Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. (a) 3. Kasutatud töövahendid kaal materjali kaalumiseks, erinevad (mõõte)anumad vee mõõtmiseks ja kipsisegu valmistamiseks, sõel nr. 02 kipsi sõelumiseks, Suttardi viskosimeeter kipsitaigna normaalkonsistentsi määramiseks, Vicat' aparaat kipsitaigna tardumisaja määramiseks, vormid proovikehade valmistamiseks, hüdrauliline press paindetugevuse ja survetugevuse määramiseks. 4. Katsemetoodika 4.1 Jahvatuspeensuse määramine Kipsi jahvatuspeensus määratakse sõelumise teel sõelal nr. 02, avaga 0,2 x 0,2 mm. Kipsist kaalutakse proov 50 g ning asetatakse sõelale nr. 02. Algselt sõelutakse mehaaniliselt 5 minutit ning seejärel käsitsi. Jahvatuspeensust väljendab sõelale jäänud materjali hulk %-des sõelumiseks võetud esialgsest massist. Lõpptulemus antakse kahe katse aritmeetilise keskmisena, täpsusega 0,1% Valem 1. JP = ( Mj / M ) * 100%
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 2 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Kipssideainete katsetamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: T.Tuisk Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 1. Töö eesmärk: Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. Leitud tulemuste põhjal on võimalik iseloomustada materjali ja selle omadusi. 2.Töö käik 2.1. Jahvatuspeensuse määramine Õppejõu poolt öeldud andmete põhjal leiti kipsi jahvatuspeensus. Jahvatuspeensust väljendab sõelale jäänud materjali hulk (%-des) sõelumiseks võetud esialgsest massist. Kipsi esialgne mass: 45g, kipsi jääk sõelale: 5g.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 2 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Kipssideainete katsetamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: T.Tuisk Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: Töö eesmärk: Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. Leitud tulemuste põhjal on võimalik iseloomustada materjali ja selle omadusi. Katese metoodika. 1. Jahvatuspeensuse määramine Õppejõu poolt öeldud andmete põhjal leiti kipsi jahvatuspeensus. Kipsi jahvutuspeenus määratakse sõelumise teel sõelal nr. 2, avaga 0,2 x 0,2 mm. Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui käsitsi sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela
Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli ehituskips. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: - Sõel avaga 0,2x0,2mm; - Kipsitaigna valmistamiseks visplid, elastne kauss, spaatlid, pahtlilabidad, erinevad anumad ja vahendid hõlbustamaks kipsitaigna segamist ja valamist; - Suttardi viskosimeeter; - Vicat' aparaat; - Prismalisedmetallvormid; - Paindeseade; - Hiidrauliline press; - Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g. 4. KATSEMETOODIKAD 4.1. Jahvatuspeensuse määramine Kipsi jahvatuspeensus määratakse sõelumise teel sõelal nr 02, millel ava 0,2 x 0,2 mm. Kipsist kaalutakse 50 g ning asetatakse sõelale nr 02, sõelumine sooritatakse käsitsi või mehaanilisel teel. Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem kui 0,05 g materjali. Jahvatuspeensust väljendab sõelale jäänud materjali hulk (%-des) sõelumiseks võetud esialgsest massist. Lõpptulemus antakse kahe katse aritmeetilise
{ ,:. TALLThINA TEI{NIKAULIKOOL {;1 , iij:." Kipsi katsetamine Liis Vfiheiaus Tallinn 2510912012 1. Eesmiirk Kipssideaine jahvatuspeensuse m?iiiramine; kipsitaigna normaalkonsistentsi m66ramine; kipsitaigna tardumisaegade mdiiramine; painde ja survetugevuse miiaramine. Survetugewse m?iiiramine kuivatuskapis kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel; niiskussisalduse miiiiramine. 2. Katsetatavad materjalid Ehituskips 3. Kasutatud tiiiivahendid - S6el ayaga0,2x0,2mm, p6hi - Kipsitaigna valmistamiseks visplid, elastne kauss, spaatlid, pahtlilabidad, erinevad
katsetada selle omadusi juba tahkunud kujul. Samuti leida kipsi ning vee vahekord, mis on eelduseks sobiliku kipsitaigna kontsistentsi jaoks. Kipsi painde- ja survetugevuse leidmine. 2. Töös katsetatud materjalid Kips (+vesi) 3. Töös kasutatud töövahendid Nihik, sõel avadega 0,2x0,2 mm, Suttardi viskosimeeter ja silinder, Vicat' aparaat, paindeseade, hüdrauliline press 4. Katsemetoodika 4.1 Jahvatuspeensuse määramine Esmalt kuivatatakse kips 50 +/- 5ºC juures ning seejärel võetakse 50 g proov ning asetatakse sõelale nr. 02. Sõelumine lõpetatakse siis, kui 1 minuti jooksul läbib sõela vähem kui 0,05 g materjali. Jahvatuspeensust väljendab see hulk materjali, mis jäi kogu materjali hulgast sõelale. 4.2 Kipsitaigna normaalkontsistentsi leidmine Eelnevalt niisutatud nõusse valatakse vett (umbes 50-70 % kipsi massist). Seejärel tuleb vette
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 2017/2018 Kipssideainete katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Kipssideainete katsetamine 1. Töö eesmärk Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, tiheduse ja tugevusnäitajate määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Kips materjal, mis on valmistatud looduslikult kipsist. Looduslik kips dehüdreeritakse osaliselt ja jahvatatakse, mille tulemus on ehitusmaterjalina kasutatav pulbri kujul kips. Seda kasutatakse peamiselt seinade ja lagede viimistlusena. 3. Kasutatud töövahendid Sõel, vispel, Suttardi viskosimeeter, stopper, nõud, Vicat' aparaat, kuivatuskapp,
Vispel ja segamisnõu (kummipall) Õlitatud vorm kipsi vormimiseks Sõel avaga 0,2x0,2 mm Suttardi viskosimeeter normaalkonsistentsi määramiseks Vicat’ aparaat tardumisaegade määramiseks Paindeseade paindetugevuse määramiseks Kuivatuskapp proovikehade kuivatamiseks Ahi 60° proovikehade kuivatamiseks Hüdrauliline press survetugevuse määramiseks 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Jahvatuspeensuse Määramine Kipsi jahvatuspeensus määrati sõelumise teel, kasutati sõela avaga 0,2x0,2 mm. Esiteks kips kuivatatakse 40±2°C juures püsiva massini ning sellest kaalutakse proov 50 g. Seejärel kips sõelutakse. Sõelumist jätkatakse senikaua kuni 1 min jooksul ei läbi sõela rohkem kui 0,4 g kipsi. Sõelutakse veel 3 minutit, siis pühitakse sõelale sõela raami sisekülgedele jäänud kips. Sõelutakse edasi
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 2020/2021 Kipssideainete katsetamine Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 12. oktoober 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Kipsitaigna normaalkonsistentsi, kipsi sideaine jahvatuspeensuse, tardumisaegade ning painde- ja survetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Ehituskips. 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutasin järgnevaid seadmeid: Ämbrid Metallvormid Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g Paindeseade Suttardi viskosimeeter Vispel Elastne kauss (poolekslõigatud pall) Vicat’ aparaat Pahtlilabidas 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Kipssideaine jahvatuspeensuse määramine
peeneks jahva. Tehislikust v. Looduslikust CaSO4 sisal.toorainest põlet.produkte.Madaltemp. sideained:iseloomulik kiire kivinemine.>ehituskips,vormikips. Kõrgtemp.-:omane aeglaane kivinemine>kõrgpõlet.kips.Kipssideainete toot.>1)madaltemp.>kõrgutugev kips saada.*kuumutamisel,*keetmisel soolalahustes.2)Autoklaavis>mida kuumut.5h vältel rõhul 0,13MPa&temp.124C.3)Keetmisel>ehituskips,mis saada.130C juures kui keskondei ole küllastatud veeauruga.&Vormiskips erineb jahvatuspeensuse poolest.Kivistu.kips paisub 0,5..0.8%, seepärast täidab täpselt vormid&tiheneb.Kipssideain.tugeklassid võivad olla 2..25.Painde- &survetug.kontrolli.kipsitaignast valatud standardsete proovikehadega1,5hpeale valamist>kuivamisel kipsi tug.suureneb tunduvalt.Kipsi tardumine ei tohi alate enne 4min.&peab lõppema 6-30min vahel>aega kontrolli.Vica seadme abil.Madaltemp.kipssideaine.kasut: *meditsiinis kasut.kiire kivinemis.ehituskipsi sorte*keskmise v.aeglase kivine.kasut krohvides*arhitekt
kuivatati kuivatuskapis enne ja pärast kuivatamist. Tulemused on toodud punktis 4.5 tabelis 1.5 4. Töö tulemuste vormistamine 4.1 Jahvatuspeenuse määramine Katse nr Katseproovi mass Mass sõelal [g] % [g] 1 50 3,24 6,48 2 50 3,60 7,20 Tabel 1.1 jahvatuspeensuse määramine Aritmeetiline keskmine: (6,48+7,20) / 2 = 6,48% Jahvatuspeenus on 6,5% 4.2 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsi kaalutis: 350g Katse nr Segu Taignako Märkused koostis ogi laialivalg umine Kipsi Vee hulk 1. mõõt 2. mõõt Keskm. kaalutis [ml] [% kipsi d1 d2 D
Samuti vaadel.tehnoloog.&kvaliteedinäita.Kustu.kiirus näit.mitme minut.pulberlup.&vee segu temp tõus.max`ni.standardse katse juures.Jagat:*kiire.kustu. *keskmi.-*aegl.-Kasut:*kuivsegud*lubivärvid*krohvimörd.segus kipsiga.24.Kipssideainete toot.>1)madaltemp.>kõrgutugev kips saada.*kuumutamisel,*keetmisel soolalahustes. 2)Autoklaavis>mida kuumut.5h vältel rõhul 0,13MPa&temp.124C.3)Keetmisel>ehituskips,mis saada.130C juures kui keskondei ole küllastatud veeauruga.&Vormiskips erineb jahvatuspeensuse poolest.Kivistu.kips paisub 0,5..0.8%, seepärast täidab täpselt vormid&tiheneb.Kipssideain. tugeklassid võivad olla 2..25.Painde-&survetug.kontrolli.kipsitaignast valatud standardsete proovikehadega1,5hpeale valamist>kuivamisel kipsi tug.suureneb tunduvalt.Kipsi tardumine ei tohi alate enne 4min.&peab lõppema 6-30min vahel>aega kontrolli.Vica seadme abil.Madaltemp.kipssideaine.kasut: *meditsiinis kasut.kiire kivinemis.ehituskipsi sorte*keskmise v.aeglase kivine.kasut krohvides*arhitekt
savikad lisandid. Maksimaalselt võib lisandeid olla 2...5% kuni 10...15% (madalamate nõudmiste korral saadava kipsi kvaliteedile). *Looduslik anhüdriit CaSO4 Madalatemperatuursete kipssideainete tardumine ja kivinemine Kipssideainete segamisel veega moodustub plastne segu (taigen), mis temas toimuvate füüsikaliste ja keemiliste protsesside tõttu kivineb. Kivistumisel kips paisub 0,5...0,8%. Seepärast kips täidab täpselt vormid ja tiheneb. Kipsi omadused. Mehaaniliste omaduste ja jahvatuspeensuse järgi jagatakse ehituskipsid tugevusklassidesse. Kui kõrgtugevad kipsid kaasa arvata, siis kipssideainete tugevusklassid võivad olla 2…25. Madalatemperatuursete kipssideainete kasutamine -Kipsplaatide, seinapaneelide valmistamine - Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks - Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega kasutatakse krohvides - Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte
Soolalahuste omaduseks on see, et muutub vee keemise temperatuur. Keetmise kestus 45...90min. Seejärel valmisprodukt tsentrifuugitakse, pestakse ja kuivatatakse 70...800C juures ning jahvatatakse. · Ehituskips saadakse 100...1600C juures kui keskkond ei ole küllastatud veeauruga. Levinenumaks tootmisseadmeks on nn. kipsikeedukatel. · Vormikipsiks nimetatud kipssideaine erineb kõrgtugevast ja ehituskipsist suurema jahvatuspeensuse poolest. · Kõrgtemperatuursed Kõrgtemperatuursed kipssideained on anhüdriidid. Nende valmistamiseks kasutatakse toorainena looduslikku kipsikivi või anhüdriiti. · Madalatemperatuursete kipssideainete tardumine ja kivinemine Kipssideainete segamisel veega moodustub plastne segu (taigen), mis temas toimuvate füüsikaliste ja keemiliste protsesside tõttu kivineb. Protsess jaguneb etappideks: · Voolavuse periood
4. Tti6 kaik meaiamine 4.1Jahvatuspeensuse Kipsi jahvatuspeensus miidrataksesdelumiseteel. S6el on avaga0,2x 0,2 tnm. Sdelumisekskaalutakse50gkipsi ja sdelutaksekasitsi. Sdelunine loetakselopetatuks,kui s6elumiselliibib iihe minuti jooksul s6elavihem kui 0,059materjali, seeon umbeskolm minutit. Jahvatuspeensust valjendabsdelalejiiinud materjali hulk gotsentides s6elumiseksvdetudesialgsestkipsi massist L6ppirlemus mtaksekahkatsearitmeetilise keskmisen4tilpsusega0,1o/o- Jahvatuspeensuse m:iihamisetulemusdon toodudpuoktis 5.1. maaramine 4.2 Kipsitaignanormaalkonsistentsi Kipsitaigenloetaksenormaalkonsistentsks, kui viiljavoolamiselSuttardiviskosimeetri silindrist viimaseiilestdstmiselmoodustubkoogike diameetdga180i5 mm. Normaalkonsistents viiljendataksevajaliku veehulgga (protsentides)kipsi massisuhtes. NormaalkonsistentsimaAramiseks valatakaseeelaevaltniisutatudndussekindlaks
tundi. Autoklaavist laaditakse kips väljalaadimisluukide kaudu välja. Kipsi jahvatatakse seejärel kuulveskis. 16. Keetmisel soolalahuses kasutatakse seadmena lahtist mahutit ja soolalahuseks MgCl2 või NaCl lahused. Keetmise kestvus 45-90 min. siis valmisprodukt tsentrifuugitakse, pestakse, kuivatatakse ja jahvatatakse. 17. EHITUSKIPS saadakse kipskeedukatlas 100-160C juures. 18. VORMIKIPS erineb kõrgtugevast ja ehituskipsist suurema jahvatuspeensuse poolest. 19. b) KÕRGTEMPERATUURSED kipssideained põletust 600-1000C. Aeglane kivinemine. Kõrgpõletatud kips. 20. Kõrgtemperatuursed kipssideained on anhüdriidid. Nende valmistamiseks kasutatakse looduslikku kipskivi või anhüdriiti. 21. KIPSSIDEAINETE KASUTAMINE: 1. kipsplaatide, seinapaneelide, ventilatsioonisahtide elementide valmistamine 2. vormikipsi kasutatakse vormide valmistamiseks 3. ehituskipsi kasutatakse krohvides 4
NaCl lahused. Soolalahuste omaduseks on see, et muutub vee keemise temperatuur. Keetmise kestus 45...90min. Seejärel valmisprodukt tsentrifuugitakse, pestakse ja kuivatatakse 70...800C juures ning jahvatatakse. · Ehituskips saadakse 100...1600C juures kui keskkond ei ole küllastatud veeauruga. Levinenumaks tootmisseadmeks on nn. kipsikeedukatel. · Vormikipsiks nimetatud kipssideaine erineb kõrgtugevast ja ehituskipsist suurema jahvatuspeensuse poolest. Kõrgtemperatuursed Kõrgtemperatuursed kipssideained on anhüdriidid. Nende valmistamiseks kasutatakse toorainena looduslikku kipsikivi või anhüdriiti. Madalatemperatuursete kipssideainete kasutamine · Kipsplaatide, seinapaneelide, ventilatsioonisahtide elementide valmistamine · Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks · Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega kasutatakse krohvides
Soolalahuste omaduseks on see, et muutub vee keemise temperatuur. Keetmise kestus 45...90min. Seejärel valmisprodukt tsentrifuugitakse, pestakse ja kuivatatakse 70...800C juures ning jahvatatakse. · Ehituskips (- poolhüdraat) saadakse 100...1600C juures kui keskkond ei ole küllastatud veeauruga. Levinenumaks tootmisseadmeks on nn. kipsikeedukatel. · Vormikipsiks nimetatud kipssideaine erineb kõrgtugevast ja ehituskipsist suurema jahvatuspeensuse poolest. Kõrgtemperatuursed Kõrgtempreratuursed kipssideained on anhüdriidid. Nende valmistamiseks kasutatakse toorainena looduslikku kipsikivi või anhüdriiti. Kivistumisel kips paisub 0,5...0,8%. Seepärast kips täidab täpselt vormid ja tiheneb. Madalatemperatuursete kipssideainete kasutamine · Kipsplaatide, seinapaneelide, ventilatsioonisahtide elementide valmistamine · Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks
annaabi.ee 
