Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"jalutusrajad" - 7 õppematerjali

Barokk Eesti arhidektuuris
5
docx

Barokk Eesti arhidektuuris

Ehituse juhataja oli Peterburi meister Niccolo Michetti hiljem M.G.Zemtsov. Mina maa tüdrukuna polnud varasemalt kunagil käinud ei Kadrioru lossis ega ka pargis. Esmalt suudusin parki ning sain seal suure üllatuse osaliseks. Milline imeline park. Kaunilt istutatud roosid, purskaev, õnnelikud inimesed - imeline justkui oleks välismaale sattunud. Pärast imeliselt hooldatud aeda liikusin edasi lossi ette. Sealne välja nägemine oli veelgi suursugusem. Detailideni mõeldud lillepeenrad ning jalutusrajad. Meenus varem õpitu, et siin oli ehitus järgus alguses ka erinevad skulptuurid, mis hiljem ära viidi. Proovisin ette kujutada, milline võis näha loss ning hoov välja just peale selle valmimist. Seejärel liikusin hoonesse sisse, kuhu on tänaseks päevaks kolinud muuseum. See mida ma seal sees nägin ei lähe mul iial meelest. Algselt veidi kallis pilet tundub nüüd liigagi odav. Meenuvad kõrged laed ning meeletult palju nikerdusi. Kuna ka Kadrioru loss pole puutumatu

Kultuur-Kunst → Kultuuriajalugu
9 allalaadimist
Frederick Lad Olmsted
16
docx

Frederick Lad Olmsted

Ameerika Ühendriikides. Selle suurus ja kultuuriline positsioon on olnud eeskujuks paljudele linna parkidele, sealhulgas San Francisco Golden Gate park, Tokyo Ueno park ja Vancouveri Stanley park. (Viide 9. http://en.wikipedia.org/wiki/Central_Park ) Joonis 2 Joonis 3 Kuigi taimed ja maavorm pargis paistab loomulik on see peaaegu täielikult haljastatud. Pargis on mitu loomulikku järve ja tiiki, mis on loodud kunstlikult, ulatuslikud jalutusrajad, kaks uisutamiseks mõeldud jäähalli, loomaaed, konservatooriumi aed, suur ala looduslikele metsadele, jooksurada ja amfiteater, Delacorte teater, kus toimuvad suvel festivalid. Sise vaatamisväärsuste hulka kuulub ka Belvedere loss ja ajalooline karussell. Lisaks on seal ka rohtukasvanud alasid, mõned neist on kasutatavad näiteks meeskonnaspordialadel. (Viide 10. http://en.wikipedia.org/wiki/Central_Park ) Olmsted filosoofia

Arhitektuur → Maastikuarhitektuuri ajalugu
3 allalaadimist
Antiik Rooma maastikukäsitlus-arhitektuur-aia kompositsioon
4
odt

Antiik Rooma maastikukäsitlus, arhitektuur, aia kompositsioon

promenaadide ja merevaadete erilist väärtust, kirjeldab jahedaid portikusi romantiliste seinamaalingutega, mis sidusid hoonet aiaga, skulptuure, pügatud hekke, pukspuupartereid, topiaariume, vett ja grotte. Plinius Noorema aiakirjeldustest tundub, et villa ja selle aed vanas Roomas olid ette nähtud mõnusaks eluks kauni looduse keskel. Samuti oli aed ka kehalisteks harjutusteks: seal oli soojendatud veega ujumisbassein - vaatega merele. Jalutusrajad aias olid väga olulised, pakkudes võimalust mugavalt paljajalu jalutamiseks ja sõpradega vestlemiseks, ilma et tuul või kõrvetav päike liiga teeks. Leidus villasid, mille aed koosnes terrassidest ning kus leidus purskkaeve, kanaleud ja tiike. Villade tüübid: Villa urbana - ülikutele. Põhiliselt elamuruumid - söögitoad, magamistoad, raamatukogu, vanni- ja suplustoad, veinikelder, laoruumid, aiad. Tablinumi

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates
12
docx

Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates

elamuste võimaldamine. Asend, kaugus ja suurus: asula kompaktse hoonestusega alal. Üleminekualad võivad olla üheks osaks nende alade sees. Maksimaalseks kauguseks elurajoonidest 500 – 1000 meetrit. Nii suured, et oleks võimalik matkata kuni 2 km ilma, et tekiks vajadus kasutada samu radasid. Võib olla ka rohekoridori edasiarendus. Sisu ja kasutamisvõimalused: nii loodusilmelised kui ka kultuurmaastiku alad, varieeruva taimkattega. Head jalutusrajad, kohati ka suusaradadega, valgustatus pimedal ajal, pingid. Rõhuasetus turvalisusele peateede vahetus läheduses. Soovituslik maksimaalne müratase 50 – 55 dBA. 15. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn väiksemaid üldkasutatavaid rekreatsioonialasid tiheasulates? Eesmärk: tihti toimib kui linnaosa lähirekreatsiooniala, piirkondlik mänguplats. Igapäevane kasutamine. Palli- ja muud mängud, rattaga sõitmine, kelgutamine, suusatamine, uisutamine.

Arhitektuur → Ruumiline planeerimine
58 allalaadimist
Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine
62
docx

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine

Suurem osa Harku spa planeeritud teedevõrgust on juba olemas. Teed vajavad ainult korrastamist, remontimist, puhastamist või veidi laiendamist. Ehituse jaoks peab raiuma vaid otseseid rajatisel viibivaid puid , kuid kuna paljud seal piirkonnas olevaid puid on vähem 13 elujõulised eksemplarid ja tegu on alusmetsaga, mis ei põhjusta olulist keskkonnamõju. Juurde on plaan rajada ka jalutusrajad, kuid nende rajamine ei oma keskkonnamõju. Jalutusradade eesmärk on avada ja rikastada maastiku mitmekesisust näiteks rõhutada reljeefi, vaateid ja veekogu. Uus puhkekompleks looks uus töökohti ja suurentaks antud piirkonnas turismi. Lisaks saaksid ka kohalikud poepidajad, tanklad, sõudebaas jne oma kasumi sellest. Kuna antud objekt asub Tallinnas, siis on suur tõenäosus, et selle kaugemad külastajad, kasutavad ka muid Tallinnas pakutavaid huvi- ja turismiobjekte

Loodus → Keskkonna kaitse
1 allalaadimist
Ruumiline planeerimine - kordamisküsimused
29
docx

Ruumiline planeerimine - kordamisküsimused

Suuremad spordirajatised, kui ehituslikud objektid tuleks aga eraldi maastiku sobitada. Peab olema ühendatud elurajoonidega nii ühistranspordi (bussid, rongid) marsruutide ja peatuste kui ka vabalt kasutatavate autoteede ja parklate kaudu. Parkimisalad valgustatud radade alguspunktides. suuremad üldkasutatavad puhkealad, o nii loodusilmelised- kui ka kultuurmaastiku alad, varieeruva taimkattega. Head jalutusrajad, kohati ka suusaradadega, valgustatus pimedal ajal, pingid. Rõhuasetus turvalisusele peateede vahetus läheduses. Kompaktsema kujuga territooriumid on soodsamad kui piklikud ja väljavenitatud kujuga, ka müra leviku osas. väiksemad üldkasutatavad puhkealad (skväär, spordiväljak), o loodusala, park või haljak, varieeruva taimkatte või/ ja taimekasutusega (haljastusega)

Arhitektuur → Ruumiline planeerimine
118 allalaadimist
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

köögiviljaaed, sellega on ühendatud pikk koridor jalutamiseks. Koridori akendest avaneb vaade merele. Koridor lõpeb aia tagumises nurgas, kus asub Pliniuse lemmikpaik - väike paviljon puhkuseks või rahulikuks töötoaks. Seal on ka ruum kus on võimalik talvel päikest võtta. Tundub, et villa ja selle aed vanas Roomas olid ette nähtud mõnusaks eluks kauni looduse keskel. Aed oli ette nähtud ka kehalisteks harjutusteks: seal oli soojendatud veega ujumisbassein - vaatega merele. Jalutusrajad aias olid samuti tähtsad: seal pidi saama paljajalu jalutada ja sõpradega vestelda ilma et tuul või kõrvetav päike liiga teeks. Teine Pliniuse villa - Villa Tusci -, mis asus Umbrias, Apenniinide jalamil, oli mõeldud rohkem suvilana. Maastik oli siin nagu amfiteater, mäenõlvad terrasseeritud viinamarjaistandusteks, vaade avatud tasandikule ja selle õitsvatele aasadele. Selle villa aed koosnes terrassidest.

Arhitektuur → Maastikuarhitektuuri ajalugu
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun