allüksuste juhte, kasutama tsentraalseid teenuseid. Üldkulumäär= üldkulud/ jaotusalus (kuluobjekt) Millest lähtutakse üldkulude jaotamisel? Õiglusest Põhjuslikust seosest Saadud tulust Kulude kandmise võimest Jaotusaluse valik jaotusaluse väärtuse leidmine ei tohi nõuda palju aega ega kulutusi koguselised e mitterahalised jaotusalused (töötajate arv, toodangu maht, ostude arv, müügitehingute arv, kaal, ruumi pindala või ruumala, töötundide arv, operatsioonide arv, masintundide arv jne.) rahalised jaotusalused (otsene materjalikulu, tööjõukulu, ostetud materjalide maksumus, tootmisomahind, seadmete jääkmaksumus jne.) Kulude jaotamise kriitika võimalik ainult tinglikult, lähtudes teatavatest eeldustest, kontseptsioonidest, kokkulepitud reeglitest
o Kulukandjate arvestus jaguneb vastavalt kulukandja määratlusele: o · ühik-kulukandja (nt tooteühiku omahinna) arvestus; o · periood-kulukandja (tegevusvaldkonna, müügipiirkonna majandustulemuse) arvestus o Seoses projektipõhise lähenemisega ongi üsna tihti kuluobjektiks projekt ise. Seega saab eelarvestus olla hea vaid siis, kui lisaks on ka selge kululiikide ja kulukohtade arvestus. Sanna 29. Otsekulud ja kaudsed kulud (sh kaudsete kulude jaotusalused) Kulud jaotatakse otsesteks- ja kaudseteks kuludeks. Otsesed kulud on vahetult konkreetse teenuse osutamisega seotud kulud, mis jagunevad omakorda muutuv- ja püsikuludeks. Kulude jaotamise juures eristatakse otsekulusid kaudsetest kuludest. Otsekulud on kulud, mis kantakse otse kulukandjale (nt majutusosakonnas koristus). Kaudseid kulusid ei saa kanda otse kulukandjale (nt juhtkonna tasu), vaid tuleb luua süsteem. Otseste kulude eristamine on
teiste abistavate üksuste, turustuse ja üldhalduse funktsioone täitvate üksuste vahel. 103 · III etapp: põhitootmisüksuste tootmiskulude, toodetud ja müüdud kaupade kulude kalkuleerimine ning toodete, teenuste ja tööde tegelike kulude kalkuleerimine, kaasa arvatud tootmise lisakulude jaotamine toodete vahel. 104 Lisakulude jaotamine toodete vahel · Üldlevinud jaotusalused on: · Otsesed töökulud (tundides või kroonides) · Toodang naturaalühikutes · Masintunnid · Tootmise põhikulud · Tootmise lisakulud jaotatakse jooksvalt vastavalt eelarvelistele jaotusmääradele. Tegelikult tekib üle- või alajaotamine (hälbed eelarvest) · Kui on tegemist ülejaotamisega, siis jaotatakse eelarvet ületav summa sama jaotusaluse põhjal · Kui tegemist on alajaotusega, siis korrigeeritakse perioodi lõpul müüdud kaupade kulusid või jaotatakse
1917 oktoober – võimule bolshevikud Rahudekreet Maadekreet Dekreet kohtute kohta 30.11.1918 K. Marxi teooriast lähtudes: a) riik ja kohtud surevad välja (rahvakohtud) b) eraomand peab kaduma Õigusperekonnad Võrdleva õigusteaduse konstruktsioon Seotud ajaloolise suguluse läbi või mõjuvälja kaudu Võimalikud jaotusalused: keel, geograafia, religiooni mõju, õiguse allikad, riigikord Iseloomulik on rooma ja kanoonilise õiguse retseptsioon (ius commune) 33. Positivism Positivism tähendab nähtusi, mis on tegelikult olemas ja inimvõimetega meeleiselt või tunnetuslikult tuvastatav. Positivism algas 19. sajandil A. Comte katsest ühendada filosoofia ja teadus. Positivistliku filosoofia ülesandeks sai teaduses saavutatud
Palgakulu on hasti jaotatav osakondade peale, aga mitte uldised ruumide ulalpidamiskulud. Peab looma susteemi. Kulude jaotamise otsused ei pruugi anda kohe õiget signaali: võib juhtuda, et peale jaotamist võiks mingi alluksuse kinni panna. See ei pruugi paris õige olla, sest: Üks alluksus võib vajada teist Kõik jaotatud kulud ei kao ara. Ülejaanud kulud tuleb siis umber jaotada teiste peale ning see alandab nende kasumit Tuupilised kulude jaotusalused: Muugikaive Pindala Varade hind Töötajate arv 47. Kulude käitumine (osata joonisel ka esitada) Kulude kaitumise analuusis eristatakse muutuvkulusid, pusikulusid ja segakulusid. Muutuvad kulud on defineeritud kui kulud, mis muutuvad proportsionaalselt seoses muugikaibe muutumisega. Samas on nad pusivad uhiku peale. Nendeks on teenuse pakkumise otsene tööjõukulu , põhimaterjalid, transpordikulu jne. Pusikulud ei sõltu otseselt muugikogusest,
Teine äärmus on kasutada väga palju erinevaid kulukogumeid. Selle otsuse tegemisel on oluline silmas pidada homogeensuse printsiipi, st ühte kulude kogumisse kuuluvad need kulud, mille põhjus-tagajärg seos kulude jaotusaluse ja kulude vahel on ühesugune või sarnane. Millist jaotusalust kasutada iga kulukogumi puhul? Mõned näited kulukogumite ja võimalike jaotusaluste kohta: Kulukogum Võimalikud jaotusalused Tippjuhtkonna töötasud Müük, kasutatavad varad, tegevuskasum finantsosakond Müük, kasutatavad varad, eeldatav kasutusaeg Juriidiline osakond Eeldatav kasutusaeg, müük, kasutatavate varade hulk Turustusosakond Müük, müügimeeste arv Personali osakond Töötajate arv, töötasu summa, uute töötajate arv 21
seotud eriala mõistesüsteemiga ja neid saab sellest vahetult tuletada. Sisumääratlust võib kujutleda hierarhias „üles” ehk juure poole vaatamisena – ta viitab hierarhia kõrgemale tasemele ja annab teistest sama taseme mõistetest eristamise meetodi. Kuna mõistesüsteemi kuju on erialainimeste otsustada ja üheaeg- selt võib eri otstarveteks käibida ka mitu erinevat mõistesüsteemi, siis tasub määratlemisel jälgida, et eri jaotusalused tarbetult segi ei läheks. Võimalike mõistesüsteemide paljusus koos mõne tuletusmalli suure produktiivsusega tingib mõistesüsteemiga arvestamise tegelikult juba märksõnade valimisel: enamasti võib vabalt võtta kas verbi või tegevusnime, protsessi või tulemuse, aine oleku või selles olekus aine vms; seda tuleks vaid teha ühtlaselt. Ei ole näiteks mõtet võtta aine olekutest rääkides märksõnadeks aine gaasiline olek, amorfne