· vaeste inimeste toit · valge leib · kala · juurvili · õlu(17 erinevat sorti) · küüslauk ja sibul · Rikaste inimeste toit · kõpsetatud loomaliha · hani · granaatõunad · vein · jäneseliha · gaselliliha · jaanalinnumunad(delikatess) · valgest linasest riidest rõivad · riideid tärgeldati · kooti kangastesse lahtiseid niite et riiet ilmestada · u. kuni 5-6 eluaastani käidi alasti · nii naised kui ka mehed kandsid kõrvarõngaid, värviti silmi ja lõhnastati · palju kasutati ümarpeegleid · laialdaselt olid kasutusel parukad · juukseid värviti hennaga
-Kollast värvi lisavad karotinoidid Teiste lindude munad -KALKUNIMUNA Toiteväärtuselt võrdne -Kaal on 70-90g PARDIMUNA 75- 100g Kanamunast rasvasem HANEMUNA 120-200g VUTIMUNAD Kaal kuni 12g Koor pruunikirju ja õhuke- 0,26 mm kuid tugeva nahk- ja kiudkestaga Valg- ja rasvasisaldus sama kui kanamunas Fe sisaldab 4,5x rohkem B1 ja B2 vitamiini üle 2,5x rohkem Tervistav mõju, sest toitainerikkam Ei põhjusta allergiat JAANALINNUMUNAD -Kaal 1,2- 2 kg - Keskmine kaal on umb 22- 24 kanamuna - Koore paksus 3-4 mm - Säilib külmikus 6 kuud - Keetmise aeg 1,5 tundi Jaanalind hakkab munema 2 aastaselt. -Muneb 25-30 aastat - Elab 70 aastat - Paar nädalat muneb, paar puhkab, aastas muneb 40-70 muna - Peale esimest 5-6 muna on kõik täpselt ühekaaluga MIDA JAANALINNUMUNA SISALDAB -Vesi 75% - Valgud 47% - Rasva 43,7% - Põhiliselt A-vitamiin - Mineraalainetest Mg, Zn, Fe. VÕRDLUS KANAMUNAGA
5. koorepragudega munad - munad, millel on vigastatud, kuid pragudeta koor ning terved kestad; 6. hauduma pandud munad - munad, mis on asetatud inkubaatorisse; Toite-ja maitseomadustelt loomsetest toiduainetest esikohal ning on inimesele üheks täisväärtuslikumaks toiduaineks. Sisaldab elutegevuseks vajalikke vitamiine, eriti oluline laste ja vaimse töö tegijate toidus. Olenevalt linnuliigist liigitatakse kana-, pardi -,kalkuni- ,hane- , vuti- ja jaanalinnumunad. Muna sisaldab üsna palju kolesterooli, kuid seda leidub ainult munakollases. Muna ehitus. Koosneb kolmest põhiosast koor, munavalge ja munakollane ehk munarebu. · Muna mass oleneb kana tõust ja vanusest. · Munarebu sees paikneb looteketas, munavalge on vahetult ümber rebu kõige tihedam ja kelme all kõige vedelam. · Munarebu asetseb muna keskel ja on ümbritsetud kilega. Teda hoiavad asendis munaväädid, mis muna
Otse külmkapist võetud mune mitte keema panna, sest need võivad kergesti puruneda. Mida värskemaid mune keeta, seda raskem on neilt koort eemaldada. Munade keetmisel ei purune koor, kui keeduvette lisada veidi soola või pisut äädikat. [7;26.03.2008] 11 Jaanalinnumuna Jaanalind muneb umbes 40 muna aastas, on aga teada ka 80...100 munaga rekordeid. Ka 2 kg muna peetakse rekordiks. Jaanalinnumunad kaaluvad keskmiselt 1,2...2 kg ning säilivad külmutuskapis värskena kuni kuus kuud. Muna keeb kuni 90 minutit. Omleti valmistamiseks vajab see küll märksa rohkem vahustamist, kuid tulemus on sama efektiivne kui kanamuna puhul. Jaanalinnumuna maitseb aga pisut teistmoodi...ehk siis midagi gurmaanidele. Munakoore paksus on 3 mm ning rakendust leiab seegi - nimelt valmistatakse neist lampe, ehteid jm. Muna 1522g Jaanalinnumuna sisaldab: o Vett 75% o Valke 47,1% o Rasva 43,7%
tärklise kliisterdumine VI praktikum: Piima kõrbemine (kuidas vältida?) Piim ei hakka keedes põhja, kui potti enne loputada külma veega või määrida võiga. Muna kui emulgaator on omavahel võimeline siduma rasvu, valke ja vett. Vutimuna on väikseim muna, mis on väga kasulik. Alandab vererõhku, tuleb kasuks kopsu-, maksa- ja veresoonkonnahaiguste ravis. Vutimunad on kasulikud ka haiguste profülaktika. Jaanalinnumuna on suurim muna. Jaanalinnumunad kaaluvad keskmiselt 1,2...2 kg ning säilivad külmutuskapis värskena kuni kuus kuud. Muna keeb kuni 90 minutit. Ühest jaanalinnumunast saab valmistada korralikku suure omleti u 10-le inimesele, küpsetada maitsvat keeksi või pannkooki. Siniseks keedetud muna (miks tekib?) Kui munasid üle 10 min keeta, muutuvad munad siniseks, sest kuumutamisel munavalgud denatureeruvad. Munavalge valkude kalgendumine algab temperatuuril 50-55oC. 80oC juures omandab munavalge geeli kuju
.............................................................40 6.4 Munad toidulaual......................................................................................................41 6.4.1 Kanamunad........................................................................................................42 6.4.2 Vutimunad..........................................................................................................42 6.4.3 Jaanalinnumunad...............................................................................................42 ARUTELU LOETUD KIRJANDUSE PÕHJAL.............................................................43 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................................46 3 SISSEJUHATUS Käesolev töö on kirjutatud Kaubamärk Rakverest, lihast, lihatoodetest ning munadest.
-looduskatastroof <- kariloomi peidetud, veevõtukohti kaetud -Kreeta laevastiku hävimine -järk-järguline hääbumine Thera saare vulkaan 1627.eKr Mükeene kultuur alates umbes 1400 eKr. Sarnaneb Minoilise,Anatooli kultuuriga. Seostatakse eliidiga. Mükeene esiletõusu üheks oluliseks punktiks on väga sobiv asukoht. Uluburun - 14.sajandi eKr laevavrakk. 354 vasekangi, meeletilt kanne (vaik nt), tinakange, värvilist toorklaasi, elevandiluud, eebenipuud, jaanalinnumunad, skarabeusid, merevaikhelmed. Oletatakse et last oli trpuut mõnele Mükeene kuningale. Egeuse kultuuri langus u 1200 eKr Mererahvaste sissetung 1278- 1175 eKr. Hävitati palju paleesid, mille tulemusena asustus lakkas, vähenes kirjaoskus. Mingil põhjusel inimesed hakkasid rändama. Leitud mererahva keraamikat, mis sarnane K -Kreeka keraamikale. Mererahva koostis pidevalt muutus. Asulad/majad -ümara põhiplaaniga majad-Suurbritannia, L-Itaalia, Sardiinia -> seostatakse ümarmatused
4.2 Muna kui emulgaator Muna on omavahel võimeline siduma rasvu, valke ja vett. 4.3 Vutimuna Väikseim muna, mis on väga kasulik. Alandab vererõhku, tuleb kasuks kopsu-, maksa- ja veresoonkonnahaiguste ravis. Vutimunad on kasulikud ka haiguste profülaktikas 4.4 Jaanalinnumuna Jaanalind muneb umbes 40 muna aastas, on aga teada ka 80...100 munaga rekordeid. Ka 2 kg muna peetakse rekordiks. Jaanalinnumunad kaaluvad keskmiselt 1,2...2 kg ning säilivad külmutuskapis värskena kuni kuus kuud. Muna keeb kuni 90 minutit. Omleti valmistamiseks vajab see küll märksa rohkem vahustamist, kuid tulemus on sama efektiivne kui kanamuna puhul. Jaanalinnumuna maitseb aga pisut teistmoodi...ehk siis midagi gurmaanidele. Munakoore paksus on 3 mm ning rakendust leiab seegi - nimelt valmistatakse neist lampe, ehteid jm. 4.5 Siniseks keedetud muna (miks tekib?)
annaabi.ee 
