eelneva perioodi tippharitlaste seisukohavõtte. Üliõpilasliikumise keskuseks sai Jena ülikool, mis asus Saksi-Weimari suurhertsogkonnas, kus valitses suhteliselt vabameelne ja haridust soosiv õhkkond. 1817. aastal otsustasid Jena üliõpilased tähistada Saksa ajaloo kahte suurt tähtpäeva: luterliku reformatsiooni 300. Ja Leipzigi Rahvastelahingu neljandat aastapäeva. Osavõtukutsed saadeti teistessegi kõrgkoolidesse ning 17.oktoobril 1817 saabus Jenasse umbes 500 tudengit 11 Saksa ülikoolist. Kogunemiskohast sõideti Esenachi, sealt mindi järgmisel päeval tõrvikrongikäigus Wartburgi lossi juurde, kus reformatsiooni algul oli elanud Martin Luther. Pärast rongkäiku heideti tõrvikutest kerkinud tulelõkkesse reaktsiooni sümboliteks kujunenud kaprali kepp, Hesseni sõduri pats, paavsti bullat meenutav paberirull ja tagurlikke raamatuid, kusjuures eeskuju oli võetud Martin Lutherist, kes omal ajal oli põletanud paavsti bulla.
valitsemisvormi, suhtus eitavalt tol ajal Saksamaal valitsenud feodaal-absolutistlikku korda ja katoliiklikku kristlikku religiooni, kummardas antiikdemokraatiat ja propageeris inimese aktiivse vahelesegamise vajadust ühiskondlikku ellu, et seda muuta. 1797. aastal saabus Hegel tagasi kodumaale ja sai koduõpetaja koha kaupmees Gogeli perekonnas Frankfurdis Maini ääres. Seal proovis Hegel visalt oma jõudu pedagoogina. Leides Jena ülikooli selleks sobivaimaks, kolis ta 1801. aastal Jenasse. Seal viibimise kuue aasta jooksul arendas Hegel energilist pedagoogilist ja kirjanduslikku tegevust. Ta pidas loenguid, kirjutas suure hulga artikkleid. Oma kirjanduslikku tegevust alustas Hegel artikliga ,,Fichte ja Schellingi filosoofiliste süsteemide erinevus". Pärast Jena okupeerimist Napoleoni vägede poolt sai Hegelist ,,Bambergi Ajalehe" toimetaja, kuid range tsensuuri tõttu ei suutnud ta oma eesmärki seal täita ning 1808. - 1816. aastad
Oli Marx oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marc ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija Peateos oli "Kapital" 1833. aastal 17 märtsil viibis vaid 11 leinajat haridus: käis kolmes ülikoolis Bonni ülikoolis õppis õigusteadust aga lahkus sealt alkoholismi pärast Berliini ülikoolis, kus hakkas õppima filosoofiat 15.aprillil 1841 aastal vaid üheksa päeva pärast dissertatsiooni saatmist Jenasse, omistati Karl Marxile doktorikraad vaated: kommunismiteooria tänap'evase kontseptsiooni looja. Kapitalistliku majandusfilosoofia looja Vägivaldne revolutsioon polnud Marxi arvates ainuke võimalus tootmissuhteid välja vahetada Väitis et religioon on oopium rahvale. Inimkonna areng toimub inimkogukonnast sotsialismini. Marx annab materialismile uue sisu, kus filosoofia põhiküsimuseks teadvuse ja materialismi suhe. Teadvus kujuneb materiaalsete tingumuste baasil
armsamaga. Romaan: ,,Ofterdingen". Talt on ka pärit fragmendid, mõttepäevik. Germaine de Stail üks esimesi autoreid, kelle puhul võib Prantsusmaal rääkida romantismist. Pani teoreetilised vaated kirja 1813. 2. nov 9. nov Friedrich Hölderlin(1770-1843). Elu lõpu veetis vaimuhaiglas. Pärit silmapaistmatust vaesest perekonnast. Läks õppima 5a teoloogiat Tübingeni ülikooli. Maksti stipendinumi. Õppis omaaja suurkujudega, Schelling ja Hegel. Seal õppis ka Hegel. 1795 läks Jenasse ülikooli. Hakkas tööle kuvernöörina ehk eraõpetajana. Kaupmees Gontat ja abikaasa Suzetta, tekkis lähedus naisega. Kaupmees kihutas Hölderlini välja. Esimene loominguline kimp: ,,Tübingeni hümnid." Tugevad Schilleri mõjud, kasutab retoorilist-filosoofilist paatost. Kirjutatud prantsuse revolutsiooni ajal ja selle mõju all. Kui muud luuletajad püüdsid eemalduda klassitsistlikust mõõdupuust, siis Hölderlin just kirjutab nt oode. Tema
eemale. Thüringeni? periood oli Hölderlini elus üks positiivsemaid. Hegeliga puutus Thüringenis kokku. Thüringeni tulid ka revolutsioonimeeleolud "kolinal" sisse. Eriti agaralt tegi seda Schelling, kes tõlkis saksa k marseliesi. Hölderingi luules on vabaduse idee tuntav - nn Thürigeni hümnid. Peale Thüringeni algavad Hölderlinil otsingulised aastad - otsib tööd kuvernandina. Hölderlin üritas minna Jenasse. Jena lähedal Weimaris olid nii Goethe kui Schiller, tal õnnestus nendega ka tutvuda. Need suhted võtsid hiljem siis dramaatilise pöörde. Hölderlin tundis erilist lähedust Schilleriga - Schilleril ka kreeka teemalised luuletused. Aga ei Goethe ega Schiller tundnud Hölderlini vastu huvi. Goethe pidas Hölderlini luulet liiga abstraktseks. Kuvernandiks ta siis jäigi, nii kaua kui ta üldse töötas. Lisaks sellele juhtus 1796-1798 aastal dramaatiline
(seisab alles ees). Filosoofiaõpingute ajal antiigihuvi, vaimustub Prantsuse revolutsioonist; Kreeka-vaimustus elu lõpuni. Andekus nii vara ei ilmne. Peale ülikooli lõpetamist on Frankfurdtis ja Bernis. Isa päranduse kättesaamine annab talle majandusliku vabaduse. Suundub Jena ülikooli Weimaris, suured nimed seal tollal. Kujunevad lähedased suhted Schellingiga. "Vaimu fenomenoloogia" (1806) - põgeneb käsikirjaga sõjasündmuste eest. Enne seda näeb Napoleoni hobuse seljas Jenasse sisse sõitmas, millest jääb talle igaveseks tempel mällu. Lühikest aega Lürenbergi gümnaasiumi direktor. "Teaduse loogika" (1812-1816) - 3 köites, kutsuti Heidelbergi ülikooli filoloogia õppetoolile. "Filosoofia teaduste entsüklopeedia" (1817). Kutsuti Berliini ülikooli. Preisi riik oli teda tükk aega tõmmanud. Hegeli loengud on konarlikud ja ebatäpsed, kuid vaatamata sellele siiski popid. Hegel saab Preisi "riigifilosoofiks." Loeb ka kõrvaldistsipliine.
on üsna suur, sest iga vürst tahab elada nagu luksuslik prantsuse kuningas. Esile kerkivad Schiller ja Goethe. Friedrich Shciller (17591805) Isa soovi kohaselt pidi õppima sõjaväe arstiks. Shcillerile sõjaväe range kord ei meeldinud. Kirjutas öösiti näidendit. Vastu käsku läks esietendusele > põgeneb sõjaväest. Kolis Jenasse Jenas oli ajaloo professor. Weimar > seal ka Goethe üksteist toetav sõprus kirjutavad mõlemad ballaade. Schillerile Wilhelm Telli idee andis Goethe. On kirjutanud veel: luuletusi, ballaade, näidendeid. Näidendid ,,Röövlid" näidend. Peategelane on Karl Moor, aadliku poeg. Õilis realism, näeb ülekohut. Kogub enda ümber röövlid, tahab võtta ja jagada vaestele. Mässumeel aristokraatia vastu.