Varustus ·Jalanõud. Sobivad tossud ja kerged matkasaapad. Jalanõude sisse on soovitav panna paksem sokk, mis hoiaks ka märjana sooja. ·Pealisriietus. Fliis + vihmakindel jope või vihmakeep. ·Varusokid ja vahetusjalanõud ·Joogivesi ja energiakontsentraadid. Kaasavõtmiseks võib soovitada tavalist pudelivett ning sokolaadi, müslibatoone ja pähkleid. ·Väike seljakott isiklike asjade jaoks (suurusega kuni 35 l). ·Peakate. Jalgsimatkal on hea kanda suvel pearätti või lõuapaelaga matkamütsi. Peakate annab varju päikese, vihma ja putukate eest. ·Telk ööbimiseks, samuti magamiskott ja magamismatt. ·Matkakorraldaja võtab kaasa vajalikud nõud söögitegemiseks. ·Matkalistel tuleb kaasa võtta oma toidunõud ( kruus, taldrik ja söögiriistad). Toitlustamine Toit ostetakse ühiselt Rakke poest. Hommikul ja õhtul teeme ühiselt süüa, lõunal saavad
1. Alustagem mõõdukalt. Põhimõte on - lihtsamalt keerukamale. 2. Kõige lihtsam on liikuda jalgsi - nii pääseb sügavamale looduse rüppe, aga ka jalgratas, süst või suusad on igati sobivad vahendid. 3. Kui lähed, kutsu sõber ka kaasa - on julgem ja meeldivam. 4. Alusta ühepäevastest matkadest. Edasi võivad tulla nädalavahetuse paaripäevased matkad ööbimisega telgis. Nüüd tuleb juba tõsisemalt mõelda ka matkavarustusele. 5. Jalgsimatkal on esmaseks varustuseks jalatsid. Vähegi pikemale kõndimisele sobivad sissekantud mugavad ja tugevad jalanõud. Uute nahkjalatsite jalale sobitamiseks on otstarbekas nende pealsed sooja veega läbi leotada ja jalas (soovitav kõndides) ära kuivatada. Kui jalanõud pole piisavalt avarad, tuleb seejuures panna jalga lisapaar villaseid sokke. Pärast kuivamist vajavad jalatsid korralikku määrimist. 6
Asjad mis peavad olema kaasas igal matkal on telk, nuga, nöör, tikud, riided, söök ja söögitegemisvahendid. Matkasöögiks sobivad kõige rohkem veega tehtavad pudrud, soolaliha, pakisupid ja konservid. Kaasas peab olema ka palju magusat. Riided peavad olema võimalikult mitmekihilised, et neid saaks vastavalt vajadusele ära võtta ja juurde panna. Magamiseks peaksid olema kaasas villased sokid, mis hoiavad jalad soojas. Suvel jalgsimatkal on kõige õigemad jalanõud on kõrge äärega odavad ketsid. Need kuivavad kiiresti ja ei tule mülkasse astudes jalast ära. Neid saab osta Hinnapommist 75 krooniga. Seljakottidest on parim raamiga seljakott, mis on mugavaim ja võimaldab asjadele parimat ligipääsu. Söögi valmistamiseks on kõige unikaalsem keskmise suurusega pott, kus saab toitu nii keeta, hautada, kui praadida. Tikud, üks rahakott ja üks mobiil tuleb panna veekindlalt kilekotti
Tasase osa kaldal, Mõteldes teie peale, Mu hallid vanemad Sinu halli peake Tuleb ikka mu meelesse, Kui päev on õitsemas üles Kui päeva silm on minemas Suure looja sülesse, Armas isake! Emake, vend ja õde, Teie juurde nüüd tulen! Jumalaga, meie maa, Ilusam päev mulle paistab Hella vanemate majas. 5 Lüürilist meeleolu tema loomingus täiendab aga väikepala ,,Üks jutt", mis on samuti sündinud jalgsimatkal Tartust Riiga vanemate koju. Pärast poolteist aastat kestnud üliõpilaselu Tartus tuligi Kr. J. Peterson tagasi Riiga, kus elatas end koolis tundide andmisega , lootes poolelijäänud stuudiumi välismaal jätkata. See ei olnud aga tema nõrgenenud tervise tõttu enam võimalik. Mitmete muude tööde kõrval jäi lõpetamata ka Moskva ülikooli professori J. Heymi vene- saksa-prantsuse sõnaraamatu redigeerimine. Erakordselt andekas Kristjan Jaak Peterson suri 4. augustil 1822
Päevik sisaldab dialooge, sentense ja seletab tema vaateid. Päevaraamatuga paralleelselt kirjutas ka oma esimese käsikirjalise värsivihiku ,,Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas, 1818". 1819. aastal astub ta Tartu ülikooli usuteaduskonda, teda köidab misjonäritöö. Kuid rahalised põhjused katkestasid tema haridustee ning noormees oli sunnitud tagasi pöörduma koju Riiga. Kojuminekumeeleolusid on ta jäädvustanud lahkumisluuletuses ,,Laul". Väikepala ,,Üks jutt" on valminud jalgsimatkal Tartust Riiga. Riias elatas end tundide andmisega, lootes hiljem haridusteed jätkata. Plaanid nurjas tuberkuloos, mis noore poeedi hauda viis. Petersoni looming oli uudne, mitmekülgne ning tähendusrikas. Ta tegeles ka filoloogiaga, tehes näiteks Rosenplänteriga keelealast koostööd. Ta tõlkis soome mütoloogiat, pannes aluse meie pseudomütoloogiale. Tema luuleloomingu põhiosa moodustasid heroilis-filosoofilised oodid ja elurõõmsad karjaselaulud e pastoraalid
talvistel koolivaheaegadel. üliedukas noorteprojekt "Küpsistega AIDSI vastu", osalesid ka Merelaagri lapsed. 2005. aasta suvelaagri "hittideks" olid: · Neljas vahetuses viidi läbi Eesti Pereplanee- · Seiklusõpetuse vahetuste lapsed käisid kahe- rimise Liidu poolt noorte seksuaalkasvatuse päevasel jalgsimatkal Pakri maastikukaitse- projekt, mis noortele suurt huvi ja elevust pakkus. alal. Ööbiti telkides ja tutvuti Põhja-Eesti ühe · Lapsed kirjutasid iga päev oma laagrimuljed unikaalsema paeastanguga. Matka käigus laagri foorumilehele. See oli heaks tagasi- korraldati astangult köielaskumisvõistlused. sideks ja infoks kasvatajatele ja programmi-
üliõpilaste boheemlasliku eluga ja rahalised raskused sundisid teda 1820. Aasta kevadel õpinguid katkestama. Oma kojuminekumeeleolusid on Kr. J. Peterson põlistanud sentimentaalses lahkumisluuletuses „Laul“, mis on kirjutatud 1819. Aasta juunis. See väljendab tema igatsust kodu ja vanemate järele ning on ühteaegu lapsemeelne hüvastijätt Eesti maa ja loodusega. Lüürilist meeleolu täiendab väikepala „Üks jutt“, mis on samuti sündinud jalgsimatkal Tartust Riiga vanemate juurde. Pärast poolteist aastat kestnud üliõpilaselu Tartus tuli Kr. J. Peterson tagasi Riiga, kus elatas end tundide andmisega (ladina, kreeka, heebrea, vene, inglise, saksa keel ja matemaatika), lootes poolelijäänud stuudiumi välismaal jätkata. See ei olnud aga nõrgenenud tervise tõttu enam võimalik. Paljude muude tööde kõrval jäi lõpetamata Moskva ülikooli professori J. Heymi vene-saksa-prantsuse sõnaraamatu redigeerimine. Kr. J. Peterson suri 4
raskused sundisid teda 1820. Aasta kevadel õpinguid katkestama. Oma kojuminekumeeleolusid on Kr. J. Peterson põlistanud sentimentaalses lahkumisluuletuses ,,Laul", mis on kirjutatud 1819. Aasta juunis. See väljendab tema igatsust kodu ja vanemate järele ning on ühteaegu lapsemeelne hüvastijätt Eesti maa ja loodusega. Lüürilist meeleolu täiendab väikepala ,,Üks jutt", mis on samuti sündinud jalgsimatkal Tartust Riiga vanemate juurde. Pärast poolteist aastat kestnud üliõpilaselu Tartus tuli Kr. J. Peterson tagasi Riiga, kus elatas end tundide andmisega (ladina, kreeka, heebrea, vene, inglise, saksa keel ja matemaatika), lootes poolelijäänud stuudiumi välismaal jätkata. See ei olnud aga nõrgenenud tervise tõttu enam võimalik. Paljude muude tööde kõrval jäi lõpetamata Moskva ülikooli professori J. Heymi vene- saksa-prantsuse sõnaraamatu redigeerimine. Kr. J. Peterson suri 4
Esimesel juhul on lihtsam planeerida liikumiskiirusi ja vahemaid, paraku on sellise rühma kokkusaamine küllaltki küsitav. Teisel juhul tuleb liikumiskiirust ja vahemaid planeerida matkrühma liikmete "kõige nõrgema lüli" järgi. Erineva tasemega lastele on hea võimalus selgitada matkamise üht kandvat põhimõtet teineteise aitamine raskematel matkalõikudel. Näiteks jalgrattamatka keskmiseks liikumiskiiruseks on 10 km/h, jalgsimatkal 5 km/h ja veematkal 5 km/h. Keskmised näitajad muutuvad vastavalt eelpool nimetatud teguritest. Planeeri matka ohutuse tagamiseks turvalisuse küsimused. Turvalisus sõltub suurel määral matka hoolikast ettevalmistusest, matkajuhtide pädevusest ning ohutuse tagamiseks mõeldud varustuse olemasolust (eriti tehnilisemate matkade korral). Normaalne matkajuhtide hulk lastematkal on 1 juht 10-12 lapse kohta. Optimaalne 160 rühma suurus on 8-24 last rühmas
annaabi.ee 
