Ristisõdade põhjused: kirik- oma võimu suurendamine, agressiivsuse suunamine mujale ilmalikud valitsejad- uued valdused ja rikkused, lõpp sisetülidele, Itaalia kaubalinnade soov kontrollida Vahemere kaubandust ristisõdijad- rikkused, pääs paradiisi 1. ristisõja tulemused: *Pühal Maal moodustati 4 ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond, Antiookia vürstiriik. *3 rüütliordut: Templiordu, Johaniitide ordu, Teutooni ehk Saksa ordu (tegevusteks palvetamine ja sõdimine) 3. ristisõja tulemused: *Osalevad nii Saksa-Rooma keiser, Prantsuse kunigas kui ka Inglise kuningas. *Jeruusalemma ei vallutata *Richard I Lõvisüda jääb üksi võitlema 4. ristisõja tulemused: *EI jõuta pühale maale, Konstantinoopoli vallutamine *Bütsantsi vallutamine Ristisõdade üldised tagajärjed: *Lääne-Euroopale ebaõnnestumine *Islamimaailma tihedam liitumine
Hiljem kujunesid need sõjalisteks organisatsioonideks. Teiseks lähtekohtadeks sõjaliste ordude tekkimisel on munklus. Kui munkade töö on palvetamine, jumalateenistuse pidamine, lugemine ja kirjutamine, siis vaimulik rüütliordu on samasugune ordu, mis on andnud kuulekuse ja kasinuse tõotuse, kuid kelle ülesanne on kaitsta ristirahvast. Neid rüütliordusid oli terve rida. Olulisemad nende hulgast oli Templiordu (koosnes prantslastest, loodi 1118. aastal), johaniitide ordu (itaallastest koosnev, loodud 1130. aastal) ja Saksa ordu ehk Teutooni ordu (koosnes sakslastest, loodud 1198. aastal). Seega olid nende ordu liikmed nii rüütlid kui ka mungad korraga. II ristisõda (1147-1149) XI sajandi lõpul Esimese ristisõjaga saavutatud edu ei püsinud kaua. Peagi õnnestus seldžukkidel osa kaotatud aladest tagasi võtta. Ristiusuliste jagatud Edessa krahvkond näiteks võeti ära. Püha Bernardi õhutusel hakati valmistuma uueks ristisõjaks.
1236 Cordoba, 1248 Sevilla, 1492 Granada 11. Ristisõjad paavstiautoriteedi tõstmine (Peetruse järeltulija); pingete suunamine Euroopast välja; kaubandus Vahemerel kontrollida; Püha Maa vallutamine 1. Sõda 1096-1099 Toulouse krahv Raymond, Lotringi hertsog Gottfried, Edessakaotati 1144, Antiookia, Jeruusalemm (1099) 6k rüütleid, 34k jalamehi Templiordu, Johaniitide ordu, Teutooni (Saksa) ordu 2. Sõda 1147-1149 Louis VII Prantsusmaalt, Konrad III Saksamaalt Ebaõnnestumine, Jeruusalemmkaotati 1187 3. Sõda 1189-1192 sks Friedrich I Barbarossa, pr Philippe II Auguste Ebaõnnestumine, reeturlus, Lõvisüda võitles välja väikese ing Richard I Lõvisüda rannikuriba ja õiguse kolm aastat Jeruusalemma külastada 4
Preussenreisen paljude rüütlite osalemine sõjakäikudel leedulaste vastu Saksa ordu toetuseks. Hõlbus oli minna Preisimaale, kust lähtusid pidevalt sõjaretked leedulaste vastu: tekkis ristisõjaturism. Ristisõjad olid ka rekonktista, Liivimaa ristisõjad etc. Ristisõdadega seostusvad vaimulikurüütliordud: Templiordu 12. saj alguses rajatud ordu, mille peamaja oli Jeruusalemmas paigas, mida arvati olevad Saalomoni templi koht Johaniitide ordu algne idee oli palverändurite kaitsmine ja nende eest hoolitsemine Teutooni ordu rajatud 12. saj lõpul Need ordud said kiiresti jõukaks, neile tehti suuri annetusi ja neil olid oma esindused üle kogu Euroopa. Kui püha maa moslemite kätte langes jätkasid nad muudel aladel. Malta ordu eksisteerib tänapäevani Malta saarel. Templiordu keskuseks sai Pariis, kus see aga likvideeriti. Saksa ordu tegutses hiljem Preisimaal ja Liivimaal ning Saksamaal,
nendest ristisõdadest oli I, mis oli 1096-1099 .a. Esimese ristisõja tulemusena Jeruusalemm hõivati, ja neli ristisõdijate riiki rajati selle tulemusena. Lähis-Itta üritati sisse viia läänisüsteemi. Need, kes olid I rs. osalenud said osad senjööri koha. Loodi vaimulikud rüütliordud, et ristisõdijate riike üleval hoida. Ühelt küljelt oli ordurüütel munk ja teiselt küljelt oli rüütel. Templirüütlite Ordu on kõige kuulsam kolmest ordust(Teutoonide Ordu, Hospitaliitide e. Johaniitide Ordu). Kuna araablased ikkagi surusid peale liiga tugevalt, siis tõsteti ordud ümber Euroopasse. Templirüütlid hakkasid suuresti tegelema pangandusega. Hävitati 14. saj. Prantsuse kuningas Philippus Ilusa käsul. Hospitaliitide ordu hakkas tegelema meditsiiniga, haiglate eest hoolitsemisega. Heategevusega. Saksa e. Teutooni ordu tegevusala kestis edasi. Sõdimine uskumatutega. Sest Saksa e. Teutooni ordu tõi oma tegevuse üle 13. saj. alguses. Tekkis lausa oma Orduriik.
(mälestusmärk). Aumärgid jaotuvad: riiklikeks (annetab tavaliselt riigipea) ; ühingute aumärkideks (annetab ühingu juhtiv institutsioon). Aumärkide annetamise ja kandmise korda reguleerivad riigi põhiseadus, seadused ja aumärgi statuut. 27. Faleristika kolm allikat Kolm allikat, millest arenes välja tänapäevane teenetemärgindus: 1. Vana-Kreeka autasusüsteemid 2. Vaimulike rüütliordude sümboolika (hospitaliidid e. Johaniitide ordu, 1118, Saksaordu 1191jm) said kinnituse paavstilt. 3. Ilmalikud rüütliordud Sukapaela ordu, Kuldvillaku ordu, Püha seeravi ordu Orden on rüütliordu liikmete tunnusmärk, millest 16-17 saj kujunesid välja seisuslikud teenetemärgid, mida jagas riik. I sõjaline orden 1693. Teenetemärgid- Püha Andrease teenetemärgid aadlitele. Anna orden, Püha Georgi rist. 28. Eesti teenetemärgid 1919 pandi paika STATUUT (alus on Saksa vaasordu)
Peale Meinhardi surma 1198 määrati peapiiskopiks Berthold. Tema hukkus Imanti oda läbi. Järgmiseks piiskopiks sai Breemenist pärit toomhärra Albert. 2 1201 - Albert rajas Riia linna. 1202 - Riias loodi Mõõgavendade ordu ( Kristuse sõjateenistuse vennad). Nende tunnuseks oli valge mantel punase mõõga ja ristiga raudrüü peal. Liivalsed alistati aastaks 1208. Järgmisena võeti ette eesti. Eestis tegutsesid sel ajale Johaniitide, Templivendade ja Deutooni ehk Saksa ordu. Neist igaühel oli oma märk. 1208 - 1212. Muistse vabadus sõja esimene periood. Algas sakslaste tungimisega Ugandisse kevadel. Sügisel läksid nad tagasi. Sellele järgnesid eestlaste vastu sõjakäigud. Eesti-Vene suhted olid halvad. Vene-saksa suhted head, sest Vladimiri tütar oli abielus Alberti vennaga. Lõppes Turaida (Toreida) rahuga. 1215 - sõja tegevus algas uuesti. Vabadusvõitluse teine periood
annaabi.ee 
