - Sülje koostises on ensüümid, mis lõhustuvad süsivesikuid. Lahus muutiski värvi, sest ensüümid lõhustasid tärklises olevad süsivesikud ja joodil ei olnud enam midagi millega värvi muutmiseks reageerida. Hingamiselundkond 1. Tööta iseseisvalt läbi „Anatoomia õpik“ lk.110-119 ja vasta peatüki lõpus olevatele küsimustele kirjalikult. 1) Milliseid õõsi läbib õhk alates ninasõõrmetest kuni kopsualveoolideni? - Õhk läbib alates ninasõõrmetest ninaõõne, kõriõõne, trahhea, bronhid ja jõuab siis kopsualveoolideni. 2) Mis tähtsus on hingamisteede ripsepiteelil?
Enamus majaseentest on sõltuvad lisaniiskusest ja selle puudumisel nende areng peatub. Siit tuleneb vajadus esmalt seene liik määrata ja alles siis plaanida tõrjet. Tihti on majaseente vastu võitlemiseks piisav mittesobivate kasvutingimuste loomine, kuid siiski on mõnikord vajalik kasutada ka kemikaale. Kindlasti tuleks kemikaalide puhul jälgida, kuidas mõjub kemikaal inimese tervisele ja keskkonnale. Hetkel on parimaks lahenduseks Eestis uue põlvkonna kemikaalid, mis põhinevad joodil. (Kõljalg, 2005) Teades asjaolu, et majaseente tekkeks on alati vajalik niiskus, tuleks remonti tehes või uut maja ehitades põhjalikult läbi mõelda niiskuse liikumine hoones ja hoone ümbruses. Majaseente tekke põhjuseks võib olla nii liigniiskus kui ka niiskuse liikumise takistamine. Seega oleks ehituse ja remonditööde juures vajalik konsulteerida vastava ala spetsialistidega. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.tapeedil.com/ehitushooldus/majavamm.htm 2. http://www.puleium
ja astaat. Sõna halogeen tähendab soolatekitajat. Moodustavad ju halogeenid palju ühendeid, mille hulgas on rohkesti sooli. Astaat on radioaktiivne element. Kõik halogeenid on keemiliselt väga aktiivsed mittemetallid. Seejuures nõrgenevad mittemetallilised omadused reas F Cl Br I joodi suunas. Samas suunas suureneb nende elementide aatomiraadius. Seega on halogeenidest fluor kõige mittemetallilisem, joodil võib täheldada aga metallilisi omadusi. Halogeenide ühinemisel vesinikuga tekivad vesinikhalogeniidid vesinikflouriid HF, vesinikkloriid HCl, vesinikbromiid HBr ja vesinikjodiid HI. Need on kõik keemiliselt aktiivsed gaasid. Vesinikkloriidi saadakse tööstuses kloori ja vesiniku ühinemisel: H2 + Cl2 = 2HCl. Vesinik põleb klooris. Hcl on õhust veidi raskem, värvuseta, suitsev ja lämmatav gaas, mis lahustub hästi vees
(halogeniididena). Halogeenide aatomite väliskihis on 7 elektroni. Halogeenide kõige iseloomulikumad ühendid on halogeniidid, milles nende oksüd. aste on -1.Kõigil peale F-i võib olla oksüd. aste positiivne. Halogeenid lihtainena Nende lihtained koosnevad kaheaatomilisest molekulidest, molekulide vahel mõjuvad suhteliselt nõrgad molekulidevahelised füüsikalised jõud ning seetõttu on nende keemistemperatuur suhteliselt madal. Tahkel joodil nt on omadus kuumutamisel sublimeeruda, st aurustuda ilma et vahepeal tekiks vedelat olekut. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeenide füüsikalised omadused Fluor (F) helekollane gaas Kloor (Cl) kollakasroheline gaas Broom (Br) punakaspruun kergesti lenduv vedelik Jood (I) hallikasmust metalse läikega kristalne aine, mis sublimeerub kergesti lillaks auruks. Terava lõhnaga, sööbiva toimega, väga mürgised (v.a. jood), põhjustavad
ja nähtamatu tükike teeb päris kõva paugu. Ammooniumtrijoodiidi kristalle saab valmi-tada järgnevalt: MATERJALID: VARUSTUS: kristalliline jood, puhas ammoniaak (ene- lehter ja filterpaber; paberkäterätid;kaks klaasnõu (mis hiljem setapijaile ammoniumhüdroksiid). ära visatakse). 1) Pange ühte klaasnõusse umbes teelusikatäis joodi. 2) Lisage piisavalt ammoniaaki, et jood oleks täiesti kaetud. 3) Asetage teise nõusse lehter ja lehtrisse filterpaber. 4) Lasnud joodil veidi ammoniaagis liguneda, valage lahus filterpaberiga varustatud lehtrisse. 5) Kuni lahus filtreerub, valage esimesse nõusse veel ammoniaaki, et järelejäänud kristallid kohe lehtri tühjenemi-se järel läbi filtri uhada. 6) Koguge kõik punakaslillad kristallid pruuni filterpaberit puudutamata kokku ja laotage paberkäterättidele umbes tunniks ajaks kuivama. Veenduge, et nende läheduses pole mingeid valgus- ega kuumuseallikaid, kuna kristallid detoneeruvad kergesti. Kuni nad
annaabi.ee 
