hakatakse kutsuma üldnimetust. Näiteks saapad on esemed, mille tähtsaimaks omaduseks on see, et nad käivad jalga ning on mõeldud jalgade kaitsemiseks. Botased on aga pärisnimega esemed, millel võiks mis iganes omadused olla, kuid antud Botaste omaduste tõttu võib neid saabaste üldnimega kutsuda (need omadused langevad saabaste omadustega kokku). Kuigi tänapäeval tehakse mõnelgipuhul vastupidist: päris paljud kutsuvad jalavarje üldnime asemel Botasteks, mis on pärisnimi. Mulle enesele on selline nähtus antud näite puhul üpris arusaamatu, sest ma pole seni kedagi kohanud, kes kannaks Botase saapaid. Kui firmad kasutavad oma firmamärgi ümber loodud auraga oma tooteid müüa, siis on ka vaja tarbija poolset panust. Tarbija valib toodet tihtipeale mitte tema omaduste vaid nime tõttu. Riide ja moeesemed on minu arvates kõige paremaks näiteks,
ritua alidele ei ole õnnes t u n u d kellelgi kõrvalisel pääsed a. Minu arus t on Budis m väga huvitav religioon. Olen ise Tais k äinu d ja näin u d budiste oma silmaga. Nad on väga korraliku d inimesed, kes peavad oma us u reeglitest kinni. Mina nägin, et nad kand sid puna s eid õhukesi rätikuid ümber keha, kuid jalavarje neil polnud. Seega on nad väga huvitav inimesed, keda tas u b jälgida. Mikk Leiner 10B
Laps ja leib Sõõgikordade vahepeal võis süüa leiba Võileivaga ei tohtind ringi joosta ega mängida Leiva vastu kasvatati lastes sügavat austust Räägiti, kui palju vaeva tuleb näha, et leib lauale saaks Lapse rõivastus Oli lihtne Poistel särk, püksid ja pintsakuke Tüdrukutel seelik, jakk ja särk Rõivaid kanti seni, kuni ära kulusid Lapsed käisid enamjaolt paljajalu Kooliajal kandsid nad jalavarje Lapsed ja võõrad Lapsed pidid olma väga tagasihoidlikud Osad laste emad uskusid ,,santi silma" Kui toodi külakosti pidid lapsed patsi lõõma ja ,,aitäh!" ütlema Sõbrad Lähestikku elavate perede lapsed said ise sõpradeks Soovitati sõprust sõlmida oma seisusest lastega Kui pered olid omavahel tülis, keelati ka lastel läbikäimine Õpetati mõisnikke vihkama Õpetati loodust armastama Päike oli laste sõber
Sõdur Riigi kõige olulisemaks isikuks oli sõdur, sest Bütsantsi ajaloos ei möödunud peaaegu ühtki aastat ilma suurema või väiksemata sõjata. Põhiväe ees ratsutasid ründesalgad, järgnesid vibukütid, lahinguliini taga paiknes sanitaarkorpus. Kaasas olid ka ,,tehnikud", kes kandsid hoolt varustuse eest. Tähtsad olid luurajad. Jalaväelased kandsid põlvini ulatuvat tuunikat ja lihtsa tegumoega jalavarje. Raskejalaväelastel oli raudrüü. Vibulaskjatel olid turvised, säärekaitsed, näokaitse. Relvad jagati kaitse- ja ründerelvadeks. Ründerelvad olid näiteks mõõk, pistoda, rautatud kaikad ja oganuiad, piik, viskeoda. Olulised relvad olid ling, vibud ja ammutaoline relv. Ülemjuhataja käsu eiramist, omavolist laagriplatsilt lahkumist, relva kaotamist või müümist, haiguse teesklemist vaenlase kartuses, mässude õhutamist, vaenlase poole
Peipsi nii madal, et ära nad ei upu ,,Igapäevane lugu"- realism ja romantsim veel seotud. Elu on tõetruu, ühiskonna kriitilisus. Peategelane Punasoo Mari, midagi erilist pole toimunud. Kõik Marid on tavapärased ,,Vari" 1894, püüab endas ühendada 2. Romantism tähendab seal võõrustamis"mõisa elu). Varsti elu aga realistlik/naturalistlik. (Villu on vanaema juures, vaeste linnas). Vaestele ehitatud hütid Kukulinnas. Villu lapsepõlv rõõmutu. Jalavarje polnud. Vahel said süüa, vahel mitte. Kui vanaema sureb, läheb Villu naabertallu elama, lahtise peaga. Läheb mõisapõllule tööle. Asub mõisapreilide õpetajaks. Suhteliselt autobiograafiline. Villule tahetakse koht kätte näidata. Villu saab piitsaga pähe, kaotab terve mõistuse. Jõuab ringiga tagasi Kukulinna. EDUARD VILDE I Eesti professionaalne kirjanik Sündinud mõisateenijate peres Lapsepõlv suhteliselt õnnelik
Ta astus sisse ja hakkas kraavist rääkima. Lepiti kokku et teevad kahasse, VI Nelipüha ajaks oli vili juba maas. Toad täideti kaskedega, et parem uni ja toit paremini maitseks. Maja ümbrus tehti korda ja õu oli puhas lõpuks. Saunatädi ja-onu kutsuti tööle teiste asemele selleks päevaks. Peremees ja- naine ja isegi sulane ja tüdruk läksid kirikusse. Karja- Eedi jäi aga tallu sest tal ei olnud korralikke jalavarje ega ka riideid et kirikusse minna. Krõõt kutsus ta kaasa vankriga sõitma kui nad kirikusse läksid. Poole teepealt tagasi minnes oli poiss kurb et ei saanud ka kirikusse minna, ta istus aia juurde ja vaatas ainiti kiriku poole ja nuttis. Krõõt ütles talle veel et võib nii palju saialeiba süüa kui hing vaid ihkab kuid poiss ei puutunud midagi. Kui pererahvas tagasi tuli valmistati õhtusöök- Eedi kutsuti ka sööma, ta oli väga õnnelik selle üle kuni hetkeni mil peremees
18 tuunikas ja tebennas. Kesk ja alamklass kandsid samade rõivaesemete lihtsamaid variante, talupoegade igapäevaseks kehakatteks olid tuunika ja keep, mõnikord ka nahast säärekaitsed. Jalanõud: Varasel ajajärgul ei kasutatud jalatseid üldse, hilisematel aegadel sai neist staatuse sümbol. Jalatseid hinnati kõrgelt ja söögiajaks jalast ära võetud jalavarje ei jäetud mitte põrandale, vaid asetati pingile. 6.sajandil eKr tegid kingsepad ülikutele tellimise peale punasest, sinisest või mustast nahast sandaale, nöörsaapaid, pehmeid kingi ja pahkluurihma või ülespidi keerduva varbaosaga kingi. Ülespidiste nindega kingad olid kas kõrgelt kinni nööritavad või sügava väljalõikega. Naised kandsid Sveitsis Schönenwerdis asuvas Bally Muuseumis hoitakse nimetatud sajandist pärinevat
18 tuunikas ja tebennas. Kesk ja alamklass kandsid samade rõivaesemete lihtsamaid variante, talupoegade igapäevaseks kehakatteks olid tuunika ja keep, mõnikord ka nahast säärekaitsed. Jalanõud: Varasel ajajärgul ei kasutatud jalatseid üldse, hilisematel aegadel sai neist staatuse sümbol. Jalatseid hinnati kõrgelt ja söögiajaks jalast ära võetud jalavarje ei jäetud mitte põrandale, vaid asetati pingile. 6.sajandil eKr tegid kingsepad ülikutele tellimise peale punasest, sinisest või mustast nahast sandaale, nöörsaapaid, pehmeid kingi ja pahkluurihma või ülespidi keerduva varbaosaga kingi. Ülespidiste nindega kingad olid kas kõrgelt kinni nööritavad või sügava väljalõikega. Naised kandsid Sveitsis Schönenwerdis asuvas Bally Muuseumis hoitakse nimetatud sajandist pärinevat
maal rohkem. Andres leidis et sellel ei ole vahet kus see asub, põhiline et vesi mööda seda ära voolaks. VI Nelipüha- selleks ajaks oli vili juba maas. Toad täideti kaskedega, et parem uni ja toit paremini maitseks. Maja ümbrus tehti korda ja õu oli puhas lõpuks. Saunatädi ja-onu kutsuti tööle teiste asemele selleks päevaks. Peremees ja- naine ja isegi sulane ja tüdruk läksid kirikusse. Karja- Eedi jäi aga tallu sest tal ei olnud korralikke jalavarje ega ka riideid et kirikusse minna. Krõõt kutsus ta kaasa vankriga sõitma kui nad kirikusse läksid. Poole teepealt tagasi minnes oli poiss kurb et ei saanud ka kirikusse minna, ta istus aia juurde ja vaatas ainiti kiriku poole ja nuttis. Krõõt ütles talle veel et võib nii palju saialeiba süüa kui hing vaid ihkab kuid poiss ei puutunud midagi. Kui pererahvas tagasi tuli valmistati õhtusöök- Eedi
Andres leidis et sellel ei ole vahet kus see asub, põhiline et vesi mööda seda ära voolaks. VI Nelipüha Selleks ajaks oli vili juba maas. Toad täideti kaskedega, et parem uni ja toit paremini maitseks. Maja ümbrus tehti korda ja õu oli puhas lõpuks. Saunatädi ja-onu kutsuti tööle teiste asemele selleks päevaks. Peremees ja- naine ja isegi sulane ja tüdruk läksid kirikusse. Karja- Eedi jäi aga tallu sest tal ei olnud korralikke jalavarje ega ka riideid et kirikusse minna. Krõõt kutsus ta kaasa vankriga sõitma kui nad kirikusse läksid. Poole teepealt tagasi minnes oli poiss kurb et ei saanud ka kirikusse minna, ta istus aia juurde ja vaatas ainiti kiriku poole ja nuttis. Krõõt ütles talle veel et võib nii palju saialeiba süüa kui hing vaid ihkab kuid poiss ei puutunud midagi. Kui pererahvas tagasi tuli valmistati õhtusöök-
07.05. 1915 põgenes lätis u 850 tuhat inimest. Peamiselt oli tegemist vene võimude käsuga, põgenike lainele aitas kaasa ka kartus saksa vägede sisse tungi ees. Lahkunute olukorra tegi keeruliseks see, et vene võimud andsid vaid liikumissuuna, ida poole saksa vägede eest, polnud toitu ega ka peatumispunkte, paljud põgenejad olid lahkunud kodust üle öö, haarates kaasa vajalisema. Kõik oli tarvis kuhugi paigutama, vaja muretseda rõivad ,peavarju ,toitu ja jalavarje. Vene võimud ei teinud midagi , ei suutnud midagi kiiresti organiseerida, langes see kogu põgenike abistamise aktsioon, põgenikud ise proovisid lüüa mingeid aktsioone, muretseda raha et aidata oma kaas rahvslasi. 1915 kutsuti Peterburis kokku Läti põgenike kongress, seal oli esindatud 83 seltskondlikud komiteed, mis püüdsid asuda põgenike eest hoollitseda. Esiteks soovitdada kõikidel kodumaale jäänud lätlastel,
annaabi.ee 
