Leidsid 6 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Itaalia etikett ja tavad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
itaallased, söök, kontorid, jootraha, parlament, suguvõsa, kirik, restoranis, minnes, sokolaadi, rõivastus, naisterahvas, visiitkaardid, kunst, silmside, õhtusöök, kojast, president, riigikeeleks, tunnistab, itaallasel, toetuseks, üksikisik, oodatakse, alluks, perekonnale, silmis, austust, muresid, lõhe, rikaste, tunnevad, messil, ajamaMärksõnad, millega võib Itaaliat iseloomustada on siiani võimuvõitlused, poliitiline korruptsioon ja onupojapoliitika. Aeg-ajalt kutsutakse kokku referendumil hääletama, et otsustada tähtsate asjade üle, nagu abielulahutus, abort, tuumaenergia, mitu TV kanalit tohib üks Itaalia kodanik omada. Nii jääb inimestele mulje, et ka nemad võtavad osa poliitiliste otsuste tegemisel. Et referendum arvesse läheks, on vajalik 50%-line osavõtt. Nii otsustasid itaallased üksmeelselt näiteks selle poolt, mis lubab tele- ja dokumentaalfilmide vahele rohkelt reklaame lisada. Maffia: (Anna-Margarita Nukk) Mõiste ,,maffia" on käibel üle kogu maailma, tähistamaks nii kriminaalseid organisatsioone kui ka võimu kildkondi. Räägitakse erinevate valdkondade maffiatest, kuid kõige aluseks on alati Itaalia maffia. Itaalias on maffia all mitmed erinevad alad, kuid igalpool on tegemist kuritegelike organisatsioonidega
ette antakse või mis te olete tellinud. * Kui te maakohas ringi reisite, siis on viisakas enne majja astumist porised kingad jalast ära võtta. 3.5 Arve maksmine Tavaliselt maksab arve kutsuja, kuigi külaliselt oodatakse, et ta teeks katset maksta. Mõnikord määravad maksja teised asjaolud (näiteks ametiseisund). Maksmiskorralduste tegemine juba varem, nii et lauas maksmist ei toimu, on võõrustamiseks väga stiilne moodus. 9 3.6 Jootraha andmine Jootraha ei anta üldiselt rohkem kui 10% või isegi veidi vähem; rohkemat peetakse tõusiklikuks ja taktituks. Taksodes pole jootraha andmine tarvilik. Pakikandjad ja hotelliabilised saavad osutatud teenuse eest 50 Belgia franki. Restoranides on 10% jootraha arvele juba lisatud, aga kui pole kindel, siis sobib küsida, kas teenindus on arvestatud või mitte. Kohane on jätta mõni münt, kui teenindus oli eriti heal tasemel. 3.7 Kirjavahetus
soovitakse end välja pakkuda. Riietuse kaudu edastatakse sõnum, näiteks: olen sümpaatne, pilkupüüdev ma ei taha tähelepanu äratada mind ei huvita, mis minust arvatakse töötan soliidsust nõudval ametikohal jne. Päevane riietus esimesel viiel nädalapäeval vastabki enamasti inimese ametikohale. Pidutsema, vastu- võtule, lihtsalt sõpradega aega veetma minnes on igaühel sobiv aeg pisut originaalitseda, kuid see ei või olla provotseeriv. Elegantseimgi riietus ei kannata hoolimatust või lohakust soengus, näohoolduses, maniküüris-pediküüris, ehetes jm lisandite valikus. Alati märgatakse plekke, kortse, puuduvaid nööpe, halvasti istuvaid pluusi- ja särgikraesid, viltu ja valesti seotud lipsu, viksimata kingi, sobimatuid sukki-sokke, kulunud ja vormist väljas käekotti.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ETIKETT Õppematerjal Miljan Kalmus [email protected] MÕISTED ETIKETT on mudel, näidis, eeskuju, kuidas midagi teha - kuidas tervitada, esitleda, kirjutada kirju, rõivastuda, olla hea pererahvas külalistele. Etikett kehtestab reeglid, mis on inimese teenistuses ja muudavad tema elu kergemaks, mitte vastupidi. Termin etikett tuleb ladinakeelsest väljendist est hic questio, mis tõlkes tähendab siin on küsimus. Ladinakeelsest väljendist on tuletatud prantsuskeelne sõna etiquette, mis tähendab sedelit või pealkirja. 15.sajandil Burgundia hertsogi Philippe Hea (1396-1467) nõudel koostati ja vormistati sedelitel õukonnas järgitav alluvusjärjekord ning tseremooniad: kes millal ja kuidas võisid riigipea poole pöörduda, temaga suhelda ja teda teenindada. Etikett muutus eriti rangeks Prantsuse õukonnas Loui s XIV (1643-1715) ajal, kui määratleti kuninga ja tema lähiko
PõhjaEuroopa a. Norra fjordid, joad, Puukirikud, Hardangervidaa RP, Vigeland, Oslo, b. Island 31 tegevvulkaani, geisrid, kuumaveeallikad, Laavaväljad, Liustikud, Reikjavik c. Rootsi Stockholm (kuningapalee), Kalmari loss, Lapimaa, Gotland, Öoland, Visby d. Soome Helsinki, järved, Rauma vanalinn, Ahvenamaa saarestik, Rovaniemi ja Lapimaa, Sibelius, Savolinna ooperifestival e. Taani Jelligi kääpad, ruunkivid ja kirik, Hamleti loss, Merineitsi, Kopenhaagen, Kronborgi loss, Amalienborg (kuningapalee) 4. KeskEuroopa a. Poola Varssavi ja Krakovi vanalinnad, Auschwitzi koonduslaager, Malborki linnus b. Tsehhi Praha, raekoda, püha Vituse katedraal, Karli sild, Karlovy Vary c. Slovakkia Tatra RP, Sipsi loss d. Rumeenia Bran'i loss, Bukoviina klooster, Doonau delta e. Ungari Balatoni järv, Budabest, Egeri kindlus, Doonau jõgi f
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................