hilispaleoliitikum 1. Aurignaci kultuur 2. Gravette’i kultuur 3. Solutre kultuur 4. Madeleine’i kultuur b. mesoliitikum e keskmine kiviaeg c. neoliitikum e noorem kiviaeg 2) Pronksiaeg 3) Rauaaeg Billingeni katastroof – 8213 või 9600 eKr. Balti jääpaisjärv ühines ookeaniga. Kaasnes veetaseme äkiline langus, Eesti ala vabamaks. Uut mereosa hakati kutsuma Joldia mereks. Enamik eurooplase räägivad indo-euroopa keeli 96%. Va Soome, Eesti, Türgi, Ungari, Belgia ehk soome-ugri, turgi, baski keeled) Ötzi – vasekiviaegne mees Alpidest. Kivikirstkalmed Jõelähtmel. Lohukivid – ehk väikese-lohulised kultusekivid Eesti rauaaeg Vanem rauaaeg 500 eKr – 450 pKr Eelrooma rauaaeg 500 eKr – 50 pKr Rooma rauaaeg 50 – 450 Keskmine rauaaeg 450 – 800 Rahvasterännuaeg 450 – 600 Eelviikingiaeg 600 – 800
Sealt leidi tulekivi ja kvartsi kilde, mille põhjal on osa uurijaid arvanud, et tegemist võis olla omaaegsete jäänustega, millega valmistati tööriistu. Seal koopas võisid elada neandertallased. Koobas on 25 m pikk ja 18m lai. Jää taandumine ja Balti jääpaisjärve kujunemine u 10 500 eKr. Jääaeg oli siia kaasatoonud Skandinaaviast rändkivimid. Põhja-Euroopas võis protsessi mõjutada jääsulamise vesi, mis mõjus golfi hoovusena. Billingeni katastroof (8213 või 9700 eKr) ja Joldia mere kujunemine Jää taandus järjest põhja poole. Rootsis Billingeni mäestiku lähedal tekkisid paisjärved, kust hakkas välja voolama ning tekkis ühendus Atlandi ookeaniga. Katastroofiks nim seda selleks, et tollal elas inimesi mererannikul, meri aga kadus ära. Läänemere saavutab mere tasapinna. Tekib Joldia meri. Hilispaleoliitilised kultuurid 19 000 - 9500 e Kr (A. Kriiska järgi): Ahrensburg, Swidry, Hamburg, Madeleine. Neil on mõju hilisemas Põhja-Euroopa asustusloos
ja setetes. Joldiamere staadium (10300-9500 14C a.t.) Taimede-loomade surma järel läheb fosfor tagasi mulda või Nimi limuse Portlandia arctica (Joldia) järgi veesetetesse. Kujunes Kesk- Rootsi Närke väina ühenduse kaudu ookeaniga. Mullas ja ookeanides võib P olla seotud miljoneid aastaid, kuni Väga madal, ookeaniga ühendus ajutine. Soolsus kõikuv ja vähene (2-
22k a. tagasi. Lääne-Soomes asuvast Susiloa koopast leiti arvatavalt 120k - 130k a. vanused märgid inimasustusest. Tõenäoliselt on tegu neandertaallaste endise elukohaga. See on senimaani ainuke koht Põhja-Euroopas, mis viitab nii vanale asustusele regioonis. Balti jääpaisjärv kujunes jääkilbi taandumisel u. 10 500 e.m.a. U. 9600 e.m.a. toimus Billingeni katastroof. Taani väinade kohal purunes jää ning Balti jääpaisjärve veetase vähenes drastiliselt (u. 25m). Kujunes Joldia meri. Eesti pindala suurenes märgatavalt, siinne kliima hakkas soojenema. Hakkasid levima kase- ja männimetsad, sisse rändasid põdrad, karud, koprad jt. metsavööndi loomad. Hilispaleoliitilised kultuurid (19k - 9,5k e.m.a.) Swidry kultuur - arvatav alusepanija Balti kultuuridele (s.h. Kunda kultuurile). Eestimaa inimasustus tekkis u. 11-9k a. tagasi. Kunda kultuur Kunda kultuur hõlmab kogu Eesti keskmist kiviaega e mesoliitikumi (9000-5000 e.m.a.).
Millalgi toimus järsk külmenemine (kestis umbes 500 aastat) võib-olla on see seotud olnud suure jäämassi sulamisega, mis võis mõjutada Golfi hoovust. Järkjärgult jää taandus loode poole (Skandinaavia). Pärast Balti jääpaisjärve toimus Billingeni katastroof (8213 või 9600 eKr). Meri kadus ära kui jää sulamine jõudis Billingeni mägede juurde, siis ta murdis Atlandi ookeanisse välja ja Balti paisjärv voolas tühjaks. Kujunes Joldia meri, kuna oli ühendus ookeaniga, siis vesi oli tunduvalt soolasem. Järkjärgult hakkasid inimesed liikuma põhjapoole (Hilispaleoliitilised kultuurid 19 000-9500 eKr). Kui jää taandumine oli lõppenud, siis algas uus periood keskne kiviaeg ehk Mesoliitikum. Madleine kultuuri kuuluvad paljud koopamaalingud ja tõenäoliselt on selle kultuuri elanikkond liikunud ka põhjapoole ja sellest kujunenud Hamburgi, Ahrensburgi ja Swidry kultuurid.
Noorem Viikingiaeg u 800 1050 Hilisrauaaeg u 1050 1200 Allikad: kivistised, esemed, rahvaluule Eesti alade loodusolud U 130 000 a tagasi lõppes viimane jääaeg Balti jääpaisjärv Tundra, põhjapõdrad U 9500 eKr Billingeri katastroof Rootsis, mäekurust murdsid läbi jäälangud, veetase langes ja Eesti tuli välja(8213 eKr algas Maausk) Joldia mere periood Hilary Karu 4 D 11 EESTI AJALUGU tarvas, ulukhobune pidev soojenemine Antsülusjärv Ühendus merega katkes, tekkis järv Litoriina mere periood Kõige soojem periood Jää tungis läbi Tääni väina pärn, tamm, hirv, metssiga, piison Limnea mere periood jahenemine
4. Millised ilmategurid mõjutavad Musta mere piirkonna kliimat? 5. Nimeta peatükis toodud mered, lahed, väinad, poolsaared, saared. --- 64 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ((Foto: Orjaku sadam Hiiumaal. Väinamere-äärsed sadamad on pideva maakerke tõttu madalaveelised ja seetõttu vajauad laevateed enamasti süvendamist.)) ((Joonis: Läänemere geoloogilise arengu etapid. Kaardil märgitud: Balti jääpaisjärv (12 000-10 300 aastat tagasi), Joldia meri (10 300-9300 a.t), Antsülusjärv (9300-8000 a.t), Litoriinameri (8000-4000 a.t).)) Läänemere nõo ja selle ümbruse kujunemine toimus Kvaternaari ajastu eelsete geoloogiliste protsesside käigus. Neogeeni ajastu lõpuks oli selles piirkonnas välja kujunenud keerukas jõestik. Mandrijää viimase taandumise ajal liikus liustikuserva ees suuri jääpaisjärvi, mis umbes 12000 aastat tagasi, siis kui jääst vabanes Pandivere kõrgustik, liitusid suureks Balti
annaabi.ee 
