Lõpuks olid piirajad nõus saarlaste ettepanekuga linnus maha jätta ning vabalt lahkuda. Rootslaste avantüür Lihulas 8.august 1220 Taanlaste ja sakslaste kemplemisest jäi kõrvale Läänemaa ning seda otsustas ära kasutada Rootsi kuningas Johan I Sverkersson. Tema huvi Läänemere idarahvaste ristimise vastu oli suur ja nüüd võetigi ette ka ristisõda eestlaste vastu. 1220. aasta kevadsuvel maabus kuningas koos oma hertsogitega (jarlid) Lihula linnuse all. Koheselt alustati ristimise ja kirikute ehitusega. Sakslased polnud küll rahul rootslaste tegevusega, kuid vaenuvõitlust nende vastu siiski ei alustatud. Kuningas lahkus Läänemaalt oma vägedega ja jättis Lihulasse vaid 500-mehelise garnisoni (sõjaväe üksus, kes on mingis kindlas laagris) Rootslaste tegevus polnud kaugeltki meeltmööda saarlastele ning 8. august 1220 saabuski saarlaste laevastik Lihulasse.
1.Viikingid 1)nimetused: lääne-euroopas normannid(sõnast põhi) inglismaal taanlased iirimaal valged võõrad(norralased) ja mustad võõrad(taanlased) ida-euroopa varjaagid üldiselt paganad 2)kihistumine: · Talupojad(käisid viikingiretkedel, et kaupu vahetada) · Taluperemehed ehk Bondid(otsustasid tähtsamaid asju) · Elukutselised(tavaliselt pere noorimad pojad, sest vanemad said talud) · Jarlid(ülikud, kuninga kaaskondlased) · Orjad(träälid) · Kuningad ehk konung(oma meeste pealikud, kes ei omanud oma maad) 3)retked: eesmärk- sihtpunktid-Läänetee(inglismaa, frangi riik, itaalia) ja idatee(venemaa, bütsants) 4)kultuur: kiri-ruunikiri(3.-4. sajand, lähtus ladina tähestikust9 1. tähestik algas: f,u,th,a,r,k(siit ka nimetus futhark) 2. tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma 3
Ei ole teada täpselt kuidas inimesed jumalaid teenisid, ent on teada, et nad pidasid pühi ja ohverdasid loomi ning vahel ka inimesi. Peale jumala oli veel palju üleloomulike olendeid. Skandinaavalsed uskusid, et surnu rändab (kehaliselt) teise ilma. Niisiis pandi talle eluks vajalikud asjad kaasa, mille hulka võis kuuluda hobune või koguni ori. Tähtsad isikud maeti laevas. Langenute jumal Odin elas suures külmas Valhalla palees, mis asus Asgardis. Valhallasse tulid need jarlid ja sõjamehed, kes olid langenud võitluses. Põllundus ja kalapüük: Viikingite põhiline tegevusala oli põlluharimine. Peaaegu kõik eluks vajalik toodeti talus- toit, riided, mööbel, tööriistad, vankrid ja paadid. Kuna oli pikk talv pidi vilja palju kasvatama. Talutöid tegi kogu pere, lisatööjõuks olid orjad. Põllutööde ja loomade talitamise kõrval tehti ka muid töid- pruuliti õlut, langetati puid, hooldati hooneid, aedu, tööriistu ning paate
eeskujuks Inglise rahad. Rootsi XI-XIII saj See ei olnud euroopalik kristlus vaimulikke määrasid ülikud ja talupojad, orjadele ei antud vabadust, kirikul ei olnud sõlumatust. Paganausk oli Upsalas Bremeni Adami järgi veel 1070.ndail. Rootsi XI-XIII saj Väga vähe kindlaid andmeid on aastate 1060-1130 kohta. Kuningavõim oli nõrk Maakondadel ja kohalikel tingidel oli suur võim Tähtsad olid jarlid Rootsi XI-XIII saj 1060. a. suri Emund Vana; uueks kuningaks sai suurnik Stenkil. Algavad poliitiliselt keerulied ajad võimuvõitlus. Kasvab rahvaarv(3x) ja luuakse juurde metsa alt uut põllumaad. Rootsi XI-XIII saj Orjade arv väheneb, neid vabastatakse ja tihti loovad just nemad uusi asundusi. Tekivad juurde uued linnad, kuid linnade tähtsus tervikuna on veel väikene. Linnade majad on enamasti puust, kivist on vaid kirikud ja olulisemad hooned.
Tema valitsemisajal andsid ennast vabatahtlikult Norra krooni alla ka Island ja Gröönimaa. Magnus Seadusteandja valitses aastail 1263-1280. On ajalukku läinud oma seadusandlike uuendustega. Tähtsamad punktid nendes uuendustes olid näiteks aadlike õiguste reguleerimine, samuti sõjaväekohustuse seaduslik paikapanemine ning ka linnade käsitlemine eraldi õigusliku süsteemi alusel. Samuti oli tema uuendustes sätestatud kuninga enda volitused. Rootsi Jarlid - Skandinaavia riikide kõrge ametimees 9.-14. sajand. Rootsis 12.saj 1226 sõjalaevastiku ja mereretkede juht, tähtsuselt kuninga järel teine. Tuntuimad olid Birger Brosa ja Birger J. Jarlid olid keskaegse Rootsi kõrgeimad riigimehed ning 12.-13. sajandil oli nende võim nii suur, et ületas tihti kuningavõimugi. Birger Jarlinil 13. sajandi keskpaigast õnnestus luua suhteliselt tugev keskvõim ning loodi nn. Provintsiseadustik, mis piiras maakondade iseseisvust.
Tema valitsemisajal andsid ennast vabatahtlikult Norra krooni alla ka Island ja Gröönimaa. Magnus Seadusteandja valitses aastail 1263-1280. On ajalukku läinud oma seadusandlike uuendustega. Tähtsamad punktid nendes uuendustes olid näiteks aadlike õiguste reguleerimine, samuti sõjaväekohustuse seaduslik paikapanemine ning ka linnade käsitlemine eraldi õigusliku süsteemi alusel. Samuti oli tema uuendustes sätestatud kuninga enda volitused. Rootsi Jarlid - Skandinaavia riikide kõrge ametimees 9.-14. sajand. Rootsis 12.saj 1226 sõjalaevastiku ja mereretkede juht, tähtsuselt kuninga järel teine. Tuntuimad olid Birger Brosa ja Birger J. Jarlid olid keskaegse Rootsi kõrgeimad riigimehed ning 12.-13. sajandil oli nende võim nii suur, et ületas tihti kuningavõimugi. Birger Jarlinil 13. sajandi keskpaigast õnnestus luua suhteliselt tugev keskvõim ning loodi nn. Provintsiseadustik, mis piiras maakondade iseseisvust.
Süvendas ristiusku; Alustas ristiretki soomlaste vastu; Tapeti 1160.aastal palgamõrvari poolt; Kuulutati pühakuks. 18.mai on Erik Püha mälestuspäev; Kiriku tähtsus kasvab Talupojad jäävad ilma õigustest vaimulikku valida; Rootslased hakkasid maksma maksu Rooma paavstile; Peapiiskopi asukohaks sai Uppsala; *Pildil* uppsala toomkirik; Jarl 12.sajandil kerkib kuninga kõrvale teine tähtis võimukandja- jarl; Jarlid olid pärit Östergötalandi maakonnast, nende järeltulijaid hakati nimetama folkungiteks; Sigtuna hävitamine Sigtuna oli Rootsi tähtsamaid keskusi Uppsala kõrval; 1187 põletavad Sigtuna linna maha ida poolt tulnud meresõitjad; Pärast Sigtuna hävitamist tugevdati maa kaitset; Rajati uusi kindlustusi, millest esile kerkis Stockholm; Birger Jarl (u1200.1266) Sai kuninga kõrval riigi tegelikuks juhiks; Õnnetus luua tugev keskvõim;
Suri 1263 sõjaretkel Hebriidide saartele Riiginõukogu-kantsler-troonipärimisseadus-Gröönimaa-Island Magnus V Seadusteandja (1263-1280)Tugevdas valitsust. Andis välja rahvusliku seaduste kogu, milles määras kindlaks linnade ja aadli õigused ja sõjaväeteenistuse korra. Kuningale kinnitati seadusandlikud õigused. 1266 müüs Sotimaale Mani saare ja Hebriidid. 1277 lõppes kuningavõimu tüli kirikuga. Rahvuslikseadustekogu-linna,aadliõigusedsõjaväekord Rootsi: Jarlid. Jarl oli keskaja Rootsis kõrgeim riigiametnik. 1167 sai jarl Birger Brosa nõrga kuninga tõttu riigivalitsuse enda kätesse. Sellest saigi alguse jarlide võim nõrkade kuningate üle. Birger Brosa poeg Folke nimest tuleneb Folkunite dünastia nimi. 1222 sai troonile kuueaastane Erik Eriksson, tegelik võim riigis oli Birger Jarlil. 1229 haaras Kunt Holmgersson Lange (Folkunite dünastiast) võimu ja kuulutas end kuningaks. 1231
annaabi.ee 
