KARULAANE JENKA C G7 PAKSUS KARULAANES, METSAKURUS SUURES, C F EmA7 KÕRGE KUUSE ALL Dm G C Am ÕHTUL LÄHEB LAHTI JA EI ANNA MAHTI D G LÕBUS MÄNG JA TRALL C G7 KUU SEE TAEVAST VAATAB, SILMI LAHTI PAOTAB C F EmA7 KÜLLAP ARVAB VIST Dm G C Am ET ON TANTSUL NIMEKS, MIDA PANEB IMEKS, Dm G7 C ROKENROLL VÕI TVIST F REF . KRIIMSILM KARUOTT JA REBANE Em A SIILIPOISS JA JÄNES KARVANE Dm7 HÜPPAVAD ÜHESKOOS Dm ÜKSMEELSES TANTSUHOOS G KARULAANE JENKAT C G7 MUTT SEE PUHUB PILLI, NINAL UUED PRILLID C F EmA7 NOOTI HÄSTI TEAB Dm G C Am TRUMMILÖÖJAKS ILVES, ISE TÄITSA PILVES D G RÜTMI PAIKA SEAB C G7 KONTRABASS ON PÕDRAL, VIIUL TEMA SÕBRAL C F EmA7 KIKK-KÕRV ORAVAL Dm G C Am KÕIK...
„Kadriorg“ , „Meie koolielu“, Tallinn mu Tallinn“. Looming: Operetid "Ainult unistus" (1955) "Laanelill" (1959) "Teie soov palun?" (1962) Muusikalid: "Mees pisuhännaga" (1968) "Kapsad ja kuningad" (1971) "Raha paneb rattad käima" (1978) "Kuskil Montparnasse'il" (1980) Laule: "Kui sa traktorile korraks puhkust annad" "Mis sina maamees merest tead" "Kadriorg" "Kui õitseb sirel" "Kalurilaul" "Põhja valge naine" „Karulaane jenka“ LASTELAULUD: 1. Vaat' kus poisid! : "Vaat' kus rivi: poisinakse on siin peenikesi pakse..." ; 2. Porgandid : "Ütle õige, sirge porgand..." ; 3. Tige tikker : "Oi, sina, tige tikrimari..." / sõn.: V. Sõelsepp ; 4. Põikpäised tomatid : "Jaani laial peenralapil kenasti kõik muidu klapib..." / sõn.: Kulskaja ; tlk. H. Mänd ; 5. Moosikeetja : "Mardikas kord marjul käis..." / sõn.: E. Esop ; 6. Sõstrad : "Sõstrad, sõstrad, sõsarad, üksikult ei kasva nad..." ; 7
14. Ehitiste, taevakehade, tähtkujude nimed: Suur Rannavärav, Pikk Hermann, Inglisild, Kolm Õde, Kuulsuse obelisk, Sõpruse naftajuhe, Tuhande Samba saal, Estonia V/valge saal, Pirita klooster, Maa, Kuu, Päike, Suur Vanker, planeet Jupiter, Paks Margareeta Väikese algustähega: 1. Pühad, tähtpäevad: ehitajate päev, võidupüha, jõulud, hingedepäev, uusaasta, sõbrapäev, valentinipäev, Emadepäev, Isadepäev 2. Tantsud: valss, jenka, tango, polka 3. Nädalapäevad, kuud, aastad, ajastud: laupäev, märtsikuu, koera-aasta, jääaeg 4. Keeled, elanikkond, hõimud: hiina keel, läänemeresoome keeled, mulgid, võrokesed, slaavi hõimud, soome keel 5. Rahvused: jaapanlane, sakslane, eestlane 6. Üritused: olümpiamängud, rahvusvaheline pianistide konkurss, vabatahtlikud kõnevõistlused, laulupidu, paraad, sünnipäev, tantsupidu 7
viisi=tükiviisi, kolme kaupa=kolmekaupa; 4. nimetav +alaltütlev kokku, nt päev-päevalt, järk-järgult, aga päevast päeva; paaris- ja kordussõnade vahel, nt õed-vennad, tahes-tahtmata, tere-tere ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Väikese tähega: Suure tähega: pühad, tähtpäevad ehitajate päev, mardipäev, jõulud isikud, olendid Jaroslav Tark, Kaval-Ants, Ristija tantsud rumba, jenka Johannes nädalapäevad, kuud, ajastud sügiskuu, laupäev, koera- maade, riikide ametlikud nimed Rootsi Kuningriik aasta veekogud, saared, lahed, mäed jt Suur Munamägi keeled, elanikkond, hõimud läänemeresoome keeled, talud, külad, alevid, linnad, maakonnad laulupeo- võrokesed, slaavi hõimud Tallinn
Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet teisendav kordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks. Selline värsivorm kujunes rohkem kui tuhat aastat tagasi. Väga vanad on mõned meie ajani ulatunud lauludki, näiteks "Loomislaul" Runolaul on Soome rahvamuusika. Esitlusviis ühehäälne saateta, teema kalevala, pill kantele, tants jenka. 2. Kuni 19. sajandini oli kõrgkultuur Eesti ja Liivimaal saksakeelne ning siinses professionaalses muusikas domineerisid sakslased. Mõned eestlased võisid küll saada korraliku muusikahariduse, mis tähendas aga nende sulandumist saksakeelsesse kultuuri. See asjaolu ei olnud tingitud provintslikest ja viletsatest oludest siinmail kuni 19. sajandi alguseni polnud piititlemine rahvuse järgi euroopa kultuuris kusagil iseloomulik
Korraldus: Kõik mängijad jagunevad gruppidesse. Grupid seisavad hanerivis ja haaravad õlgadest või puusadest kinni. Grupi viimasele liikmele pistetakse värvli vahele rätik või lint. NB! Lapsed ja lapsevanemad võivad olla ka eraldi gruppides, olenevalt olukorrast. Eesmärk: teise grupi saba on vaja endale saada ja oma grupi saba alles hoida. Reegel: grupid tohivad liikumist alustada ainult märguande peale, milleks on muusika „Jenka“ ja lõpetada alles siis kui on katkenud muusika. Mängu katkestab muusika!!! Kaotajaks jääb grupp, kes on oma sabast ilma jäänud või laguneb lihtsalt laiali. Käsklus: Tähelepanu, valmis olla … „Jenkatants“ 18 NB! Tõsta esile grupp võitjatega, kes suutsid oma saba alles jätta ning kelle grupp ei lagunenud ka laiali. SÕNALINE OSA: Ja pea see ei ole, kui sügis ulatab „ käe“ talvele jne.
mille laenutasin. Minu on fan-club alati kaasas kui võistlen. Mulle meeldib rock muusika. De facto mulle ei meeldi sic! õel olla. Suur ja väike algustäht Reeglid: VÄIKESE ALGUSTÄHEGA 1. Pühad ja tähtpäevad kirjutatakse väikese algustähega. NT: isadepäev, õpetajate päev, hingedepäev, suur reede 2. Tantsude nimed kirjutatakse väiksese tähega. NT: polka, valss, tango, aeglane valss, quickstep, jive, foxtrot, jenka jne 3. Nädalapäevad, kuud ja aastad kirjutatakse väikese tähega. NT: esmaspäev, reede, märtsikuu, jaanuarikuu, aprill, koera-aasta 4. Keeled kirjutatakse väikese algustähega ja lahku. NT: prantsuse keel NB: prantsusekeelne/line kirjutatakse kokku 5. Rahvused kirjutatakse väikese algustähega. NT: jaapanlane, soomlane, eestlane, itaallased, portugallane 6. Üritused kirjutatakse väikese algustähega
(Huno Rätsep 2002: 70-75) Eelviimase laenukihtina jäävad soome laenud, mis on tänapäeval üsna levinud. Need hakkasid keelde tulema XIX sajandi lõpus. Mitmete aastate jooksul laenatud sõnade arv on üsna suur, peaaegu kakssada, kuid üheksa kümnendikku neist on tuletuslaenud, mille tüved eksisteerisid varem eesti keeles. Soome keelest uusi tüvesid on 87-96, s.o 1,57-1,73% kogu tüvevarast. Siia kuuluvad aare, anasta-, haihtu-, harras, jenka, julm, jäik, keigar, kuva-, lakka-, masenda-, mehu, raev, reibas, retk, ründa-, sangar,solva-, suhe, säili-, sünge, tehas, turske, uljas, vaist, vihja- jt. Enamik soome laenudest on tulnud eesti keelde mingi oleva isiku vahendusel ja juba laenamisel on olnud eesti keele struktuurile kohandatud (Huno Rätsep 2002:70-75). Ning lõpuks tulevad muud laenud, mis on laenatud teistest keeltest. Siin hulgas on umbes 7-9 tüve, s.o 0,12-0,16% tüvevarast. Need on jaana--( hbr
Portugali kultuuri juured on pärit ladina ja Vana-Rooma kultuurist. Portugal, kui riik, millel on pikk ajalugu, on koduks mitmele vana arhitektuuri struktuurile, samuti tüüpiline kunsti, mööbli ja kirjanduse kogusid peegeldav. Portugal oli kunagi üks suurimaid ja võimsamaid kultuurilise, poliitilise ja majandusliku võimuga riike maailmas. Alustades maadeavastustest 15. sajandil. Rahvatantsud on: Ring tants, Fandango (kokku Ribatejo piirkond), kaks sammu valss, Jenka (Chotiça) Corridinho (ja Algarve ja Extremadura piirkond), Vira (of Minho piirkonnas) Bailarico, Vareirinha, Malhão, Vareira, Maneio, Vira de Cruz, Vira Solto, Vira de Macieira, Sapatinho, Tau-Tau, Ciranda, Zé que Fumas, Regadinho, O Pedreiro ja O Ti Tirititi. Toit Portugali igal piirkonnal on oma traditsioonilised road, sealhulgas eri liiki liha, mereannid, värske kala, kuivatatud ja soolatud tursk (bacalhau).
annaabi.ee 
