Koostaja: Anna Subina Külmikuvaba jahutus Kunstlik jahutus (ei ole vaja elektrit) Jää ja soola segu Esimeste külmikute ajalugu 19.sajandil ilmusid esimesed külmikud, mis töötasid absorptsiooni meetodil. Esimene kodune külmik Koduses majapidamises kasutamiseks mõeldud külmkappi demonstreeriti esmakordselt 1887.aastal Pariisis Külmiku mudel oli väga ebaökonoomne ja kohmakas Külmikute tööpõhimõtted läbi aegade 20. sajandil loodi palju erinevaid jahutusseadmeid veeauru, vaakumi ja ammoniaagi põhimõtetel jne. Kuni aastani 1929 kasutati külmikutes toksilisi aineid nagu ammoniaak NH3, klorometaan (CH3Cl) ja vääveldioksiid (SO2). Uuemates külmikutes kasutatakse freoonide asemel uusi aineid. Näiteks Electroluxi külmikutes kasutatakse looduslikku gaasi isobutaani (R600). Külmikute areng läbi aja Masstootmine peale teist maailmasõda 19501960ndatel külmiku arengul suured edusammud
omadustes. Fermenteerimine ehk kääritamine Fermenteerumise käigus muutub viinamarja mahl pärmi toimel alkoholiks. Frementeerimisel peab silmas pidama mitmeid tegureid. Kõige olulisem on veinivirde temperatuur. Kuna kääritamisprotessis aset leidvad biokeemilised protsessid toodavad kuumust, on oht, et veini virde temperatuur võib väljuda ideaalsest temperatuurivahemikust. Kuumuse kontrolli alla saamiseks kasutatakse jahutusseadmeid. Valge veini kääritamistemperatuur jääb vahemikku 18-20°C. Punase veini puhul on temperatuur kõrgem kerkides kuni 29°C. Fermenteerumine toimub kas suurtes roostevabast terasest tsisternides, avatud puidust vaadis, veinitünnis või -pudelis. Küpsemine Kõik veinid peavad pärast fermenteerimist mõni aeg seisma ja sel ajal võib nende töötlemine jätkuda. Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine
esineb ehitamisel. Ehitamise muudab raskeks see, et ülijuhtivus tekib ainetes väga madalatel temperatuuridel, vaid mõned kraadid üle absoluutse nulli, selle saavutamiseks tuleb kasutusele võtta võimsa ja kallid jahutusseadmed, mis omakorda suurendavad rongide kaalu ja maksumust. Käivad otsingud leidmaks nn. kõrgtemperatuurilisi (mõnikümmend kraadi üle absoluutse nulli) ülijuhte, mis võimaldaksid kasutada olulisemalt odavamaid jahutusseadmeid. Samuti nõuab väga palju aega ja raha rongi ja raudtee ehitamine. Raudtee asub 10 meetri kõrguste sammaste otsas, kuid oluline on arvestada materjalide paisumise ja kokkutõmbamisega, samuti peavad sambad olema väga vastupidavad maa kõikumiste suhtes. 5 4. Magnetpatjadel rongi ohutus Teadlaste poolt on kindlaks tehtud, et magnetpatjadel rongid on hetkel maailmas kõige turvalisemad sõiduvahendid
Kes vähegi Düsseldorfi kanti satub, peaks Altbieri kindlasti proovima. Vähesel määral pruulitakse Altbieri ka teistes piirkondades, näiteks Münsteri kandis, aga tõelistele õllesõprade jaoks pärineb Altbier ikkagi Düsseldorfist. Altbier (saksa keeles "alt", mis tõlkes tähendab ,,vana") ei märgi siin seda, et õlu oleks eriliselt kaua laagerdunud, vaid et seda tüüpi õlu on pruulitud "vanade" traditsioonide kohaselt. Altbier'i traditsioon pärineb ajast, kui ei olnud olemas jahutusseadmeid ja õlle valmistamisel kasutati pinnakäärituspärmi, mis vajab temperatuuri 1520 kraadi. Alkoholi ca 4,8%. Altbier on värskendava mõrkja maitsega. Juuakse tavaliselt 0,2-liitristest klaasidest või Altbier-pokaalist. Kohalikes kõrtsides lastakse seda otse 20-liitristest vaadist ja ilma täiendavat süsihappegaasi lisamata. Vaadiõlle osakaal selle õlle puhul on suhteliselt suur (mõnede sortide puhul üle 60%).
Vein saadakse viinamarjamahla või virde hapendamise abil, mis omakorda on käärimisprotsessi algatamise aluseks. Fermenteerumise käigus muutub viinamarja mahl pärmi toimel alkoholiks. Fermenteerimisel peab silmas pidama mitmeid tegureid. Kõige olulisem on veinivirde temperatuur. Kuna kääritamisprotessis aset leidvad biokeemilised protsessid toodavad kuumust, on oht, et veini virde temperatuur võib väljuda ideaalsest temperatuurivahemikust. Kuumuse kontrolli alla saamiseks kasutatakse jahutusseadmeid. Valge veini kääritamistemperatuur jääb vahemikku 18-20°C. Punase veini puhul on temperatuur kõrgem kerkides kuni 29°C. Fermenteerumine toimub kas suurtes roostevabast terasest tsisternides, avatud puidust vaadis, veinitünnis või -pudelis. Fermentatsioon toimub kas roostevabast terasest tõrtes või tammevaatides. Käärimisprotsess kestab olenevalt aastaajast ja veinisordist 1-6 nädalat. Esmaklassilise valge veini valmistamiseks peetakse kõige sobivamaks tammevaate
viinamarjad kokku ja mahl jookseb neist välja. 1.3 Fermenteerimine ehk kääritamine Kääritamise käigus muutub viinamarja mahl pärmi toimel alkoholiks. Frementeerimisel peab silmas pidama mitmeid tegureid. Kõige olulisem on veinivirde temperatuur. Kuna kääritamisprotessis aset leidvad biokeemilised protsessid toodavad kuumust, on oht, et veini virde temperatuur võib väljuda ideaalsest temperatuurivahemikust. Kuumuse kontrolli alla saamiseks kasutatakse jahutusseadmeid. Valge veini kääritamistemperatuur jääb vahemikku 18-20°C. Punase veini puhul on temperatuur kõrgem kerkides kuni 29°C. Fermenteerumine toimub kas suurtes roostevabast terasest tsisternides, avatud puidust vaadis, veinitünnis või -pudelis. 1.4 Küpsemine Kõik veinid peavad pärast fermenteerimist mõni aeg seisma ja sel ajal võib nende töötlemine jätkuda. Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal,
Ühe tsükli jooksul lüpstakse 16 lehma. 351 lehma lüpsmiseks kulub seega 146 minutit, mis tähendab 22 lülitust masinaga. Korraga 400 sekundit tööd ja siis 5 sekundit puhkust. Ühelt lüpsilehmalt saadav aastane piimakogus on 3000 kg. Päevane piimatoodang lehma kohta on 16,5 liitrit - hommikul ja õhtul 8,25 liitrit. Ühe lüpsikorraga saadakse farmist 2900 liitrit piima. 5.5. Piima esmatöötlus Farmis kasutatakse otsejahutusega jahutusseadmeid. Otsejahutusega jahutusseadmed koosnevad külmutist ja agensi säegiga piimavannist. Piimajahutusvannid peaks mahutama vähemalt nelja lüpsi piima, see tähendab, et piima oleks võimalik säilitada 24 tundi pärast lüpsi. Päeval saame 5800 kg piima siis mahutid peaks mahutama 12 000 liitrit piima. Piima tootmise struktuurskeem on esitatud lisas C, joonistel C.1 ja joonis C.2. 5.6. Farmi veevarustus Farmi veeallikaks on puurkaev. Veiste jootmiseks on kasutusel automaatjooturid.
15 5.3. Fermanteerimine ehk kääritamine Fermenteerumise käigus muutub viinamarja mahl pärmi toimel alkoholiks. Frementeerimisel peab silmas pidama mitmeid tegureid. Kõige olulisem on veinivirde temperatuur. Kuna kääritamisprotessis aset leidvad biokeemilised protsessid toodavad kuumust, on oht, et veini virde temperatuur võib väljuda ideaalsest temperatuurivahemikust. Kuumuse kontrolli alla saamiseks kasutatakse jahutusseadmeid. Valge veini kääritamistemperatuur jääb vahemikku 18–20 °C. Punase veini puhul on temperatuur kõrgem kerkides kuni 29 °C. Fermenteerumine toimub kas suurtes roostevabast terasest tsisternides, avatud puidust vaadis, veinitünnis või -pudelis. 5.4. Küpsemine Kõik veinid peavad pärast fermenteerimist mõni aeg seisma ja sel ajal võib nende töötlemine jätkuda. Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil
(5.17) Ühe tsükli jooksul lüpstakse 16 lehma. 28 lehma lüpsmiseks kulub seega 14 minutit, mis tähendab 2 lülitust masinaga. Korraga 400 sekundit tööd ja siis 5 sekundit puhkust. Ühelt lüpsilehmalt saadav aastane piimakogus on 6000 kg. Päevane piimatoodang lehma kohta on 16,5 liitrit - hommikul ja õhtul 8,25 liitrit. Ühe lüpsikorraga saadakse farmist 231 liitrit piima. 5.5. Piima esmatöötlus Farmis kasutatakse otsejahutusega jahutusseadmeid. Otsejahutusega jahutusseadmed koosnevad külmutist ja agensi säegiga piimavannist. Piimajahutusvannid peaks mahutama vähemalt nelja lüpsi piima, see tähendab, et piima oleks võimalik säilitada 24 tundi pärast lüpsi. Päeval saame 462 kg piima siis mahutid peaks mahutama 1000 liitrit piima. Piima tootmise struktuurskeem on esitatud lisas D, joonistel D.1. 5.6. Farmi veevarustus Farmi veeallikaks on puurkaev. Veiste jootmiseks on kasutusel automaatjooturid.
ATP kokkuleppega on määratletud veokite isotermilised näitajad ja veokite klassid alljärgnevalt: • Termosveok on veok, mille kere seinad, uksed, põrand ja lagi on isotermilised ning piiravad soojusvahetust kere siseruumi ja väliskeskkonna vahel. • Külmikveok on termosveok, mis võimaldab jahutusseadmeid kasutades vähendada keskmise välistemperatuuri +30 °C korral lastiruumis temperatuuri ning hoidmaks seda seejärel nõutud tasemel. • Külmutusveok on termosveok, mis on kas varustatud külmutusseadmega või mida teenindab selline seade (mehhaaniline kompressoragregaat, absorbtsiooniseade)
annaabi.ee 
