Tuglase novell ,,Inimese vari" 1. Maret oli emaarmastuse sümbol. Tõesta seda järgnevate toodud näidetega ja väidetega. Maret sümboliseerib emaarmastust, sest see on tõesti piiritu. Ta istus oma arvatava poja juures päeval ja ööl, ta ei hoolinud isegi mitte enda unest. Teisi üle jõe sõidutades kiirustas ta alati koju. Maret ei küsinud Jakobilt midagi ei raha, riiete ega haavade kohta, ta lihtsalt ravis teda. Kui noormees lõpuks suri, siis pesi ta enda nn poja ise puhtaks. Metsavahi naine aitas ka. Maret rääkis kõigile, kui suur oli tema rõõm, et poeg tuli koju ja paljud teised ei jõudnud. Samuti küsis ta väga paljude käest abi, tahtis oma poega igati aidata. Teda ei huvitanud, mis pojaga juhtunud oli. Armastus oli piiritu, peaasi, et poeg terveks saaks. 2
küsimuses tülli. II [203] 12 lehekülge sellest, kui võõrad kõik kõigile on. III [215] Toimub Kadarike poe juubelipidu. IV [226] Jakob käib igasugustel sugulastel külas. V [237] Jakob plaanib äärelinna harupoe avada ja räägib sellest venna Villemiga. Kadarike sell Martin Treppan teeb sama pere, Jakobi ja Elsa tütrele Selmale abieluettepaneku. VI [249] Jakobi poeg Paul jääb haigeks. Treppan palub Jakobilt tütre kätt, Jakob palub mõtlemiseaega ja räägib kohapärimisest teiste poegadega. VII [260] Jakobi ja Elsa poeg Valter saabub peale mõnekuust äraolekut ülikoolist koju. Toimub pere jõulupuu, kus ka haige Paul osaleb. IIX [270] Jakob tahab osa vara Elsa nimele kirjutada. Treppan läheb ülikooli ja astub korporatsiooni. JakobiElsa poeg Valterit paneb mõtlema rahvusliku kuuluvuse probleem. Tuleb teade Elsa haigestumisest.
piirdub nende vapiga. Te teate kõik, kelle ma olen naiseks võtnud." Jakob ütleb selle kirja kohta, et Timo tahtis sellega hävitada sõgeduse ja alatuse ja ülekohtu Vene riigis ühesõnaga keisri- ja hävitas iseenese. Tõepoolest: keiser laseb Timo vangistada maa-alusesse kongi 9 aastaks. Timo juurde lasti ainult kindral Plutalov, isegi kirju oma naiselt ei tohtinud ta saada, seega ei teadnud ta, et tal sündis poeg, kes küsib onu Jakobilt, kui ta on saanud piisavalt vanaks:"Ütle, kas ma pean nüüd lütseumis keisri sõbraks hakkama?" Osa teosest räägib Timo elust vangis. Loomulikult sai Jakob sellest teada alles siis, kui Timo vabaks lasti ja neid asju ise Jakobile räägib, kord ühe, kord teiseseiga. (Vabanes Timo pärast Aleksandri surma, sest järgmine keiser olevat ilmselt tahtnud lahti saada Aleksandri haisvast pärandist, nagu Timo ise ütleb).
piirdub nende vapiga. Te teate kõik, kelle ma olen naiseks võtnud." Jakob ütleb selle kirja kohta, et Timo tahtis sellega hävitada sõgeduse ja alatuse ja ülekohtu Vene riigis ühesõnaga keisri- ja hävitas iseenese. Tõepoolest: keiser laseb Timo vangistada maa-alusesse kongi 9 aastaks. Timo juurde lasti ainult kindral Plutalov, isegi kirju oma naiselt ei tohtinud ta saada, seega ei teadnud ta, et tal sündis poeg, kes küsib onu Jakobilt, kui ta on saanud piisavalt vanaks:"Ütle, kas ma pean nüüd lütseumis keisri sõbraks hakkama?" Osa teosest räägib Timo elust vangis. Loomulikult sai Jakob sellest teada alles siis, kui Timo vabaks lasti ja neid asju ise Jakobile räägib, kord ühe, kord teiseseiga. (Vabanes Timo pärast Aleksandri surma, sest järgmine keiser olevat ilmselt tahtnud lahti saada Aleksandri haisvast pärandist, nagu Timo ise ütleb).
Ta isegi oli valmis aitama neil koos pojaga põgeneda ning kannatas ära ka Mannteuffeli käitumise. *Jakob ja Jüri said kogu aeg hästi läbi. Kui poiss alles väike oli, siis õpetas Jakob talle rehkendamist ja geomeetriat ning tihti mängisid nad malet. Samas kui Jüri tahtis midagi teada saada, aga ta ema või isa käest küsida ei saanud, siis ta teadis, et saab onult küsida, sest teda sai usaldada. Näiteks kui nad enne Jüri lahkumist mängisid malet, siis ta tahtis Jakobilt teada saada, et kas ta peab nüüd lütseumis keisri sõbraks saama. Samuti tuli välja, et Jakob usaldas ka Jüri. Näiteks kui Jüri juba peaaegu 18 oli saanud, siis andis ta poisile lugeda Timo käsikirja. Lisaks usaldas Jakob Jürile oma päevaraamatu. *Eeva oli Timole truu abikaasa ja mõttekaaslane. Kõik need üheksa aastat, kui Timo vangis oli, ta ootis ja lootis, et mees tagasi tuleks. Isegi kui mehe vend Karl Timo vangis oleku ajal püüdis Eevat
välja murda, et Timole alluvaid vägesid appi tuua, aga kokkupõrkes prantslastega raius Timo kogemata, seda ise mitte märgates, mõõgaga oma tentsikule näkku. Too talle ei öelnud kes seda tegi ja Timo nõutas oma tentsikule selle lahingu eest hiljem isegi suure auraha välja. (See tentsik oli tegelikult kohalik kylamees) *Jakob ja naised - Laming tõi enne Timo ära viimist tema juurde oma tytre õppima, aga salaja soovis, et too Jakobilt infot välja pinniks, Tydruk algul natuke proovis, aga hiljem loobus ja hakkas Jakobiga hulga intiimsemalt suhtlema. Hiljem kui Laming ära aeti ei tahtnud tolle tytar Jete taga kaasa minna ja palus, et Jakob ta enda juurde võtaks, ent too keeldus, sest ei tahtnud spiooni oma katuse alla. Saanud teada Timo ja Eeva põgenemisplaanist ta muidugi kahetses, aga oli hilja. Hiljem, kui ta oli abiellunud Annaga, kes talle mõnevõrra Jetet meenutas, sai ta tolle emalt surivoodil teada, et Anna
Ühed tulid siitpoolt jõge teised sealtpoolt jõge. Üldjuhul liiguti üksinda, kuid vahest ka mitmekesi. Kõik nad tulid sõjaväljalt, kõhnad, karva kasvanud ning kahvatud. Maret ikka päris nende käest, kuidas sõjaväljal läheb ja kas kõik saavad ikka varsti koju, kuid vastused olid ebamäärased ja umbmäärased, ühtegi kindlat vastust ei tulnud. Kuid ühel päeval vedas ta üle järve natukene vanemat meest kes ulatas talle nahast kompsu kus oli raha ja kuld sees. See oli jakobilt, rõõmupisarad voolasid üle ta näo, kuna ta mõistis, jakob on elus, ta peab elus olema. Rahutu unega möödusid päevad kuni ühel ööl kuulis Maret läbi une karjumist ning hädaldamist. Karjumine oli nõnda vaikne, et algul arvas ta, ehk oli ta seda unes kuulnud, kuid siis kuulis ta sama hädaldamist uuesti, edasi tormas juba õue. Nägi siis, et teisel kaldal keegi selili maas ja hädaldab, hüppas Maret ruttu siis venesse ning aerutas nii kiiresti kui jaksas teisele kaldale
õpetaja Rosenplänteri poole. Too soovitas Jakobile kapten Snyderi, kes pidevalt Portugali vahet sõidab. Nii lepitiga kokku järgmine mai. Laupäeval, 10-ndal septembril Jakob kirjutab Timo mõned seadused ülesse, seed on põhilielt suunatud võrdõiguslikkuse poole ja , et keiser peab sama moodi alluma seadustele. Ja kirjutas , erinevatest kohtutest jne. 8-ndal oktoobril 1827, hilja õhtul Jüri sai 9 aastaseks ning ta saadetakse keisri juurde lütseomisse õppima, poiss saab Jakobilt mängu komplekti ja nad mõngivad malet . Jüri on masenduses ja ei tea kas peaks keisriga sõbrustama , kui too ta isa vangi saatis. Jakob ei osanud talle vastata, kas peaks sõber olema ütles, et lükaku otsust edasi, kuni on küps. Seni olgu lütseomi hoolsaim õpilane ning ärgu olgu keisri vaenlane ega sõber. Hommikul sõitis poiss ära. 14-ndal oktoobril Jakob mõtles oma sõnade üle, mis ta oleks pidanud poisile teele kaasa andma. Pühapäeval, 23-ndal oktoobril
välja murda, et Timole alluvaid vägesid appi tuua, aga kokkupõrkes prantslastega raius Timo kogemata, seda ise mitte märgates, mõõgaga oma tentsikule näkku. Too talle ei öelnud kes seda tegi ja Timo nõutas oma tentsikule selle lahingu eest hiljem isegi suure auraha välja. (See tentsik oli tegelikult kohalik kylamees) *Jakob ja naised - Laming tõi enne Timo ära viimist tema juurde oma tytre õppima, aga salaja soovis, et too Jakobilt infot välja pinniks, Tydruk algul natuke proovis, aga hiljem loobus ja hakkas Jakobiga hulga intiimsemalt suhtlema. Hiljem kui Laming ära aeti ei tahtnud tolle tytar Jete taga kaasa minna ja palus, et Jakob ta enda juurde võtaks, ent too keeldus, sest ei tahtnud spiooni oma katuse alla. Saanud teada Timo ja Eeva põgenemisplaanist ta muidugi kahetses, aga oli hilja. Hiljem, kui ta oli abiellunud Annaga, kes talle mõnevõrra Jetet meenutas, sai ta tolle emalt surivoodil teada, et
Timole alluvaid vägesid appi tuua, aga kokkupõrkes prantslastega raius Timo kogemata, seda ise mitte märgates, mõõgaga oma tentsikule näkku. Too talle ei öelnud kes seda tegi ja Timo nõutas oma tentsikule selle lahingu eest hiljem isegi suure auraha välja. (See tentsik oli tegelikult kohalik kylamees) *Jakob ja naised - Laming tõi enne Timo ära viimist tema juurde oma tytre õppima, aga salaja soovis, et too Jakobilt infot välja pinniks, Tydruk algul natuke proovis, aga hiljem loobus ja hakkas Jakobiga hulga intiimsemalt suhtlema. Hiljem kui Laming ära aeti ei tahtnud tolle tytar Jete taga kaasa minna ja palus, et Jakob ta enda juurde võtaks, ent too keeldus, sest ei tahtnud spiooni oma katuse alla. Saanud teada Timo ja Eeva põgenemisplaanist ta muidugi kahetses, aga oli hilja. Hiljem, kui ta oli abiellunud Annaga, kes talle mõnevõrra Jetet meenutas, sai ta
Olemus: Sõjakas; huumorimeelega; pillioskaja; Lugu: Ta käis sõjas ja tappis seal palju vaenlasi. Partisanid võtsid ta relva ära. Perekond: vend Alfred Rannamees Surmapõhjus: Suri sõjas. 4.11. Emilie Suits Sünnikoht: Harala Eluiga: 19011942 e. 41 aastat Olemus: Lõbutseja; armastas pitsballe; kergemeelne; Lugu: Tema mees Jakob ei teinud naisest eriti välja. Kui Emilie ballidel käis, tantsitas teda vallasekretär. Neil oli salasuhe. Laps, kelle Emilie sai, polnud tema mehelt Jakobilt, vaid vallasekretärilt. Perekond: abikaasa Jakob; poeg Malev; Surmapõhjus: loomulik surm 4.12. Allan Tempel Sünnikoht: Harala Amet: leegionär Lugu: Vanemate ja kallima keelitamisest hoolimata läks ta sõtta. Õpetaja oli tal isamaaline ja mõjutas teda. Perekond: Ema ja isa, kes tahtsid, et ta talunik oleks. Surmapõhjus: Hukkus sõjas. 4.13. UnoJohannes Kink Sünnikoht: Harala Amet: lennuväe abiteenistusse poiss Lugu: Ta sattus sõja käigus kodumaast kaugele Tsehhimaale
annaabi.ee 
