materjal, kaevudes asetsevate toruotste kõrgused ja suunad, maapinna kõrgus kaevude juures, ristuvad kommunikatsioonid, torude läbimõõdud, lisaks vaatekaevude luukide tsentrite ning luukide asendid. Elektri- ja sidekaablite puhul määratakse kaabli mark (lisaks ristlõige ja pinge) ning kaablite arv. Määrata tuleb kaablite ja maapinna kõrguslikud asendid käänakutel, ühendusmuhvide, reljeefi murdepunktide, jaotusseadmete sisendite ja kaitsehülsside otste juures. Lisaks tuleb määrata ka ristuvad kommunikatsioonid. Gaasitorustike puhul määratakse põhiliselt kaevud, kapede all paiknevad seadmed (siiber, kontrolltoru, hüdrolukk, elektrikontakt, kondensaadikoguja), kappekaante kõrgused, maapinna kõrgused, torustike põõrdenurgad, ühendused majadega, kaitsehülsside keevisühenduste ja gaasitorude ühenduste asukohad.
mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest meres ja järvede 100 meetri kaugusel ning jõgedes 50 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Laevatavate siseveekogude veepinna kohal asuva õhuliini kaitsevöönd Laevatavate siseveekogude veepinna kohal asuva õhuliini kaitsevöönd on piki liini kulgev õhuruum, mida mõlemalt poolt liini äärmistest hälbimatus asendis juhtmetest 100 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete kaitsevöönd Alajaamade ja jaotusseadmete õmber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Õhuliini mastitõmmitsa või toe kaitsevöönd Õhuliini mastitõmmitsa või toe, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või toe kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist maapinnal. Elektritöö Elektritöö on elektriseadme remontimine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja
Kaitse ajutise sukelduse korral. 8. Kaitse kestva sukelduse korral teatud sügavusele. Organisatsioonilised abinõud: eeskirjad ,teadmiste kontroll ,maanduse ja isolatsiooni süstemaatiline kontroll Abikaitsevahendid: dielektrilised kindad, saapad, dielektrilised jalamatid,isoleerivad restid Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.
35-110 kV pingega liinide korral 25 meetrit; 220-330 kV pingega liinide korral 40 meetrit. Õhuliini mastitõmmitsa või -toe, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist maapinnal. Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuse, kaitsevööndis tegutsemise korra, elektripaigaldise tähistamise nõuete ja elektripaigaldise kaitsmiseks vajalike abinõude täpsemad sätted on toodud vastavas määruses (vt. Õigusaktid-elektriohutus).
lubatud. Maandatud seadmeid kontrollitakse vähemalt 1 kord aastas vaheldumisi suvel ja talvel. Voolu all olevate osade varjestamine Peale isoleeritud juhtmete kasutatakse ka lahtisi, avatud juhtmeid, mis kinnitatud isolaatoritele ainult üksikutes kohtades. Sellisel juhul peavad voolu juhtivad osad asuma kättesaamatus kõrguses (elektriliinid) või nad kaetakse plokikujulise varjestusega, katetega (elektriaparaadid, seadmed), on kappides, kastides või kasutatakse võrgukujulist varjestust (jaotusseadmete juures). Varjestust saab avada või ära võtta ainult spetsiaalse võtme või instrumendiga. Varjestus võib olla varustatud blokeerimisseadmega, mis lülitavad voolu välja, kui varjestus on purustatud. Isikukaitsevahendite kasutamine Jaotatakse põhi- ja abikaitsevahenditeks. Põhikaitsevahendid kannatavad pinget välja pikka aega ja seetõttu või personal nende abil töötada voolu all olevatel seadmeosadel. Abikaitsevahendid ei suuda iseseisvalt tagada kaitset voolu toime eest ja
Vanandamise järgi suureneb tugevus 100 ® 500 M Pa-lini 20 - 150 HB-ni. Lõõmutamist rakendatakse Al struktuuri ühtlustamiseks ja rekristalliseerimiseks piires 320 - 520oC hoides kestvusega 4 - 40 tundi ja jahutades õhukäes või koos ahjuga 0,5 - 2 tundi. Karastamise ja vanandamise efekti mahavõtmiseks st. pehme Al saamiseks piisab 12 tunnist 350o - 450oC juures hoidmisest. Lõõmutatud Al-st õhuliinide paljasjuhtmeid ja jaotusseadmete paljaslattidena (AT). Traadid 0,85,0 mm kuni 0,05 mm tõmmatakse. Latid 3 x 10 mm kuni 20x60mm valtsitakse. Lehtmaterjaline mark A00 (99,7% A1) kasutatakse elektrolüütkondensaatorite elektroodide valmistamiseks lehtmaterjalist: - aparaadi detaile, skaalasi, osuteid, sassiisi. Juhtmete konstruktiivse tugevuse saamiseks terasalumiiniumjuhtmeid (terasest südamiku ümber on põimitud (pandud) alumiiniumtraadi kiud). NB! Galvaanielementide tekkimise vältimiseks peab alumiiniumjuhtmete
Vanandamise järgi suureneb tugevus 100 ® 500 M Pa-lini 20 - 150 HB-ni. Lõõmutamist rakendatakse Al struktuuri ühtlustamiseks ja rekristalliseerimiseks piires 320 - 520oC hoides kestvusega 4 - 40 tundi ja jahutades õhukäes või koos ahjuga 0,5 - 2 tundi. Karastamise ja vanandamise efekti mahavõtmiseks st. pehme Al saamiseks piisab 12 tunnist 350o - 450oC juures hoidmisest. Lõõmutatud Al-st õhuliinide paljasjuhtmeid ja jaotusseadmete paljaslattidena (AT). Traadid 0,85,0 mm kuni 0,05 mm tõmmatakse. Latid 3 x 10 mm kuni 20x60mm valtsitakse. Lehtmaterjaline mark A00 (99,7% A1) kasutatakse elektrolüütkondensaatorite elektroodide valmistamiseks lehtmaterjalist: - aparaadi detaile, skaalasi, osuteid, sassiisi. Juhtmete konstruktiivse tugevuse saamiseks terasalumiiniumjuhtmeid (terasest südamiku ümber on põimitud (pandud) alumiiniumtraadi kiud). NB
valgustuses ja välisvalgustuses, 90% -ni valgustusvõrkudes pingega 12 42 V (toitetrafo alampingepoolel). Lampide pinge ei tohi olla üle 105% nimipingest. Valgustusvõrgu koormus põhjustab seda toitvas trafos pingekao. Viimane sõltub trafo võimsusest, koormatusest, ja koormuse võimsus- tegurist cos . 4.4 VALGUSTUSVÕRGU KAITSE- JA JAOTUSSEADMED Elektrienergia, mis elektrijaamast või alajaamast tuleb toiteliinide kaudu, jaotatakse eri tarbijate vahel jaotusseadmete abil. Neid liine, mille kaudu elektrienergia saabub peajaotusseadmesse (näit. peakilpi), nimetatakse toiteliinideks ja liine, mis peajaotusseadmest väljuvad, jao- tusliinideks. Jaotusliinid suunduvad kas üksiktarbijani või järgmistesse jaotusseadmetesse, näiteks jaotuskappidesse. Nii on see kõigi valgustusseadmete korral, mida toidetakse ala- jaamast väljuva toiteliiniga.Toiteliin suundub sisestus- või peajaotussead-
4.)220 ja 330kv pingega liinide korral on 40m. Maakaabelliini maala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemaltpoolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaal tasandid. Veekaabelliini kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev veepinnast põhjani ulatuv veeruum, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmisest kaablitest meres ja järvedes 100m kaugusel ning jõgedes 50m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaal tasandid Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatuv kaitsevöönd 2m kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Töö Elektritöö on elektriseadme remontimine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, sealhulgas elektriseadme paigaldamine. Elektritöö nõuab elektrialaseid teadmiseid ja oskuseid. Mitte elektritöö- elektripaigaldise läheduses sooritatav töö nt ehitamine, kaevamine,
annaabi.ee 
