sulandites. Vooluga mähis mõjutab magnetnõela, selles ilmnebki voolu magnetiline toime. Voolu magneetiline toime kaasneb elektrivooluga nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes. Elektrivoolul on kolm toimet: Soojuslik Keemiline Magneetiline Galvanomeetri abil saab kindlaks teha elektrivoolu olemasolu juhis. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeetri skaala on jagatud jaotisteks. Ampermeeter ühendatakse jadamisi seadmega, mille voolutugevust mõõdetakse. Kuidas ilmneb voolu soojuslik toime? Voolu juht soojeneb Kuidas ilmneb voolu keemiline toime? Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi. Kuidas ilmneb voolu magneetiline toime? Vooluga mähis mõjutab magnetnõela Millise asendi võtab vooluga raam magneti harude vahel? Kui traadi otsad ühendada vooluallikaga, tekib traadist mähises elektrivool ja raam pöördub
2 Personali arendamine ja koolitamine Funktsioon 3 Järelevalve korraldamine 3.1 Mälestiste järelevalve 3.2 Muinsuskaitsealade järelevalve Struktuuripõhine liigitamine Organisatsioonid jagunevad osakondadeks, jaoskondadeks, talitusteks, divisjonideks või muudeks allüksusteks. Iga üksus saab ja loob ise dokumente ja haldab neid. Struktuuripõhise liigituse puhul on liigitusskeemi jaotisteks organisatsiooni struktuuriüksused ja nende osad Näit. 1. Juhtkond 2. Üldosakond 2.1 Asjaajamistalitus 2.2 Haldustalitus 2.3 Personalitalitus 2.4 Infosüsteemide talitus Organisatsiooni struktuur muutub sagedamini kui tema funktsioonid. Igal struktuurimuutusel tuleb muuta ka liigitusskeemi. Temaatiline liigitamine
kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. 3 1. VÕLAÕIGUSSEADUSE OSAD Võlaõigusseadus koosneb 11nest osast, mis omakorda jagunevad peatükkideks, jagudeks ja jaotisteks. Kokku on seaduses 1068 paragrahvi. 1.1 Üldosa Antud osa keskendub üldsätetele, milles kirjutatakse seaduse kohaldamisest, võlasuhte mõistest ja võlasuhte tekkimise alustest. Võlasuhe võib tekkida näiteks lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevast alusest. Teine peatükk räägib lepingutest. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega
äärist kas kõikidele või valitud lehekülgedele, kusjuures ripmenüü Laius (ingl. Width) all on rippmenüü Kunstiobjekt (ingl. Art), kus saab joone asemel valida erinevaid kunstilisi jooni. Oluline on siin ka rippmenüü Rakenduskoht, millega saad määrata, kas ääris tehakse kogu dokumendile (ingl. Whole document), käesolevale jaotisele (ingl. This Section), ainult käesoleva jaotise esilehele või käesoleva jaotise lehtedele peale esimese. PS! Dokumendi jaotamine sektsioonideks ehk jaotisteks toimub menüükäsuga Lisa > Piir… (ingl. Insert > Break…) ning avanevas dialoogiaknas tuleb valida sobiv sektsioonipiiri tüüp (soovitatavalt „Järgmisel leheküljel“). Vahekaardil Varjustus (ingl. Shading) saad määrata lõigu või valitud teksti taustavärvi või -mustri. Loendid, äärised ja varjustus – MS Word 2003 Jüri Kormik NB! Ära aja seda segamini vormindamise nupureal oleva nupuga Tõsta esile (ingl. Highlight
Iga ampermeetriga saab mõõta voolutugevust ainult kindlas vahemikus, mis on kindlaks määratud selle riista mõõtepiirkonnaga, lubatust suurema vooletugevuse korral võib mõõteriista mähis kuumeneda nii tugevasti, et põleb läbi. Ka ei saa mõõta liiga väikest voolutugevust, kuna mõõteriist ei ole sellise voolutugevuse jaoks piisavalt tundlik, selliseid voolutugevusi mõõdetakse milli-, mikro- või nanoampermeetriga. Skaala on jagatud jaotisteks, mille väärtus arvutatakse, jagades mõõtepiirkonna suurima väärtuse jaotiste arvuga. Skaalajaotise väärtus määrab selle, kui suure intervalliga saab voolutugevust mõõta. Et saada näitu tuleb lugeda skaala jaotiste arv kuni osutini ja korrutada see jaotise väärtusega. Mõnel ampermeetril võib olla mitu mõõtepiirkonda ja ka mitu skaalat, sel juhul tuleb näidu määramisel kasutada mõõtepiirkonnale vastavat skaalat. Ampermeeter ühendatakse jadamisi (kuna jadamisi
punktideks. Esimeses lõikes sõnastatakse üldine säte ning järgmistes selle täpsustused või erandid ehk eriregulatsioonid. Kui esitatakse loetelusid, siis jaotatakse paragrahv või lõige punktideks, mis nummerdatakse. On antud erialases kirjanduses ka soovitusi paragrahvi mahu osas: optimaalselt 3 lõiget, 1 lõige 1 lause, 1 lause 1 mõte. Koonduvad nende sisulise seotuse järgi peatükkideks. **Peatükid- saab jaotada jagudeks, jao jaotisteks ja jaotised alljaotisteks. Nt KarS, VÕS. **Osad: teksti osa tähistatakse araabia numbritega. Numeratsioon on õigusakti piires läbiv (paragrahvide, peatükkide, osade puhul). Teksti osad pealkirjastatakse ja see peab olema lühike ning väljendama õigusakti või selle teksti osa sisu. Lisaks veel **Pealkiri **Preambula (e sissejuhatus) ei tohi sisaldada õigusnorme ehk regulatsioone, ülesandeks on motiveerida akti kehtestamist ning selgitada selle sisu. **Lisad- tabelid,
Viidata tuleb alati numbrilises järjekorras nt [1]...[100] ja eelviidatud kirjandusallikatele võib korduvalt viidata. Kui viidata tuleb mitmele allikale, siis tuleb viited kirjutada suurenevas järjestuses, nt [1,3,7,9] või [1, lk 3; 2, lk 72]. Viide võib kuuluda kas kogu allika, lause või viidatud tekstiosa kohta. 2.2.7. Töö põhijaotised ja jaotised Töö üldstruktuuris liigendatakse tekst põhijaotisteks, alajaotisteks ja jaotisteks (Joonis B.1 [3]), mis järjestatakse hierarhilise numeratsiooniga (põhijaotis 1, alajaotis 1.1, jaotis 1.1.1) ja pealkirjastatakse (Joonis B.1 [3]). Pealkirjades sõnu ei poolitata, üldreeglina lühendeid ei kasutata, välja arvatud firmade, ühingute, seltside nimede, masinate ja seadmete markide osas ning pealkirjade lõppu punkti ei panda. Töö põhijaotiste pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega ja rõhutatult (Bold).
Infotöötlus MS Word 2010 (2007) Alusta igal leheküljel uuesti (Restart each page). Muudatuste rakenduskoht (Apply changes to): See sektsioon (This section) Terve dokument (Whole document) Lõpetuseks valida Lisa (Add). Nupuga Teisenda (Convert) saab allmärkused teisendada lõpumärkusteks ja vastupidi. JAOTISED JA PIIRID (KÜLJENDUS, PAGE LAYOUT) Mahukate dokumentide puhul on otstarbekas dokument jao- tada jaotisteks (sektsioonideks, osadeks). Uue jaotise alustamiseks määrata tekstikursoriga koht, kust alustatakse uue jaotise tegemist. Siis valida Küljen- dusPiirid (Page LayoutInsert Page and Section Breaks) dialoogaknas Lehepiirid (Page Breaks) vastavalt vajadusele, kas: 1. Leht (Page) (Ctrl+Enter) lehekülje piir (katkestus); 2. Veerg (Column) (Ctrl+Shift+Enter) veeru piir (katkestus); 3. Teksti mähkimine (Text wrapping break) teksti mähkimise kat- kestus.
sõna „ja”, kui loetelu elemendid esinevad korraga. § 26. Seaduseelnõu muu struktuuriosa (1) Lisaks paragrahvile võib seaduseelnõu struktuuriosaks olla osa, peatükk, jagu, jaotis, alljaotis ja preambul. (2) Mahuka eelnõu paragrahvid koondatakse sisu järgi peatükkidesse. Peatükid nummerdatakse eelnõu läbivalt araabia numbritega. (3) Sisuliselt seotud paragrahvidest koosnevad mahukad peatükid võib jaotada jagudeks, jaod jaotisteks ja jaotised alljaotisteks. Jagude numeratsioon peatükisiseselt, jaotiste numeratsioon jaosiseselt ja alljaotiste numeratsioon jaotisesiseselt algab araabia numbriga 1. (4) Seadustiku või eriti mahuka seaduse eelnõus võib koondada peatükid süsteemselt osadesse, säilitades peatükkide kogu eelnõu läbiva numeratsiooni. Esimesse ossa koondatakse üldised normid. Osad nummerdatakse eelnõu läbivalt araabia numbritega.
Keelevaliku võimalus peab olema nähtaval kohal lehekülje päises. Kui põhikeelest erinevaisse keeltesse on tõlgitud vaid osa saidi lehekülgedest, peaks keelevaliku võimalus olema üksnes lehekülgedel, millelt saab linkida otse tõlkele. NB! Keelte tähistamiseks ei tohiks kasutada rahvuslippudega ikoone: rahvuslipud sümboliseerivad rahvusriike, mitte keeli. SISUKAART Kontekst: saidil sisalduv informatsioon on paigutatud hierarhiliselt ning jaotub teemapiirkondadeks ja jaotisteks, mis on omavahel ühendatud vastavalt saidi planeerijate valitud põhimõtetele ning mille nimetused ei pruugi selgitada nende sisu. Tingimused: et kiiresti valida sobivaim navigeerimistee soovitud informatsioonini jõudmiseks, peab kasutaja tundma saidi struktuuri. Probleem: kuidas aidata kasutajat navigeerimisel ja saidil orienteerumisel. Lahendus: tuleks koostada sisukaart. 81
annaabi.ee 
