tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Olmejäätmed -- kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Prügi ohtlikkus loomadele Klaasikillud on loomale sama ohtlikud kui paljasjalgsele inimesele. Ka terved pudelid võivad saada saatuslikeks väikestele närilistele (hiirtele ja muttidele), kes toitu otsides pudeli sisse satuvad ja sinna kinni jäävad. Siilid, rebased, kährikud ja kassid võivad toitu otsides jääda pead pidi kinni tühja konservipurki. Purgi alumiiniumist avamisrõngas võib jääda linnu noka külge, mistõttu lind võib surnuks nälgida. Kilekotid on ohuks ka kuival maal. Loomad võivad süüa toidu järele lõhnava kilekoti ja surra.Loodusesse jäetud õngekonksud ja -tamiilid võivad jääda lindude nokkade külge, sattuda neelu või jääda kinni jalgadesse või tiibadesse
mis on üle 20x kahjulikum kui kasvuhoonegaas CO2. USA raiskamine 30% prügist on pakendid 19% maailma prügist-1,6kg päevas ca 600kg prügi aastas inimese kohta Aastas- 15 miljardit ühekordset mähet 1,7 miljardit pastapliiatsit 18 miljonit tonni kilet 80 000 tonni prügi eksporditakse Aasiasse ja kaetakse seal täitepinnasega Iga minut kasutatakse maailmas vähemalt 1 miljon kilekotti. Aastas kasutab üks inimene keskmiselt 300 kilekotti. Kilekoti keskmine kasutusiga on umbes 12 minutit. Kui palju tekitab jäätmeid iga allpool nimetatud asja tootmine? 1 kg alumiiniumi 5 kg Hambahari 1,5 kg Kohvimasin 298 kg Mobiiltelefon 75 kg Arvuti 1500 kg Kuldsõrmus 2000 kg Prügi mõju loomadele Klaasikillud on loomale sama ohtlikud kui paljasjalgsele inimesele. Loomal ei ole võimalik pöörduda arsti poole,
tuleks täielikult vältida. Kui nende puhul üldse erandit tohib teha, siis vaid polüetüleenkilest ja polüpropüleenist (näiteks leivakotid) pakenditele, mida võib pliidi all või ahjus väga väikestes kogustes põletada. (Polüetüleenesemeid tunneb ära selle järgi, et need tunduvad katsumisel rasvasena, pehmenevad soojendamisel kergesti ja põlevad sinaka leegiga, levitades sulatatud parafiini lõhna.) Oht tervisele ja keskkonnale.Suures koguses seguplastide põletamine, seda just madalal temperatuuril ja puuduliku tõmbega, on ohtlik, sest osa plaste ei põle ära, vaid aurustuvad ja võivad kondenseeruda korstnas. Tagajärjeks on suitsulõõri selline ummistumine, et korstnapühkija soovitab kogu korstna uuega asendada... Korsten on aga väike mure. Hoopis suuremas ohus on meie kõigi tervis, sest plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku lausa mürgikokteil, mis sisaldab ka kantserogeenseid ehk vähkitekitavaid ühendeid
Õhukesed kilepakendid; kilepakenditel jt. kilematerjalidel. nõudepesuvahend, 5. Pakkekotid, karbid, 5 = PP (Polüpropüleen). Kasutatakse: pakkekottidel, karpidel, üldpuhastusvahend ja WC- kastid, pudeli korgid; kastidel, pudelite sulguritel. 6 = S (Polüstüreen). Kasutatakse: poti puhastusvahend. 6. Toidunõud, süstlad; toidunõudel, süstaldel.
- kasutamine toorainena (recycling) - biolagundamine (organic recycling, composting) · ümbertöötlemine energiaks (energy recovery) 5. jäätmete lõppladestamine (disposal) Paljudele jäätmeliikidele pole praegu veel taaskasutusvõimalusi leitud või on need liiga kallid lahendused, mistõttu jäätmed ladestatakse prügilasse või põletatakse. Põletamist loetakse küll taaskasutuseks, kuid loodusressursside kasutamise seisukohalt on saadav kasu oluliselt väiksem loodusele tekitatud kahjust materjalide tootmisel ja jäätmeteks muutumisel. Seetõttu on nii Eesti, Euroopa Liidu kui ka kõigi arenenud riikide üks eesmärke jäätmetekke vältimine ja vähendamine, mis on kõige parem viis säästa keskkonda ja ka raha. Ostes poest vähepakendatud kaupa, kauakestvaid tooteid jms, maksame vähem. Samuti võidab tootja, kui ta investeerib
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
Looduskaitse eelduste ehk sugemete kujunemise aeg Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid), teadusliku loodushoiu algus Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid, institutsioonid jne.) Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine (rahvusvahelised organisatsioonid, riikidevaheline koostöö) Idee areng: Rahvausund Kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks, klassikalise looduskaitse algus Kaitsealade loomine Biotoopide, elupaikade kaitse Looduskaitse väljaspool looduskaitsealasid LK arenguetapid Eestis …1910- akadeemiline lk ilma kaitsealadeta 1910…1935- akadeemiline lk kaitsealadega 1935…1944- riiklik lk Eesti Vabariigis ja okupatsiooniaastatel 1944…1957- akadeemiline lk ilma võimude toetuseta
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
