UNIT 3-4 Retailing - Jaemüük the business of selling goods to the general public Retailers - Jaemüüjad sellers Shop store Pood - place, where you can buy things Outlets - Firma esinduspood a retail outlet Retail chains - Jaeketid - one company but many shops Shopping centres - Ostukeskused - malls Hypermarkets or superstores hüpermarketid vs supermarketid Retail Park - Ärikeskus - there is number of large stores Department store - Kaubamaja - large shop which sell a wide variety of products Assuming Eeldamine expecting Consumer Tarbija person who buys goods for their own use Bargain hunter - Otsima allahindlusi - look for cheap goods High fidelity - Suur usaldusväärsus Flexibility - Paindlikkus
Kohandamine Ettevõte peab olema võimeline tootma konkreetse kliendi soovidele kohandatud tooteid. Teravnev konkurents Konkurents on suure turu ja pakkujate arvu tõttu aina tugevnev, mis suurendab edustuskulusid. Tööstusharude koondumine/konvergents tööstusharude piirid ähmastuvad, sest ettevõtjad avastavad uusi tegevusalasid tööstusharude ristumiskohtadel nt ravimi ja kosmeetikaettevõtted. Jaemüügi transformatsioon 1) Suured jaeketid söövad väikemüüjad välja 2) Tekkinud on palju alternatiivseid jaemüügikanaleid 3) Üritatakse luua pigem elamust nt pakutakse kohvi ja on tekkinud mängunurgad Vahendusvajaduse kadumine - Tänapäeval on tänu internetile ja muudele kanalitele otse tarbijani turundamine palju lihtsam. 6. Turunduskontseptsioonid Tootmiskontseptsioon Seisneb selles, et kaup peaks olema tarbijale võimalikult odav ning kättesaadev
tarbekaupadedel, milleks olid näiteks sügavkülmutatud tooted ning kodused kiirtoidud. Turundusvõtted tarbekaupade turul pidid nüüdsest mitmekesistuma, info otsustamiseks täpsustuma ja muutuma süsteemsemaks. Oluliseks muutus kaubamärgi koha analüüs konkurentsis ja õige strateegia valik ja oma turupositsiooni jälgimine. Tekkis vajadus ka turundusalase koolituse ja konsultatsiooni järele. Turundusnfot vajasid nüüd ka teenindus-, ärisektor ja telekommunikatsioon. Tekkisid esimesed jaeketid. Tarbija oli lääne toodetest väsimas ning ka Eesti tootjad said nüüd uue võimaluse. Müügipõhine mõtteviis asendus Eesti firmade omanikel turundusliku mõtteviisiga. Hakati koostama pikemaajalisi strateegilisi plaane ning investeeriti tulevikku. Algas Eesti toodete kaubamärkide loomine. (TNS Emor, 15.02.2001) 2.4. Ostujõu kasv: 1997-1998 I pool Ostujõud kasvas endiselt, finantskeskkond oli soodne nind ekspordivõimalused head nii ida kui ka lõuna suunas
Hinnapoliitika on paindlik. Kuna konkurents on tihe, siis see hoiab hinnataseme madala. Püütakse leida tooteid, mille hinnatase oleks kõrgem (lastemööbel). AS Eerungi hinnad on kohati kõrgemad kui konkurentidel, kuid samas ületatakse neid kvaliteedilt. 5.5 Turustuskanalid Kodumööbli müümiseks EL turul on mitmesuguseid võimalusi ning arenenud turul olev jaotuskanalite struktuur võimaldab meie juurdepääsu sellele. Jaotuskanalid arenevad selles üldiselt suunas, et jaeketid otsivad otsekontakti tootjatega. Üldistatuna võib jaotuskanaleid vaadelda kahes osas: Spetsialiseerunud jaotuskanalid, kus kõik jaemüüjad on spetsialiseerunud kodumööbli või mõne tema alltootegrupi müümisele, näiteks magamistoamööbel või köögimööbel. Spetsialiseerunud müüjad omasid 2002.aasta andmetel EL keskmisena 76% turuosa. Spetsialiseeritud müüjaid võib jagada omakorda kaheks:
Tarbijatel üha vähem aega ja oodatakse suuremat mugavust. Kohandamine: Ettevõte peab olema võimeline tootma konkreetse kliendi soovidele kohandatud tooteid. Teranev konkurents: suurendab edustuskulusid ning vähendab kasuminumbreid. Poodides napib riiuliruumi, omatooted. Tööstusharude koondumine: tööstusharude piiride ähmastumine, ravimifirmad kosmeetikaturul Jaemüügi transformatsioon: Suured jaeketid söövad väiksemaid välja. Elamuse loomine. Alternatiivsed jaekanalid. Vahendusvajaduse kadumine: Internet, (Amazon, eBay) Turunduskonseptsioonid: 3 Passiivsed: ettevõtte eesmärgid Aktiivsed: tarbijate vajadused. Tootmiskonseptsioon: Kaup peab olema tarbijate jaoks odav ja kättesaadav. Ettevõte: efektiivne toomine, madalad kulud, massturundus.
Ettevõtte transpordi-, ladustamis-, kaubakäsitlus- ja pakkimistegevuste vahelise vastasmõju teadvustamine. Nende sidumine ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all efektiivsuse suurendamise eesmärgil. Kõige aktiivsemad jaotuslogistika arendamisel olid tootmisfirmad kui tarneahela tegevust määrav ja kontrolliv lüli 1970-ndad. Muutused tarneahela struktuuris. Tootjate ning tarnijate osatähtsuse vähenemine ning suurte jaemüügikettide osatähtsuse kasv tarneahelas. Suured jaeketid arendasid välja omaenda jaotussüsteemid, mis põhinesid esialgu regionaalsetel või kohalike,1 jaotuskeskustel, kust kauplusi varustati. 1980-ndad. Tänu kulude kasvule ja jaotuskulude tegeliku suuruse teadvustamisele kasvab järsult jaotuslogistika tähtsus ja professionaalsus. Jaotuslogistikas praktiseeritakse pikaajalist1980-ndate lõpp / 90-ndate algus. Tänu IT arengule hakkavad organisatsioonid integreerima oma sisenevaid
2. kui tervik tasand e algtarnijast lõpptarbijani KS laiendatud tarneahel -> tarneahela juhtimine Liikudes mööda tarneahelat -> *Hankelogistika (tooraine omandamine ja õiges koguses õigesse kohale toimetamine), *Materjalilogistika (tootmisprotsessi haldamine) ja *Jaotuslogistika (valmistoode kliendini) <- 2 esimest uue tehno tõttu palju põimunud -- Areng: 50ndad – ei kavandatud süsteeme; 60ndad – töö tõhustamine süsteemide abil; 70ndad – jaotuslog ettevõtte juhtimisse, jaeketid arendasid isiklikke süsteeme; 80ndad – kulude teadvustamine, pikaajalisem planeerimine; üleminek – võetakse kasutusele termin logistika, IT kiire areng, info liikumise tähtsus tõuseb; 90ndad – logistikafun muutuvad oluliseks ka ettevõtte väliselt, kasutusele termin tarneahela juhtimine; 21. saj – konkurents ja pidev võitlus turupositsioonil -- Logistika mõiste – kreeka k logistikos e „kalkureerida oskav“/„arvutamises
Piisav vaba ruum Väga heade transpordiinfrastruktuuride (lennuväli, sadam, raudteed, kiirteed) olemasolu. Majanduslike tingimuste juures hinnatakse: kiiret äriteenuste kasvu, seda eriti transpordi ja kommunikatsioonide osas, suure tööstusliku baasi olemasolu või juurdepääsu suurele tagamaale, paljude multinatsionaalsete kompaniide olemasolu (kaasaarvatud nende regionaalsed peakorterid). Jaotusmajandus RV kaubandsus Müük Hanked Võimusuhted Globaallogistika Jaeketid Call centres E-tailing Kultuurimajandus Suurimaid käibeid USA-s, kus 2000 aastal 260 miljardit dollarit, Euroopas ja Aasias vastavalt 185 ja 110 miljardit. Sealjuures moodustab tele ca 40%, trükimeedia 40-50% ja muu lõbutööstus (muusika, kino, video) 10-15% kogukäibest. USA turu maht oli 2,5 korda suurem ja Aasia turg mõnevõrra väiksem Meediatööstus on kõrgelt arenenud ja täitunud tarbijaturgudega maadele iseloomulik majandusharu – meelelahutuse tarbijal peab olema aega
annaabi.ee 
