Hollandis olid peamised maali teemad olustikumaal, portreekunst, natüürmort ja maastikumaal. Portreteerijatest paistis silma kiiruse, täpsuse, vaba pintslikasutuse ja jõulisusega Frans Hals. Olustikumaali esindas Jan Vermeer van Delft. Tema maalidel korduvad maleruudustikule sarnanev põrand, aken vasakul nurgas, sinise-kollase kooskõla. Teoseid: "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", ,,Kunstnik oma ateljees", ,,Armastuskiri", ,,Delfi vaade". Natüürmortidel kujutati puuvilju, vaagnaid, jahitud linde, uhkeid lillekimpe jms. Hollandi suurmeister oli Rembrandt Harmensz van Rijn, maalides võimsa üldistusega, hingeelu eriliselt tunnetades. Soojades kuldsetes toonides on loodud ,,Danae", ,,Autoportree Saskiaga", hollandi rahvuslikkust ärgitav ,,Öine vahtkond", tunneterikas ,,Kadunud poja tagasitulek" ja lisaks tegi ta graafikat. Prantsusmaal oli kujutav kunst akadeemilisem ehk barokilik klassitsism. Claude Lorrain lõi Rooma ümbrusest maastikumaale ning ta
ning hiljem ka liivakiviga lihvides. Kirved olid varre külge kinnitatud naast rihmadega. Kalapüüdmiseks kasutati juba võrku (leiud Siivertsi ja Lammasmäe asulakohast). Vees liiklemiseks kasutati paati [2.]. Eluolust Kunda kultuuris Keskmisel kiviajal kütiti peaaegu kõiki tol ajal Eestis elavaid loomi. Selle kohta on andmeid saadud asulakohtadelt leitud loomaluude järgi. Kõige rohkem on sageli jahitud põtru ja kopraid. Jahiti ka linde, peamiselt veelinde, aga ka mõningaid teisi. Tõenäoliselt kasutati jahipidamisel kõige rohkem mitmesuguseid püüniseid ja lõkse. Varitsus- ja ajujaht olid nende kõrval arvatavasti väiksema tähtsusega. Jahirelvadena kasutati vibu, oda ja pistoda. Vibunooltele valmistati ka tulekivist otsi. Odade otsad tehti sageli luust, pistodadel ka sarvest. Mõnikord oli neid täiustatud tõrva, vaigu ning rasva seguga luu sisse tehtud soontesse kinnitatud
Eestis tegutsevat ilvese liiki nimetatakse Lynx lynx lynx'iks. Osa uurijaid arvab ilvese kassi perekonda. Sel juhul on ilvese nimi Felis lynx. Looduses elab ilves keskmiselt kümneaastaseks, 14-17 aastat juba harva. Ilves on kõige aktiivsem õhtuti ja hommikuti ning ta puhkab peamiselt keskpäeva ja kesköö paiku. Eestis mahalastud ilvestel avastatakse kõige sagedamini sügelislestadest Sarcoptes ja soolenugilistest põhjustatud haigusi. Keeritsuss avastatakse 2040% jahitud ilvestest. Ilvese levila saared asuvad Itaalia, Austria, Sveitsi ja Tsehhi mägimetsades, Balkanil ja Slovakkia, Ukraina ja Rumeenia Karpaatides, Poola Bialowiezas ja Valgevene Belovezas. Päris-leviala algab Põhja-Läti ja Lõuna-Rootsi laiuskraadidel ning sealt põhja poole kuni Koola poolsaare ja Lapi tundrani esineb ilveseid peaaegu igal pool.1950-ndate lõpus polnud Eesti saartel ilveseid, kuid nüüd on. Ilveste loomuliku levimise näiteks on
· Basiliski kohta ei saagi välja tuua, mis teda siis nii mürgiseks teeb ta on üleni mürgine ja tappev väike puudutus kõrvetab nahka, pilk ja ohver langeb basiliski võimusesse. Ükssarv · Ükssarvikute puhul tegu olevat väljasurnud liigiga. · Samas on räägitud, et täiskuu öödel on nähtud looduskaunites kohtades, kus vanasti usuti ükssarvikuid elavat ikkagi nende maagiliste loomade siluette. · Ükssarvikuid on kaua jahitud nende hinnalise sarve pärast. · See on hinnaline mitte nii oma kauni välimuse kui peamise omaduse poolest mis iganes ainest see ka ei oleks, kuid see on võimsaim vastumürk, mida tuntakse. Greif · Greif oli kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom antiikmütoloogias. · Kõige kiirem, tugevam ja halastamatum müütiliste olendite seas. · Usutavasti pidi seda otsmikuplaati kandev ratsu kihutama sama kiiresti, sama jõuliselt, sama tulemuslikult kui tulekera taeva all
on sul õigus ka mina langen oma pere ohvriks, see on sama hästi kui kindel. Ma olen haavatav, mul on inimese süda." ,,Siis põgeneme koos. Jätame nii sinu kui minu elud ja lahkume siit riigist, kogu mandrilt." ,,Tegelikult me elamegi saartel." ,,Siis... leiame mõne asustamata mäe ja rajame sinna oma kuningriigi. Ma olen ju prints me saame hakkama. Ja sinust saab minu printsess." ,,Utoopia vere eest ei põgene." ,,Sinu omad võivad ju arvata, et sa oled maha jahitud ja tapetud, minu omad aga..." ,,Et mina sain sinu kätte." ,,Just! Nii teemegi!" Kostus hingepõhja kriipav heli, midagi vilina ja karje vahepealset, pannes põgenejad võpatama. ,,Mis see on?" ,,Avati Pidupäeva väravad, mis aga tähendab, et..." Jerome vaatas õudusega kirsipuude taha, ja kuigi ta latvade vahelt midagi ei näinud, täitusid ta suured sinised silmad hirmuga. ,,Isa on siin." ,,Väga hea." Ta vaatas Elisat, kes kavalalt naeratas. ,,Aeg tegutseda
Kreeta on kogu Egeuse mere suurim saar, u sadakond linnriiki, ülemvõim oli koondunud legendaarse kuninga Minose kätte, tema residendiks oli linnriik Knossos. Kogu Vahe,ere tugevaim laevastik, Minos olevat tegelenud isegi piraatlusega. Laevastiku baasiks oli samuti Knossos. Ühtegi vaenlast Kreetal ei olnud. Kreeta saar oli looduslikult selline kooslus, kus rebased olid suurimad kiskjad. Jahti ei peetud, kuna polnud lihtsalt kellelegi jahti pidada (rebaseid, jäneseid ei jahitud). Selle tõttu kujutati ka Kreeta kunstis väga vähe sõda ja jahti. Domineerisid lilled, linnud, teod. Härg oli püha loom. Oli spordiala 'üle härja hüppamine'; härjakultus. Valitseja palee oli Knossose palee: 3 korrust, 1 maa all. Maa all olid hoiuruumid, üleval eluruumid. Paar tuhat ruumi. Andis aluse legendile laburündist. Seal elas u 1000 inimest. Väljakaevaja oli inglane Arthur Evans, avastas palee kahe maailmasõja vahel. Kreeta kultuur on aluse andnud
küttemateriali. Kostenki kultuur ja asulad venemaal 300 000 10 000 a eKr on palju sellised asulaid, mille elanikud on tegelenud peamiselt mammutite küttimisega. On saanud kõvasti liha süüa ja ka on ära kasutanud kõikvõimalikud saadused. Peeter I lasi kõik eriskummalised asjad enda juurde tuua. Siis ta vaatas neid ja tal oli pilt täiesti selge mammuti jäänused olid Makedoonia Aleksandri elevandi jäänused. Suurimas asulas on 200-300 inimesi. Prantsusmaal on näiteks jahitud suurel hulgal metshobuseid. Sungir-hilispaleoliitiline asula ja kalmistu Vladimiri lähedal Venemaal Seal on hilispaleoliitiline kalmistu ja asula. See on ala, kus kunagi elas soome-ugrirahvas merjalased. Sealt on leitud ühe mehe ja kahe lapse matus. Sellele mehele on hauda kaasa pandud umbes 5000 mammuti kihvast valmistatud helmest, need on olnud kinnitatud ta riiete külge. Helmeste asendite järgi on võmalik selgeks teha ka tema riietus. Kaks last
annaabi.ee 
