Dostojevski "Idioot" Peale üle nelja aasta viibimist Sveitsi vaimuhaiglas oli peategelane vürst Moskin, keda peeti idioodiks, rongiga teel Varssavist Peterburi. Idioodik peeti teda teda sellepärast et tal oli lihtsalt teistsugused maailmavaated, Moskin oli väga helde, abivalmis, lihtsameelne ja läbinisti hea inimene. Rongis kohtus vürst ka esimest korda Rogoziniga ja Lebedeviga. Peterburi jõudes, läks Moskin kohe Jepatsinite majja kus elavat ta sugulane. Seal kohtas vürst esimest korda üht tütart kolmest, kes oli Moskini jaoks väga rabavalt ilus, kuid mitte nii ilus kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud pilt Nastasjast. Vürst sai endale üüritud korteri Ganja juures, kus tutvus ta esimest korda ka Nastasjaga. Kui Moskin kutsumata Nastasja korterisse sadas ja talle abielu ettepaneku tegi, otsustas Nastasja, et ta ei abiellu ei Ganja ega Moskiniga.
surma õnnelik olla. Teised lapsed hakkasid tüdrukut armastama tänu vürstile. Vürsti teeseldud tunded, suudlus, abivalmidus ja austus lasid küll tüdrukul surra õnnelikuna. Venemaale naastes Kohtus Mõskin rongis Rogoziniga, kes jutustas talle imelisest naisest ja oma kirest Nastasja Filippovnaist. Kuuldes selle naise kohta jutte ja nähes pilti, tekkis vürstil Nastasja vastu huvi. Rongilt tulles läks vürst Jepatsinite poole. Jepatsinite juurde läks ta sest, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Vürst polnud sinna oodatud ja teada võeti esialgu külmalt vastu. Kindralit külastades kohtus Mõskin kindrali perega, kus ta kohtas kindrali nooremat tütart Aglajat, kes jäi silma oma iluga. Noored kirjutasid omavahel ja kohtusid. Aglaja vanemad levitasid jutte noorte abiellumisest. Kuna Aglaja oli noor ja õrnake, tundis vürst, et võib talle pakkuda seda vanema-lapse armastust
Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kõhe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast südametunnistust-
Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kõhe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast südametunnistust-
Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kõhe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast
raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kõhe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast südametunnistust-pealegi selgus, et ta oli idioot, ning see kõik tekitas
Peale seda hakati teda toibutama ja Nastasja tõmbas raha paki tulest välja ja ütles etsee jääb Ganjale. Nastasja ja Rogozin lahkusid koos seltskonnaga. Vürst , peale nende lahkumist, tormas neile järgi. 2. osa 1. Vahepeal möödus 3 kuud. Linnas jäi kõik vaikseks. Oli kuulda jutte Vürstist ja Nastasjast ja Rogozinist. Nastasja olevat nimelt vahepeal Rogozini eest ära põgenenud ja siis jälle ära põgenenenud ja nii mitu korda, vahel isegi otse altari eest. Jepatsinite majas räägiti ka vahepeal Vürstist ja tema tegemistest. Jepatsinitega hakkas läbi käima ka Kolja. Ühel päeval kui Kolja oli sattunud Aglajaga ühte ruumi kahekesi, andis ta talle üle kirja mille oli Vürst saatnud. Kiri oli segane ja Vürst tahtis kirjas vaid teada kas Aglaja on õnnelik või mitte. See muutis Aglaja rahutuks ja ta kuulas Kolja üle, sest ta ei suutnud uskuda et Vürst ,,sellist põngerjat usaldab". Aglaja solvas sellega Koljat. 2. Varsti ilmus Peterburi tagasi Vürst
Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kohe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast
Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kõhe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast
annaabi.ee 
