....................................................................6 7. Projekti verstapostid.........................................................................................................6 2 1. Taust Käesolev projekt hõlmab kolmes balti riigis tegutseva finantsettevõtte müügiaruandluse keskkonna uuendamist tarkvaraarendusteenust pakkuva ettevõtte poolt. Tegemist on suuremahulise projekti esimene iteratsiooniga. Projekti eesmärgiks on organisatsiooni keskse andmelao pealt müügiaruandluseks vajaliku andmemudeli loomine ning lõppkasutaja tööriista juurutamine. Aruandluse uuendamise projekti põhjuseks oli finantsettevõtte liikumine tsentraalse juhtimise poole ning vajadus seni võrdlemisi omapäi tegutsenud allüksuste aruandlussüsteemid ühendada. Seni on erinevates üksustes kasutusel olnud kuni seitse erinevat lõppkasutaja aruandlustööriista korraga ning üksuste lõikes ei ole ühtset
Käesolev projekt hõlmas kolmes balti riigis tegutseva finantsettevõtte müügiaruandluse keskkonna uuendamist. Projekti eesmärgiks oli organisatsiooni keskse andmelao pealt müügiaruandluseks vajaliku andmemudeli loomine ning lõppkasutaja tööriista juurutamine. Projekti käigus loodi ettevõttele müügiaruandluse infotehnoloogiline arhitektuur ning realiseeriti nelja olulise ärivaldkonna aruandlus. Tegemist oli suuremahulise ärianalüüsi tarkvara ehitamise projekti esimene iteratsiooniga. Kogu ettevõtte ärianalüüsi uuendamise projekti ajakavaks on rohkem kui kaks aastat - 2006 a. augustist 2008 a. kolmanda kvartalini. Müügiaruandluse süsteemi loomine toimus 2006. a augustist 2007 aasta veebruari lõpuni. 2. Pädevusalade (rollide) vaade Projekti rollid jaotuvad kolme ettevõtte klienti, tarkvaarendusteenust pakkuva ettevõtte ja aruandlustarkvara pakkuva ettevõtte vahel. 1.1.2 Rollid klientorganisatsioonis: Projektijuht
........................................ 7 1.1.10 Juurutusfaas.......................................................................................................7 2 1. Projektist 1.1.1 Projekti üldine taust Käesolev projekt hõlmab kolmes balti riigis tegutseva finantsettevõtte müügiaruandluse keskkonna uuendamist tarkvaraarendusteenust pakkuva ettevõtte poolt. Tegemist on suuremahulise projekti esimene iteratsiooniga. Projekti eesmärgiks on organisatsiooni keskse andmelao pealt müügiaruandluseks vajaliku andmemudeli loomine ning lõppkasutaja tööriista juurutamine. Aruandluse uuendamise projekti põhjuseks oli finantsettevõtte liikumine tsentraalse juhtimise poole ning vajadus seni võrdlemisi omapäi tegutsenud allüksuste aruandlussüsteemid ühendada. Seni on erinevates üksustes kasutusel olnud kuni seitse erinevat lõppkasutaja aruandlustööriista korraga ning üksuste lõikes ei ole ühtset
Käesolev projekt hõlmas kolmes balti riigis tegutseva finantsettevõtte müügiaruandluse keskkonna uuendamist. Projekti eesmärgiks oli organisatsiooni keskse andmelao pealt müügiaruandluseks vajaliku andmemudeli loomine ning lõppkasutaja tööriista juurutamine. Projekti käigus loodi ettevõttele müügiaruandluse infotehnoloogiline arhitektuur ning implementeeriti nelja olulise ärivaldkonna aruandlus. Tegemist oli suuremahulise ärianalüüsi tarkvara ehitamise projekti esimene iteratsiooniga. Kogu ettevõtte ärianalüüsi uuendamise projekti ajakavaks on rohkem kui kaks aastat - 2006 a. augustist 2008 a. kolmanda kvartalini. Müügiaruandluse süsteemi loomine toimus 2006. a augustist 2007 aasta veebruari lõpuni. 1.1.2 Projekti olukord lõpuaruande esitamise tähtajaks Projekt algas reaalselt 2006. aasta oktoobri teisel nädalal ning lõppes tähtaegselt, 27.02.2007. Projekt kuulutati edukalt lõppenuks ning järgmiste aruandlusvaldkondade
1.4.2 Skoobi täpsustus Kui töö skoop II iteratsioonis muutub, siis kirjeldatakse siin peatükis vastavat muudatust. Töö skoop muutub II iteratsioonis kitsamaks. Töös käsitletakse deklaratsiooni esitamise ja kinnitamistega seonduvaid protsesse ning deklareerimisperioodide haldamist. 1.5 Ärimodelleerimine 1.5.1 Äriprotsesside struktuur Äriprotsessi struktuuri joonistame uuesti üles II iteratsiooni alla juhul kui see on muutunud võrreldes I iteratsiooniga. Kui muudatusi ei ole, võib selle ühe lausega siia kirja panna. Käesolevas töös muutus II iteratsiooni jaoks edasi analüüsitav äriprotsesside struktuur: skoop muutus kitsamaks kuid sügavamaks. Muudatused kajastuvad järgmisel äriprotsesside struktuuri diagrammil. 16 Aine valimine Ainest loobumine
R = B2(0,5BNysy + q´Nqsq + c´Ncsc). Kogukoormus (koos vundamendi omakaaluga) on V = V1 + B2dkyk . Tingimusest R = V saab kuupvõrrandi a1B3 + a2B2 - V1, kus a1 = 0,5Nysy ja a2 = q´Nqsq + c´Ncsc - dkyk . Kuupvõrrandit saab lahendada järk-järgulise lähenemise teel. Selleks võib kasutada võrrandit kujul Bi+1 = V1 / (a1Bi + a2) , kus Bi on mingi alglahend ja Bi+1 iteratsiooniga täpsustatud lahend. Järgmisel iteratsioonisammul võetakse uus Bi võrdseks Bi+1 - ga. Iteratsioon lõpetatakse, kui Bi+1 erineb Bi -st vähe. Iteratsioon koondubsuhteliselt kiiresti ja seetõttu ei ole alglahendi valik eriti oluline iteratsiooniprotsessi pikkusele. Näiteks võiks Bi olla 1 meeter. Dreenimata tingimused. Dreenimata tingimustes on kandevõime R = B2( ( + 2)cusc + q´) ja koormus talla pinnas on V = V1 + B2dkyk .
}
echo 'F'.$currentIndex.' = '.$Fn.'
';
echo 'F'.$currentIndex.' % 19 = 0';
?>
Ühe tsükli läbimist nimetatakse iteratsiooniks. Näiteks järgmise programmi puhul arvuti käivitab tsükli koodi kolm korda (while
tsükkel teeb kolm iteratsiooni):
Näide
itertsioon nr. '.$a;
}
?>
Juhul, kui mingil hetkel me soovime kohe jätkata järgmise iteratsiooniga - continue käsk on meile abiks. Näiteks meil on vaja
väljastada kõik arvud vahemikus 0...100, mis jaguvad kolmega:
Näide
Visuaalselt võib neid käske kujundada nii:
Do-while - järelkontrolliga tsükkel
annaabi.ee 
