Klassikalised kreeka tragdiad koosnevad jrgmistest osadest: 1) proloog, koori ilmumisele eelnev osa; 2) parodos, ilmuva koori esimene laul; 3) episoodid, dialoogid, mis kirjutatud jambilises trimeetris ja asetatud kahe koorilaulu vahele; vastavad uusaegse tragdia aktidele. 4) stasimonid, episoode eraldavad koorilaulud; 5) eksodos, viimane episood. Koorilauludes, milles esineb osalt dooria dialekti vorme, vastavad ksteisele stroofid ja antistroofid, mis sageli lpevad epoodiga. Peale nende esineb pateetilisemais stseenes veel lrilisi dialooge koori ja nitlejate vahel, mida nimetatakse kommosteks. Koor koosnes Aischylose ajal 12- st, Sophoklesest peale 15- st liikmest, kellest
osalevad kõik Ateena kodanikud Dionysos Tragöödia · Tõsise sisuga näidendid pärineesid kangelasmüütidest · Tegelaste kannatusi püüti võimalikult kaasahaaravalt kujutada · Tihti oli õnnetu või traagilise lõpuga · Olid kirjutatud värsi vormis ja piduliku keelega Tragöödia struktuur 1) proloog, koori ilmumisele eelnev osa; 2) parodos, ilmuva koori esimene laul; 3) episoodid, dialoogid, mis kirjutatud jambilises trimeetris ja asetatud kahe koorilaulu vahele; vastavad uusaegse tragöödia aktidele. 4) stasimonid, episoode eraldavad koorilaulud; 5) eksodos, viimane episood. Komöödia · Kujutati tuntud tegelasi ebatavalistes ja naljakates olukordades · Tihti kujutati päevasündmusi ning pilgati ka jumalaid · Tunnuseks tegelaste madaldamine · Tekst oli teravmeelne ja sisaldas palju nilbeid nalju Võistlus
materiaalset ümbrust, mis tragöödiate loomise ajaga kaasas käis. Seetõttu on ka loomulik, et kreeka tragöödia on üks enim uuritud kirjanduszanre, mille olemuse otsimisega tegeletakse pidevalt ja mille temaatika on jätkuvalt aktuaalne.(Lill,A.2004, lk 9) Klassikalised kreeka tragöödiad koosnevad järgmistest osadest: 1) proloog ehk situatsiooni selgitav dialoog . 2) parodos ehk kooride ilmumine. 3) episoodid, dialoogid, mis kirjutatud jambilises trimeetris ja asetatud kahe koorilaulu vahele; vastavad uusaegse tragöödia aktidele. 4) stasimonid, episoode eraldavad koorilaulud. 5) eksodos, viimane episood ja koori lahkumine. Tragöödia elementide hulka kuulus ka tava taga toimuvast teatamine, sest kõiki sündmusi, sh veriseid stseene, vaatajatele ei etendatud. Vanakreeka tragöödia oli sõnalis-muusikalis-tantsuline teos, sarnane tänapäeva ooperiga
vaimumaailma ja materiaalset ümbrust, mis tragöödiate loomise ajaga kaasas käis. Seetõttu on ka loomulik, et kreeka tragöödia on üks enim uuritud kirjandusžanre, mille olemuse otsimisega tegeletakse pidevalt ja mille temaatika on jätkuvalt aktuaalne.(Lill, A.2004, lk 9) Klassikalised kreeka tragöödiad koosnevad järgmistest osadest: 1. proloog ehk situatsiooni selgitav dialoog . 2. parodos ehk kooride ilmumine. 3. episoodid, dialoogid, mis kirjutatud jambilises trimeetris ja asetatud kahe koorilaulu vahele; vastavad uusaegse tragöödia aktidele. 4. stasimonid, episoode eraldavad koorilaulud. 5. eksodos, viimane episood ja koori lahkumine. Tragöödia elementide hulka kuulus ka tava taga toimuvast teatamine, sest kõiki sündmusi, sh veriseid stseene, vaatajatele ei etendatud. Vanakreeka tragöödia oli sõnalis-muusikalis-tantsuline teos, sarnane tänapäeva ooperiga
Pilliks harmoonilisi kooskõlasid mängiv lüüra · Looduse ürgjõu ja veinijumal Dionysos Pilliks eksalteeritud inimhäält matkiv aulos 24. Nimetage kreeka kuulsamaid jambi- ja eleegialoojaid ning soolo- ja koorilüürikuid. Millised olid luule teemad erinevatel autoritel? Eleegia ja jamb · Archilochos (enne 680 pärast 630), pärit Parose saarelt säilinud u 300 fragmenti. Teda peetakse uue luulevormi jambograafia rajajaks. Ta kirjutas jambilises värsimõõdus pilke- ja sõimuluuletusi kellegi. Lykambese pihta, kes talle oma tütart naiseks ei andnud · Semonides (7. saj eKr), pärit Amorgosi saarelt säilinud u 40 fragmenti 150 värsiga. Archilochose kõrval üks kreeka jambi rajajaid. Naistejambide autor jaotas naised 10 klassi. · Hipponax (u 560-490 eKr), pärit Ephesosest. säilinud 180 üsna lühikest fragmenti. Teemad: vaesus, nälg, põhjakihtide elu. Uuendus: koliamb e lonkav jamb
Milline seos on Rooma luules luulezanri nimede ning värsimõõtude nimede vahel? Lüürika tänapäeval igasuguses vormis luule, mille keskne mõte on autori tunnete väljendamine (lai tähendus). Antiikajal lüürilistes värsimõõtudes (Kreeka lüürikute kasutatud) luule (kitsas tähendus). Luulezanre jagatigi osaliselt värsimõõdu alusel, nt epigramm, armueleegia, bukoolika eleegilises distihhonis, jambid jambilises värsimõõdus. 115. Millises järjekorras võttis Rooma luule kreeka luulest üle erinevaid zanre? Milliste luulezanride puhul olid roomlased võrreldes kreeklastega originaalsed? Üle võetud: ajaliselt vastupidises järjekorras (kõigepealt hellenistlik lüürika, viimasena arhailine lüürika ja laulud) Eleegia Kreekas kaebe- ja leinalaulud, Roomas ka armueleegia. Satiir täiesti Rooma zanr. 116
Kirjutas aastal 167 stoitsismil põhineva filosoofilise raamatu "Iseendale". 53. Kes on antiikajal kirjutanud valme? Kes olid enamasti valmide tegelasteks? * Aisophos (Kreeka) tema valmide tegelasteks on enamasti loomad. Olid proosavalmid, hiljem valati luule vormi. Kreeka mütoloogias puuduvad müüdid loomade tekke kohta. 5.-4. saj eKr muutusid valmid koolikirjanduseks, ei olnud enam ühiskonnakriitilised. * Phaedrus (Rooma) tõi valmi Rooma kirjandusse. Valas valmid värssi (jambilises värsimõõdus, esines ka omaloomingulisi valme, ainestik rändas autorilt autorile). 54. Millal tekkis rooma kirjandus ja mis oli sellele tekkeajal iseloomulik? Rooma kirjandus on Vana-Rooma ladinakeelne kirjandus. Rooma kirjandus oli suures osas laenuline, selle põhiline siht oli algusest peale Roomale kuulsusrikka ajaloo loomine. Rooma kirjandus tekkis 3. sajandil eKr, kirjanduseelne ajalugu (sõjad, vallutused) oli sellele oluliseks taustaks. 1) Kuni 3
Milline seos on Rooma luules luulezanri nimede ning värsimõõtude nimede vahel? Tänapäeval on lüüriline luule väga laias tähenduses ehk see on igasuguses vormis (ka vabavärsis) luule, milles on keskne autorile omistatavate tunnete väljendamine. Antiikajal oli lüüriline luule lüürilistes värsimõõtudes luule. Tihti kajastas luulezanri nime ka lüürilist värsimõõtu, näiteks eristati jambe ehk epoode, mis olid jambilises värsimõõdus, igal luulezanril oli oma kindel värsimõõt. 115. Millises järjekorras võttis Rooma luule kreeka luulest üle erinevaid zanre? Milliste luulezanride puhul olid roomlased võrreldes kreeklastega originaalsed? Vanim kreeka luulest üle võetud luulevorm oli epigramm (3. ja 2. sajand eKr), aga ka bukoolika ja jambid (1. saj eKr). Laenati ka kreeka arhailise perioodi poeetide viljeldud värsivorme, mis said Horatiusele eeskujuks. Roomlased olid võrreldes
annaabi.ee 
