sisaldab hulgaliselt karstinõgusid- ja koopaid. Euroopa suurim kanjonorg asub Decini linna ja Saksamaa piiri vahel ning on kuni 300 meetri sügavuselt ja 1 km laiuselt lõikunud liivakivisse. Böömi massiivi ääristavad mitmed mäestikud: edelas Sumava ja Böömi mets, loodes Maagimäestik, põhjas ja kirdes Sudeedid, viimase keskosas asub Tsehhi kõrgeim tipp Snezka (1602 m.). Idas hõlmab Tsehhi territoorium Karpaatide eesahelikke. Mäestike jalameil on mitmeid mineraalvee allikaid. Pideva ja pikaajalise majandustegevuse tõttu on Tsehhimaa looduslik taimkate asendunud põldude, kultuurrohumaade, aedade ja istutatud metsadega. Kunagi laiusid siin pöögi- ja tammemetsad ning niidustepimetsad. Nüüdseks on metsad säilinud vaid mägedes: madalamal pöögi- kuuse segametsad, kõrgemal aga kuusemetsad. Mäeahelike tasastel lagedel on säilinud mäginiite ja soid.
LAANEMETS Olemus Eestis jagatakse laanemetsad 2-ks liigivaeseteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Levinud enamasti Lõuna-Eestis. Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest. Laanemetsad kasvavad laugete nõlvade jalameil, jääjärve tasandikel, moreentasandikel, moreenkattega mõhnastikel. Puistud kõrge tootlikkusega. Liigivaesed laanemetsad Jäänukid varasematest taigametsadest Kasvavad iseloomulikud taigametsade liigid:harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtne sõnajalg. Ohtne s Ohtne sõnajalg Kattekold Liigirikkad kuuse- ja kuusesegametsad Kujunenud kunagistest tamme-segametsadest
rannaehitisteta. Väikesadamate funktsioon piirdub peamiselt turismi ja kohalike kalurite tegevusega. Potentsiaalsed väikesadamad on Võsul ja Käsmus, kus on olemas muul [2]. Kõlvikute paiknemine Haritav maa osatähtsus on vallas väike, kuna valitsevate liivmuldade viljakus on madal ning samuti esineb väga suur kivisus. Põlised põllumaad asuvad väikeste tükkidena vanade külade ümber, reeglina positiivsetel pinnavormidel ning nende jalameil. Põllumajandustootmiseks sobivad alad paiknevad Vihula, Sagadi, Annikvere ja Palmse külades [1]. Umbes 72 % valla territooriumist on kaetud metsaga. Metsamaad on vallas kokku umbes 26467 ha. Vihula vallas on üks metskond Loobu metskond. Lahemaa Rahvuspargi territooriumil asuvate sihtkaitsevööndite metsades on majandustegevus keelatud, ülejäänud rahvuspargi alale jäävad metsad kuuluvad kaitsemetsa kategooriasse. Hüdrograafia
sisaldab hulgaliselt karstinõgusid- ja koopaid. Euroopa suurim kanjonorg asub Decini linna ja Saksamaa piiri vahel ning on kuni 300 meetri sügavuselt ja 1 km laiuselt lõikunud liivakivisse. Böömi massiivi ääristavad mitmed mäestikud: edelas Sumava ja Böömi mets, loodes Maagimäestik, põhjas ja kirdes Sudeedid, viimase keskosas asub Tsehhi kõrgeim tipp Snezka (1602 m.). Idas hõlmab Tsehhi territoorium Karpaatide eesahelikke. Mäestike jalameil on mitmeid mineraalvee allikaid. Joonis 5: Diagramm Tsehhi maakasutusest Pideva ja pikaajalise majandustegevuse tõttu on Tsehhimaa looduslik taimkate asendunud põldude, kultuurrohumaade, aedade ja istutatud metsadega. Kunagi laiusid siinn pöögi- ja tammemetsad ning niidustepimetsad. Nüüdseks on metsad säilinud vaid mägedes: madalamal pöögi- kuuse segametsad, kõrgemal aga kuusemetsad. Mäeahelike tasastel lagedel on säilinud mäginiite ja soid.
nime saanud kihilise ehk viirulise ehituse tõttu. Talvel settinud savikihid vahelduvad suvel moodustunud liivakihtidega. Viirsavi kasutatakse telliste,katusekivide ning drenazitorude valmistamiseks. Jääajajärgseid setteid eristatakse nende tekkeviisi alusel. Rannikualade liiv,kruus ja klibu on merelise päritoluga. Vähesel määral leidub ka eestis allikalupja(lubjarikkast põhjaveest sadestuv sete,mida saab kasutada näiteks happeliste põllumuldade lupjamiseks). Suurte astangute jalameil on raskusjõu toimel varisenud erineva jämedusega materjali. Lõuna-Eesti küngaste jalameil on nõlvadelt alla voolav vihmavesi kandnud savikaid uhtsetteid. Suurte veekogude läheduses on tuul kuhjanud liiva. Elutekkelised setted (turvas,muda) seostuvad eelkõige soode tekke ja arenguga. Inimtegevuse tulemusel on tekkinud maavarade rikastamise ja kasutamise jääkproduktid- aheraine,põlevkivituhk(Kirde-Eestis).
Jah, mulle tundub kui eile laiusid tolle liivakarva müüri taga udused orud... Orgude vahel kõrguv igihaljas mets, mis ääristas tolmuste teede järske kurve, oli koduks paljudele rahvastele: taimedele, loomadele, lindudele, haldjatele ja teistele olenditele, keda taevaisanda töökas käsi loonud. Puude väänlevaimate okste vahelt paistis alusmetsale väheseimat valgust, mis ei ulatunud vanimate kirsipuude juuri soojendama see siin, minu selja taga, mäletab veel. Orgude jalameil, klaasja mere rahnurohkeimal kaldail kõrgus kuningriik. Ka aasta jooksul oli võimatu kokku lugeda kõiki neid veetlevaid marmorsildu üle looklevate jõgede, rukkipäis kahisevaid põlde, laiuvaid kesk uniseid metsalagendikke, igihaljaid aatriume parke, ääristatud munakiviteedega. Punakildseist katustest ja tornidest moodustus iga öö kordumatu siluett, sest kõik oli pidevas ehituses ja õitsenguis
Erosioonialade muldade taoline muster on väga hästi jälgitav kevadel, 5 kui maa on küntud, aga vili pole veel tärganud. Erodeeritud mullad paistavad siis silma heledate või punakate laikudena, mis asenduvad pealeuhtealadel mustjaspruunide areaalidega. Erodeeritud ja deluviaalmuldade vahekord torkab silma ka vilja kasvu järgi: küngaste ülaosades on vili kiduram, jalameil lopsakam. Väga tugevate vihmasadude tagajärjel tekib küngaste nõlvadesse uhtorge. Nii näiteks lõikus lühiajalise, ent väga intensiivse äikesevihma tagajärjel Vorstimäe lõunanõlva 1,2 meetri sügavune ja u. 10 meetri pikkune uhtorg, mille suudmesse kuhjus moreenist, liivast ja kruusast väljauhtekoonus. Loodusliku taimkattega aladel kaitseb tihe kamar muldade ärakannet isegi väga järskudel kallakpindadel. Taimestik
Liigitatakse veel kuumakõrbeteks ja külmakõrbeteks. Liivakõrb on elusolendeile kõige soodsam, sest liiv laseb vähestel sademetel endasse imbuda ning suudab veidigi niiskust säilitada. Kus on niiskust, seal on taimi, kus aga taimi, seal ka loomi. Seetõttu ongi liivakõrbed kõige liigirikkamad. Savikõrbe tihe pinnas paakub kuivuses, muutudes nii kõvaks, et niiskus temast läbi ei pääse. Eluvaesed kivikõrbed paiknevad harilikult mäestike jalameil. Need on tekkinud rabenemise tulemusel ning on kaetud murenenud kiviklibuga. Lössikõrbed on levinud poorsetest ja peentest osakestest kujunenud pinnasel - lössil. Küllaldase niiskuse puhul võiksid lössil areneda väga viljakad mullad. Soolakõrbed tekivad sinna, kus mingil ajal on olnud tugevasti sademeid või kunstlikku niisutust, siis aga kadunud. Suure auramise tõttu tõuseb niiskus põhjaveest maapinnale, tuues maapõuest kaasa lahustunud mineraalsooli.
seaduspärasused muldade levikus ning mullaliikide suhtelise ühetaolisuse. Nii nagu voortele, on ka põhiliste mullaliikide levikule omane loode-kagusuunaline vöötmelisus. Nii katavad tasasemaid voorelagesid ning moreentasandikke leetunud kamarmullad, mis on nõrgalt või 7 keskmiselt leetunud. Laugetel voorenõlvadel levivad ribadena leostunud ja leetunud kamar karbonaatmullad (Remmel 1978). Gleistunud ja soostunud mullad esinevad voorte jalameil ning madalamatel künnistel. Vooremaa pindalast hõlmavad 20-27% üle 1 meetri paksuse turbakihiga sood. Valdav osa (92 %) Vooremaa soodest on madalsood, põhjuseks on lühiealisus ja lubjarikkad põhja- ja pinnaseveed. Nendes madalsoodes on väikeseid siirdesoo- ja rabalaike. Mineraalmullad on saviliiv või liivsavi lõimisega ning tompja struktuuri ja hea veereziimiga. Vooremaa mullad koos Põltsamaa ümbruse muldadega kuuluvad loodusliku viljakuse poolest Eesti viljakamate
kuid seoses kliima ja hüdroloogiliste tingimuste muutumisega on turba settimine olnud kord kiirem, kord aeglasem. Tugevasti on eesti soode teket ja arengut mõjutanud pinnamood. Võrdsete kliimaolude korral on soostuinud kõigepealt madalama reljeefiga maaalad, kus põhjavesi on maapinna lähedal ja vee äravool väike v praktiliselt puudub. Surveliste põhjavete toimel tekkinud soid leidub meil kõrgustike jalameil. Ka neis paigus on soode teke alanud madalamatel reljeefiosadel esamajoones seal, kus aluspõhja ja pinnakatte veeläbitavus on väike ja vee äravool peeagu puudub. Alati on soode teke seotud niiskuslembese taimkatega, mille surnud osadest moodustub liigniiskuse ja õhu takistatud juurdepääsu tingimustes turvas. Peamised turbamoodustajad turbasamblad, nad on adifikaatorid s.o liigid, mis tugevasti keskkonda mõjutades määravad taimekoosluse struktuuri.
annaabi.ee 
