Laste arv naise kohta: 3,39% Haridustase Kirjaoskuse tase: 15 aastased ja vanemad oskavad lugeda ja kirjutada. 57.9% rahvastikust. Keskmine kooliskäimise aeg:10-11aastat. 3.Riigi või regiooni asustuse analüüs Asustuse ja/või rahvastiku kaart Rahvaarv: 25,241,998 (2012 Juuli) Asustustihedus: 107,2in/km2 Linnastumise tase: 3,4% 3 suuremat linna: Accra, Kumasi, Tamale. 4. Majandus: Leiduvad maavarad: kuld, teemandid, boksiid ja mangaan. Kliima:Troopiline, riigis on jahedaim periood novembrist jaanuari esimese pooleni (temperatuuri langedes öösiti 20° C). Troopilise Lõuna-Ghana temperatuur varieerub 21-32° vahel, äärmiselt kuum ja niiske (80% õhuniiskust) on ilm novembrist märtsini. Sellele järgneb pisut vähem kuum vihmaperiood (mai oktoober koos jahedamate vaheaegadega). Kuiva ja kuuma Põhja-Ghana jahedam periood kestab juunist detsembrini (21-35° C) ning kuumad
2. Looduslikud tingimused Filipinidel on troopilise mere kliima ja see on tavaliselt kuum ja niiske. Keskmine aastane temperatuur on 26,5 ° C . Filipiinidel esineb 3 hooaega: "Tag-init" (kuum hooaeg suvel alates märtsist maini), "Tag-Ulan" (sademete hooaeg alates juunist kuni novembrini) ja "Tag-lamig" (külm hooaeg alates detsembrist kuni veebruarini). Edela mussoon (maist oktoobrini) on tuntud kui "Habagat" ja kuiv tuul Kirde mussoon (alates novembrist aprill) kui "Amihan". Jahedaim kuu on jaanuar ja soojeim mai. Suvel võib tõusta temperatuur kuni 37 ° C, aasta keskmine merevee temperatuur on 27 ° C. Sademete hulk on 1000-5000 mm. (2) 5 3. Majandus Pärast Teist maailmasõda olid Filipiinid üks arenenumaid riike Aasias, kuid on nüüd aeglase majanduskasvu ja kõrge korruptsioonitaseme tõttu teistest maha jäänud. Praegu on Filipiinidel
erinevate nüanssidega. Temperatuurid on valdavalt 22°C-st kuni 33°C-ni. Filipiinidel esineb 3 hooaega: "Tag-init" (kuum hooaeg suvel alates märtsist maini), "Tag-Ulan" (sademete hooaeg alates juunist kuni novembrini) ja "Tag-lamig" (külm hooaeg alates detsembrist kuni veebruarini). Edela mussoon (maist oktoobrini) on tuntud kui "Habagat" ja kuiv tuul Kirde mussoon (alates novembrist aprillini) kui "Amihan". Jahedaim kuu on jaanuar ja soojeim mai. Suvel võib tõusta temperatuur kuni 37 ° C, aasta keskmine merevee temperatuur on 27 ° C. Sademete hulk on 1000-5000 mm. Filipiinidel on ka aktiivsed vulkaanid, tsüklilised tormid, maalihked, hävitavad maavärinad, tsunamid ja orkaanid. Loodusvaradeks on Filipiinidel kindlasti vesi, sest Filipiinid on ümbritsetud ookeaniga. Filipiinid pole küll naftarikas maa, kuid seal on siiski palju väärtuslikke maake. Samuti
ülejäänud ümbruse kliima. Jõe veetase võib riigi lõunaosas kõikuda kuni 15 meetrit, ujutades üle riisipõllud ning kattes need viljaka settega. Laoses valitseb troopiline mussoonkliima: Suvel (mai kuni okt) sajab palju, talvel (okt kuni mai) on sademed väga haruldased. Mekongi orus sajab 1250- 1750, mägedes 2500 - 3000 mm/a. Riigi kõige kuumem kuu on juuli, kui riigi lõunaosas on keskmine temperatuur 30 kraadi, jahedaim aga jaanuar, mil Laose põhjaosas on sooja 15 kraadi, põhjapoolsetes mägedes 5 kraadi. Mitmed Laose kultuurmaastikud on kantud UNESCO maailmapärandi hulka. Rahvastik ja keel: Laoses elab üle 60 rahva, põhirahvas on laod, kes moodustavad rahvastikust umbes (2004 aasta andmed). Laod räägivad tai keelerühma kuuluvat lao keelt. Laoses elavad ainult 15% laodest, ülejäänud elavad Tais. Laos on väga hõredalt asustatud
Kuigi valged kääbused on umbes Maa suurused, on nende mass võrreldav Päikese massiga. Palja silmaga ei ole ühtegi näha, aga üks vähestest pikksilmaga vaadeldatavatest valgetest kääbustest on Omicron2 Eridani. Selle avastas William Herschel 1783. aastal. Meile lähim valge kääbus on Siirius B, mis asub 8,6 valgusaasta kaugusel ja on ka heledaim valge kääbus. Pruunid kääbused on Jupiterist mõnevõrra suuremad ja tavaliste tähtedega võrreldes väga jahedad neist jahedaim ainult 27 kraadi. Pruunid kääbused on tekkinud suutmatusest helendada, kuna nad pole piisavalt suured ja seetõttu ei saa mõnedes neist tekkida termotuumareaktsioone. Nad kiirgavad ainult väga nõrka kiirgust, mis pärineb nende tekkimisel üle jäänud soojusest. Nimetuse ,,pruun kääbus" võtsid astronoomid algselt kasutusele sel põhjusel, et nad ei teadnud, mis värvi need tähed oleksid, kui me neid palja silmaga näeksime, ning pruun ei ole valguse nähtava spektri värv.
nüanssidega. Temperatuurid on valdavalt 22°C-st kuni 33°C-ni. Filipiinidel esineb 3 hooaega: "Tag-init" (kuum hooaeg suvel alates märtsist maini), "Tag-Ulan" (sademete hooaeg alates juunist kuni novembrini) ja "Tag-lamig" (külm hooaeg alates detsembrist kuni veebruarini). Edela mussoon (maist oktoobrini) on tuntud kui "Habagat" ja kuiv tuul Kirde mussoon (alates novembrist aprillini) kui "Amihan". Jahedaim kuu on jaanuar ja soojeim mai. Suvel võib tõusta temperatuur kuni 37 ° C, aasta keskmine merevee temperatuur on 27 ° C. Sademete hulk on 1000-5000 mm. Filipiinidel on ka aktiivsed vulkaanid, tsüklilised tormid, maalihked, hävitavad maavärinad, tsunamid ja orkaanid. Loodusvaradeks on Filipiinidel kindlasti vesi, sest Filipiinid on ümbritsetud ookeaniga. Filipiinid pole küll naftarikas maa, kuid seal on siiski palju väärtuslikke maake. Samuti on loodusvaradeks
ning sademed langevad ebaühtlaselt. Taimekasvatusega saab tegeleda aastaringselt , niisutavatelt aladelt saab aastas isegi kolm saaki. Kuid mitte niisutavatelt aladelt saab kaks saaki (kaks vihmaperioodi). Sademeid sajab väga erinevalt, kuna Lääne-Kenyas on mandriline kliima rohkem ning rannikul on mereline, siis on ju teada, et idapool on rohkem sademeid, kui lääne pool. Keskmiseks sademete hulgaks jääb siiski 1000 mm aastas. Aasta jahedaim pool on meie mõistes suves ( juuni kuni september), kus temperatuur langeb 11 kraadini, meie talvel on nende temperatuur 26 kraadini, mis teeb kokku keskmiseks temperatuuriks kokku 18.5 kraadi. Samamoodi pole riigis sarnaselt sademetele ühtlaselt jaotunud ka temperatuur. Mere ääres on temperatuuriamplituud väiksem kui läänes ja põhjas. Mullad ei ole väga viljakad, mistõttu 8
Pm võimalik oaasides ja kunstliku niisutuse korral. Kõrbekarjamaadel kasvatatakse kitsi ja lambaid. Idarannikute niiskes valdkonnas sademeid rikkalikult, vegetatsiooni periood 8-11 kuud, saab aastas 2-3 saaki. Talv lühike ja pehme, seda taluvad isegi külmaõrnad kultuurid. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, mitmeaastastes istandikes tsitrulesi, teepõõsast jms. troopilises vöötmes - temp ei lange alla nulli (jahedaim 15-20kraadi), aastane kõikumine 5kraadi, laiuvad suurimad kõrbed, pm ain oaasides, niisutavatel põldudel võimalik kasvatada suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud. Tegeletakse kaameli- ja lambakasvatusega. Lähisekvatoriaalses vöötmes - aastaringi soe, sademed langevad ebaühtlaselt, savannides sageli põuatõttu ikaldus, põuakindlamaid kultuure kasvatatakse (hirss, maapähkel, sisal jms), niisutavatel aladel puuvilja või riisi
Põllumajandus on egiptlastele alati tähendanud arvestamist astaaegade ja nende vaheldumisega. Niiluse oru elanikud jagasid aasta viljatöötlusest lähtudes kolmeks osaks: 1. Ujutusperioodi kutsuti Akhetiks. See kestis praeguseid kalendrikuid kasutades juulist detsembrini. Selle aja jooksul olid põllumaad vee all. Loomad viidi selleks ajaks kindlamasse kohta, muidu oleksid nad võinud uppuda. 2. Vee äravoolu periood oli Brt (maa taasilmumine või seemnete ilmumine) ehk Peleto. See oli jahedaim aastaaeg ja kestis detsembrist märtsini. Selle ajal külvati seemned ja kasvatati vilja. 3. Märtsist juulini kestis suvega võrreldav kuiv aastaaeg Shmo. Siis oldi tegevuses vilja ladustamisega. "Kui Niiluses toimuvad ujutused, jõuab tema vesi deltasse ning Liibüaks ja Araabiaks kutsutavatele maadele, muutes jõepankade omavahelise kauguse kohati kahepäevase teekonna pikkuseks, mõnikord väiksemaks. Ma ei saanud selle sündmuse olemuse kohta
annaabi.ee 
