Üks mees on seal veel,kes on Hilda üks peigmees(Toomas kuulis lugu soo serval elavast metskassist,kellel on kaks peigmeest ning ta oli kindel,et see oli Hilda.)Lõpuks otsustab Toomas magam tagasi minna. Hommik Toomas ärkas üles. Ta meenutas oma sõpra Pingoud Pariisist. Lõpetades läks ta alla,nägi,et naise teevad süüa.Kui naised teda märkasid tegi ta näo nagu poleks ta eilsest midagi teadnud.Hilda palus Toomaselt,et too teda maaliks ning kui Toomas oli maalima hakanud tuli sinna Jannu, üks Hilda peigmeestest.Toomas mäletas,et Madjak ja Hilda isa olid temast rääkinud,halvasti.Järsku ilmusidgi need öised vanamehed, Hilda isa ja Madjak.Nad Hakkisid kaklema kuna Hilda isa ei luba Madjakil Toomast kiusata ning kui neil lõpuks viina pudel katki läks jätsid nad järele. Nad saatsid Hilda uuele viinale järgi üle soo. Toomas läks kaasa. Järv Toomas,Hilda ja Jannu sõidavad lootsiku üle järve Sõrru poole.Jannu räägib Hildale,kuidas too
mail 1926. aastal Tallinnas raamatupidaja tütrena. Ta õppis Prantsuse Lütseumis 19331940 aastail, Tallinna 4. Keskkoolis 19401944 ja töö kõrvalt Tallinna Kooperatiivkaubanduse Tehnikumis 19571958 ning sai kaubatundja kutse. Seejärel töötas ta 25 aastat Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikus Liidus. Kirjandusse tuli Ira Lember 1962. aastal noortelehes Säde avaldatud luuletustega. Samas on ta avaldanud arvukalt proosaraamatuid: diloogia "Jannu" (1969) ja "Koolipoiss Jannu" (1981), "Peeter ja vanaisa" (1977), "Peaasi, et pahandusi ei tuleks" (1981) jne. Ehkki Lemberit tuntakse eelkõige lastekirjanikuna, on ta kirjutanud ka kümme täiskasvanutele suunatud raamatut. 2010. aastal ilmunud "Katariina portree" oli tema 56. raamat. Vabakutseline kirjanik on Lember alates 1974. aastast. 1984. aastal astus ta Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Ira Lemberi lasteraamatuid ilmestab humoristlik, kohati ka lihtsustatud ja didaktiline lähenemine ainele
Haldjatants Kristiina on pärit perekonnast, kus isa on oma pere juurest lahkunud ning ema on joodik. Isa läks teise naise juurde ja lapsed ega ema ei taha temaga suhelda. Ema hakkas jooma ajast, kui isa nende juurest lahkus, ta käib teistega väljas joomas. Vahest on ta paar päeva pohmellis. Sel ajal peab Kristiina hoolitsema nii oma väikse õe Jannu eest kui ka ema eest. Oma perekonna seisust ei taha ta väga mitte kellelegi rääkida. Sellest teavad ainult Triinu ja tema perekond, kes on ka väga palju neile toeks. Samuti ka Sven ja Argo. Kui ema sattub haiglasse läbi pekstuna ja külmununa siis peavad tüdrukud ilma rahata elama, sest emalt varastati kõik raha ära ja isale Kristiina ei taha helistada. Koolis teda mõnitatakse sellepärast, et ta on vaeset perekonnast ja ema on joodik.
Haldjatants Katrin Reimus Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. 1. Mina (Kristiina) varastasin poest nuku ja politsei sattus mulle peale. Mind viidi
kuna riks arvas et argo varastas ta 100 kroonise aga pärast leiti see riksi lauaalt,kristiina klassijuhataja sünnipäev kus saadi kooki. 8.kristiina ema hakkas nädalavahetuseti ära olema ja argo ema laamendas õues kud argo tuli kristiina ukse taha ja palus kristiinalt et ta politseisse helistaks,kui ema laupäeva öösel kell2 koju tuli siis lasi kristiina emale vannitoas vell näole ja ta ema tuigerdas voodisse,jannu ja kristiina läksid järgmisel päeval kelgutama ja kohtasid seal sveni ja kes tüdrukud koju saatis,oli tulnud jannu lasteaia pidu ja kristiina ema islmus sinna purjus peaga aga ta aeti välja öösel sai kristiina teada et ta ema on haiglas,hommikul läksid kristiina ja jannu ema haiglasse vaatama jaema oli palunud kristiinal isale helistada kuna ema omaoli ära varastatud,siis läksid tüdrukaud koju ja kristiin ategi omaõele süüa ja siis läksid na magama. 9
Haldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi.
teismelise tüdruku lugu allakäigutrepi äärel. Väikelinnas elava üheksandas klassis õppiva Kristiina vanemad on kolme aasta eest lahku läinud ning emast on saanud alkohoolik. Nii on tütarlapse elus tekkinud keeruline, kuigi tänapäeva elule tüüpiline situatsioon: lõhutud perekond, dialoogi puudumine lapse ja vanema vahel ning tegelaste suutmatus seda taastada, millele lisandub veel kohustus hoolitseda oma väiksema õe Jannu eest. Raamatu tegevus toimub ligikaudu poole aasta jooksul ning selle põhilisteks märksõnadeks on sõprus, armastus, usaldus ja vastutus. "Haldjatants" õpetab, et maailmas saab hakkama ka siis, kui sa ei ole ilus, tark ega edukas. Otsekui sümboolselt jõuab raamatu tegevus õnneliku lõpuni just jõulude ajal. Tegelased... *Kristiina Kristiina oli lahke, abivalmis, hoolitsev, lõbus ja erakordselt tugev. Ta
teismelise tüdruku lugu allakäigutrepi äärel. Väikelinnas elava üheksandas klassis õppiva Kristiina vanemad on kolme aasta eest lahku läinud ning emast on saanud alkohoolik. Nii on tütarlapse elus tekkinud keeruline, kuigi tänapäeva elule tüüpiline situatsioon: lõhutud perekond, dialoogi puudumine lapse ja vanema vahel ning tegelaste suutmatus seda taastada, millele lisandub veel kohustus hoolitseda oma väiksema õe Jannu eest. Raamatu tegevus toimub ligikaudu poole aasta jooksul ning selle põhilisteks märksõnadeks on sõprus, armastus, usaldus ja vastutus. "Haldjatants" õpetab, et maailmas saab hakkama ka siis, kui sa ei ole ilus, tark ega edukas. Otsekui sümboolselt jõuab raamatu tegevus õnneliku lõpuni just jõulude ajal. Tegelased... *Kristiina Kristiina oli lahke, abivalmis, hoolitsev, lõbus ja erakordselt tugev. Ta
"HALDJATANTS" Katrin Reimus KOKKUVÕTE Raamatu peategelane teismeline Kristiina jutustab minavormis sellest, kuidas ta jõudis välja varastamiseni mänguasjapoes. Tema elu ei ole sugugi kerge, sest ta peab hoolitsema oma väikese õe Jannu eest, kodu korras hoidma ning pealegi veel koolis tubli olema. Samal ajal on nende ema tihti purjus ning kannatab mitmepäevaste pohmellide all ja isa on kodust lahkunud teise naise pärast. Kristiinal on olemas aga tema arvates maailma parim sõbranna Triin, kes suudab alati rahulikuks ja kannatlikuks jääda olenemata keerulistest vahejuhtumitest klassivendadega, kes ei tundu küll alati kõige arukamad olevat. Triin kuulub ka õpilasomavalitsusse, kus nad
kodust oma naise ja laste juurest. Kristiinal on ka väiksem õde. Kristiina peab toimetama kogusaeg kodus oma väikse õega kui ema jälle kuskil joob. Kristiinal on sõbranna Triinu kes teab tema seisust kodus kuid tedagi ta ei taha sellega eriti tüüdata, samuti on tal head sõbrad Sven ja Argo. Peagi satub ema haiglasse, läbi pekstuna ning paljaks varastatuna. Kristiinal pole enam üldse raha sest ema käest varastati raha kõik ära. Ta õde Jannu tahab väga jõuludeks ühte nukku mille Kristiina otsustab varastada kuna osta ta seda hetkel ei suuda ja isalt ta raha küsima ei hakka ning ei taha. Sellega jääb ta vahele ning isa saab sellest teada ja annab ise neile raha. Neile toob ka jõulukingitusi tema sõbranna Triinu. Sven kes on Kristiinale meeldinud hakkab talle üha rohkem meeldima ja peagi hakkavad nad käima kuna nad on ka palju aega koos kuna nende õed mängivad talvel koos õues. Raamat lõppeb jõulude ajal
inimesest. Selline teemaasetus aga tekitab küsimuse kunstniku olemuse kohta üldiselt: kes siis õigupoolest on kunstnik ja milline on tema töö eesmärk? Näiteks Oskar Lutsu jutustuses ,,Soo" ütleb Toomas vestluses Liisiga: ,,Võhikuga võrreldes on kunstnik üliinimene". Ometi kehtib arvamus ainult kunstist arusaamise kohta, seega ei saa sellest olulisi järeldusi teha. Pealegi ei pea mees kunstniku ametit niivõrd jumalikuks, et pidada arukaks Jannu soovi linna minna, ,,kus ta ööd ja päevad tahab teha tööd, et saada suureks kunstnikuks." Gustav Suits võrdleb kirjanikku maaharijaga poeet harib oma teostega inimesi nagu põllumees harib maad. Suits kirjutab luuletuses ,,Tuulemaa II": ,,Maa tuuline mul harida on antud, / ei teinud seda luule viinamäeks; / mu vaimustused liivasse on kantud." See näitab ilmselt luuletaja pettumust, kuna pole oma pingutustest hoolimata suutnud eriti midagi muuta
pöörata. Lastele peaks rohkem selgitama, et nad pole üksi selles suures maailmas oma probleemidega. Nad peaksid julgema abi küsida. Näiteks Kristiinal ei olnud julgust, et oma muredest rääkida. Ja Argo jällegi ei söendanud oma muredest rääkida. Lapsed peaksid julgema ja oskama alati kellegi poolde pöörduda, kui on raske. Tegelased Kristiina oli alati abivalmis, lahke, sõbralik, hoolitsev, lõbus ning vaimselt tugev. Ta oli kõigeks valmis, et ta väike õde Jannu tänavale ei jääks ja, et tal kõht täis oleks. Ta oleks pidanud oma probleeme sõpradele jagama, sest jagatud mure on pool muret. Triin oli Kristiinale nagu õde. Nad tundsid üksteist esimesest klassist saati ning nad olid üksteisele alati olemas. Koolis hoidsid teised Triinust eemale, sest tal oli alati õpitud. Talle meeldis luuletusi kirjutada ja ta kuulus ka õpilasomavalitsusse. Triin hoolis teistest ja oli alati teiste eest valmis välja astuma.
Koostades antud referaati sain palju huvitavat informatsiooni teada Carl Robert Jakobsoni kohta. Eestlased peaksid uhked olema, et meil on olnud sellised ühiskondlikult aktiivsed tegelased. 30 Jakobson jäi rahva mällu ärkamisaja romantilise märtrina, kelle mälestust hilisemad katsumused enam ei tumestanud. Kasutatud kirjandus 1. Holsting, Jannu. ,,Kurgja-Linnutaja" Kirjastus Olion, Tallinn, 1990 2. Jansen, Ea. ,,C. R. Jakobson ja tema ajastu" Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1957 3. Põldmäe, Rudolf. ,,C. R. Jakobsoni teedest ja töödest" Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn, 1985 4. Põldmäe, Rudolf. ,,Kolm isamaa kõnet" Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn, 1991 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_Jakobson 6. http://www.hot.ee/urtz/jakob.htm 7. http://www.kurgja.ee/
Kunstimaailm on oma reeglitega tegelikkus, pole tegelikkusega kokkupuutepunkte. Kui pärismaailmas pole nt rohelist nelki, siis kunstis on. Kunst kui omailm. Nim uusromantisimiks: impressionismi, varajase ekspressionismi mõjutused jne. Lutsu „Soo” paistab silma, kuna Luts on realistlik kirjanik, aga lugu mõjutas moodne impressionism, seisundeid kirjeldada tahtev poeetika. Lugu sümboliseerib nooreestilikkust. Toomas Haava – suurlinna mõjud. Teistsugune tegelane Jannu – huvi kirjanduse-kultuuri vastu. Jannu esitab rahvusromantilist uusromantismis, epigoonlikku lainet. Toomas Haava ja Janno võrdluses tuleb välja uue kunstnikutüübi tulek eesti kunsti. Niimoodi „N-E“ vastandus ka varasemale eesti kirjandusele, kujundikasutusele, lähenemisele jne. Janno on maatüüpi, Toomas suurlinlik kunstnik. Eraldi kindlasti tuleb rõhutada, et „N-E“ pööras tähelepanu kirjandusliku keele arengule. On üks tahk tegevuses: uus kunst vajab uut keelt
Majapidamises tõrvati rautamata vankrirataste ja reejalaste osi. Rasvaga segatud tõrva kasutati vankri- ja saapamäärdeks. Saaremaal tõrvati ka riidest tööjalatsite, pättide taldu, et neid vastupidavamaks muuta. Lahtisel lõkkel tõrva keetes saadi sellest pigi. Pigi oli vaja lõngast pigitraadi valmistamiseks. Viimasega õmmeldi nahkesemeid, jalatseid, hobuseriistu (Viires, 1975). Tõrv oli üle maa tuntud kui ravivahend. Näiteks kirjeldas 1870. aastal sündinud saarlane Andrei Jannu niisugust tõrva kasutamist järgmiselt. Tõrva pandi haudunud varvaste vahele, külmast ohetama läinud või sügelistest kahjustatud nahale (Toomesalu,1969). Kõige enam kasutati tõrva rannikualadel. Tõrvaga immutati laevu ja paate, samuti köisi ja kalavõrke, et nad paremini vastu peaks. Seetõttu oli tõrvaajamisel eriline tähendus just meie rannikualadel. Näiteks Saaremaa kohanimi Mustjala olevat saanud
annaabi.ee 
