Jalaväesoomukid
ning suudab aretada kiirust kuni 40 km/h ja soomuse paksus oli 8 millimeetrit.
Peale Esimest maailmasõda hakati peamiselt arendama mitmesuguseid tanke,
muudele lahingu masinatele pöörati vähe tähelepanu. Enamik riike nägi tanke üksusena,
mis sobib ainult jalaväe toetuseks, ainsana nägid tanke eraldiseisva ründeüksusena
sakslased. Teises maailmasõjas väärivad esiletõstmist Natsi-Saksamaa
soomustransportöörid SdKfz-250 ja SdKfz-251, mis olid mõeldud tankiüksuste jaoks.
Peale Teist maailmasõda algas võidurelvastumine, alles siis saadi aru, et tankidest
ilma jalaväe toetuseta ei piisa, vaja on ka soomukeid, mis toimetaksid jalaväe
lahinguväljale. Nii sündisidki kerged lahingusoomukid, mis on meil tuntud kui
soomustransportöörid. Nad liiguvad enamasti ratastel, neil on õhuke soomus ja nad
saavad lahinguväljale sõidutada 7-10 jalaväelast, pakkudes neile kaitset ootamatute
rünnakute eest
annaabi.ee 
