Üldlevinud on lühisrootoriga asünkroonmootorid, mille rootori mähised on omavahel ühendatud - lühises. Toodetakse ka faasirootoriga asünkroonmootoreid, mille rootorimähis on kontaktrõngaste ja harjade abil ühendatud vooluvõrku. Joon.1 Asünkroonmootorid Mootori paigalseisev osa ehk staator koosneb valatud kerest, mähiseuuretega staatorisüdamikust, mähistest ja otsakaantest koos laagripesadega. Kere on kaetud jahutusribidega, allosas on tald mootori kinnitamiseks, vastavalt vajadusele võib talla asemel olla otsakaane küljes kinnitusäärik. Staatorisüdamik on koostatud elektrotehnilise terase lehtedest, vähendamaks pöörisvoolusid. Südamiku uuretesse on paigutatud kolm staatorimähist. Mähised on pööratud üksteise suhtes 120°, et tekiks pöördmagnetväli. Rootori südamik on samuti valmistatud elektrotehnilisest terasest lehtedest, mis on paigutatud võllile
ilma mingi regulaatori abita, võrgust tugevamat voolu, et taastada normaalne pöörlemissagedus. Üldlevinud on lühisrootoriga asünkroonmootorid, mille rootori mähised on omavahel ühendatud - lühises. Toodetakse ka faasirootoriga asünkroonmootoreid, mille rootorimähis on kontaktrõngaste ja harjade abil ühendatud vooluvõrku. Mootori paigalseisev osa ehk staator koosneb valatud kerest, mähiseuuretega staatorisüdamikust, mähistest ja otsakaantest koos laagripesadega. Kere on kaetud jahutusribidega, allosas on tald mootori kinnitamiseks, vastavalt vajadusele võib talla asemel olla otsakaane küljes kinnitusäärik. Staatorisüdamik on koostatud elektrotehnilise terase lehtedest, vähendamaks pöörisvoolusid. Südamiku uuretesse on paigutatud kolm staatorimähist. Mähised on pööratud üksteise suhtes 120°, et tekkiks pöördmagnetväli. Rootori südamik on samuti valmistatud elektrotehnilisest terasest lehtedest, mis on paigutatud võllile
vedelikuks see tähendab et talle antakse soojuse neelamise võime mida saab seejärel kasutada õhu jahutamiseks aurustis. 20. Kompressori elektromagnetsiduri ülesanne on kompressor vajadusel käivitada või seisata. Mootorilt rihmaga käitatav kompressori rihmaratas pöörleb mootori töötades alati. 21. Mootori jahutus radiaatori ees asuva kondensaatori ülesanne on veeldada külmutusaine auru. Kondensaatori moodustab üks pikk siugtoru mis on jahutuspinna suurendamiseks varustatud jahutusribidega. 22. Reguleerklapiga seadme vahepaak on ülemrõhu poolel kondensaatori ja reguleerklapi vahel. Vahepaagis eraldatakse külmutusainest vee ja õli piisad, vahepaagis on ka vedela külmutusaine varud. 23. Temperatuuri hoidev reguleerklapp asub vahepaagi ja aurusti vahel. Klapp eraldab seadme ülem ja alamrõhu poolt ning annustab vajalikul hulgal külmutusainet ülemrõhupoolele. 24. Aurusti asub külmutusaine ringvoolus reguleerklapi ja kompressori vahel. Autos
Joonis 1. Jahutussüsteemi plokkskeem Soojuse jagunemine mootoris Kõige kõrgem temperatuur on põlemiskambris. Soojus liigub läbi kolvi ja kolvirõngaste silindri seintele, mida jahutab jahutussärgis voolav jahutusvedelik. Jahutusvedelik juhib soojuse läbi radiaatori, kus vedelik jahutatakse radiaatorist läbi käiva õhu abil. Mootorit jahutab samuti õli. Üleliigse soojuse ära juhtimise võimaluseks on õliradiaator ja jahutusribidega karteripõhi. 4 Radiaator Radiaatori mõõtmed: 700x325x25(mm) Aktiivne pindala: 3,84m2 Riba laius 0,009m; Riba pikkus 0,025m Pindala: 0,00003m2 Ribasid kokku 17155 0,00003*17155=39,4m2 Joonis 2. Radiaator Siseneva ja väljuva vedeliku ja õhu temperatuurid Sisenev: Õhk 32oC; Vedelik 83oC Väljuv: Õhk 57oC; Vedelik 76oC
KOMPRESSORI KONSTRUKTSIOON: 1. Karter Karter valatakse malmist ja koosneb külgkaantest, otskaantest. Karterile on monteeritud õli sisse valamiskork, välja laskekork ja õlimõõte varras või vaateklaas. 2.Silindrid Enamjaolt on silindrihülss ja silindrisärk valmistatud ühes tükis ja sell juhul kompressori jahuts toimub õhkjahutus teel ja, et suurundada jahutuspindu siis selleks on silindrisärk väljalastpoolt varustatud jahutusribidega.Silindri – särgis võivad olla süvendid madalsurve – ja kõrgsurveklappide jaoks. Vesijahutus kompressoritel on silindrihülss ja silindrisärk valatud eraldi, ning kokku monteerides jääb nende vahele tühi ruum, mis täidetakse jahutusvedelikuga, ning nimetatakse jahutussärgiks.Sellistel kompressoritel võivad silindrisärgid olla varustatud kontrollluukidega jahutussärgi sisu kontrollimiseks ja puhastamiseks
kondensaatorisse. NB! Kompressor suudab kokku suruda ainult külmutusaineauru. Et vedelikke ei saa kokku suruda, siis vedela külmutusaine sattumine kompressorisse põhjustab, olenevalt vedeliku kogusest, kas tootlikkuse vähenemise või kompressori purunemise. 2.10 Kondensaator Ülesanne Mootori jahutusradiaatori ees asuva kondensaatori ülesanne on veeldada külmutusaineauru. Töökirjeldus Kondensaatori moodustab üks pikk siugtoru, mis on jahutuspinna suurendamiseks varustatud jahutusribidega. Kompressor pumpab kõrge rõhu all ja (60...70) 0C juures oleva külmutusaineauru kondensaatorisse. Kondensaatoris mööda siugtoru allapoole liikuv külmutusaine jahtub. Et kompressor hoiab rõhku endiselt üleval, siis põhjustab temperatuuri langus külmutusaine veeldumise. Vedel külmutusaine voolab kondensaatorist vahepaaki. NB! Kondensaatori jahutusvõimest (eriti puhtusest) sõltub suuresti kogu seadme töö tõhusus. Puhastamisel tuleb vältida ribide ja siugtoru vigastamist
kondensaatorisse. NB! Kompressor suudab kokku suruda ainult külmutusaineauru. Et vedelikke ei saa kokku suruda, siis vedela külmutusaine sattumine kompressorisse põhjustab, olenevalt vedeliku kogusest, kas tootlikkuse vähenemise või kompressori purunemise. 2.10 Kondensaator Ülesanne Mootori jahutusradiaatori ees asuva kondensaatori ülesanne on veeldada külmutusaineauru. Töökirjeldus Kondensaatori moodustab üks pikk siugtoru, mis on jahutuspinna suurendamiseks varustatud jahutusribidega. Kompressor pumpab kõrge rõhu all ja (60...70) 0C juures oleva külmutusaineauru kondensaatorisse. Kondensaatoris mööda siugtoru allapoole liikuv külmutusaine jahtub. Et kompressor hoiab rõhku endiselt üleval, siis põhjustab temperatuuri langus külmutusaine veeldumise. Vedel külmutusaine voolab kondensaatorist vahepaaki. NB! Kondensaatori jahutusvõimest (eriti puhtusest) sõltub suuresti kogu seadme töö tõhusus. Puhastamisel tuleb vältida ribide ja siugtoru vigastamist
Kolvi ülaosas paikneb õlipaak. Löögihetkel pritsib õli sealt üles ning valgub kanaleid pidi silindri siseseintele ja kolvipinnale, vähendades nendevahelist hõõret. Ülalt lahtine liikumatu silinder toetub oma alumise otsaga, millel on tihendusrõngad, vasaraaluse kannale. Silindrile on peale pressitud jahutusribidega valukest: silindri ülaosas paiknev kütusepaak on ühendatud kütusepumbaga lõdviku abil. Kütuse etteanne põlemiskambrisse vasaraaluses toimub hetkel, mil kolb toimib lingile 3. Põlemisgaas paiskab kolvi üles ning väljub kaldotsakute kaudu atmosfääri. Samadest otsakutest lastakse silindrisse ka värske õhk. Silindri külge on kinnitatud neli rammipuki juhikuil vabalt liikuvat liugurit. Masttõstukid
rõngasooned, ülaosas on süvend haakeseadise konksu tarvis. Ruum vasaraaluse ja kolvi vahel kolvi alumises seisus moodustab kumera põlemisambri. Kolvi ülaosas paikneb õlipaak. Löögihetkel pritsib õli sealt üles ning valgub kanaleid pidi silindri siseseintele ja kolvipinnale, vähendades nendevahelist hõõret. Ülalt lahtine liikumatu silinder toetub oma alumise otsaga, millel on tihendusrõngad, vasaraaluse kannale. Silindrile on peale pressitud jahutusribidega valukest: silindri ülaosas paiknev kütusepaak on ühendatud kütusepumbaga lõdviku abil. Kütuse etteanne põlemiskambrisse vasaraaluses toimub hetkel, mil kolb toimib lingile. Põlemisgaas paiskab kolvi üles ning väljub kaldotsakute kaudu atmosfääri. Samadest otsakutest lastakse silindrisse ka värske õhk. Silindri külge on kinnitatud neli rammipuki juhikuil vabalt liikuvat liugurit. Kolvivarrega diiselvasara löögiosa juhtpinnas on vasaraalusele kinnitatud kolvivars.
annaabi.ee 
