Isuri keel Isuri keelest · Isuri keel on soomeugri keelte hulka kuuluv läänemeresoome keel. · Lähedane karjala keelele. · 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal isuri keelt 123 inimest (isurite rahvaarv oli aga 266). · 2002. aasta andmeil pidas 53,1% isuritest emakeeleks isuri keelt. Isuri keelest · Kõneldakse Venemaal - isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades Lauga jõe alamjooksul, Kurgola ja Soikkola poolsaartel ning Hevaha jõgikonnas. · Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks: soikkola, hevaha (heva), alamluuga ja oredezi murre. · Tänapäeval on isuri keel halvas olukorras keel on püsinud, ent
kagukaldal Narva ja Peterburi vahel. Isurid on koos vadjalastega Ingerimaa põlisasukad. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades Lauga jõe alamjooksul, Kurgola ja Soikkola poolsaartel ning Hevaha (Kovasi) jõgikonnas. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2010. aasta loendusele 266 inimest. 2002. aastal oli isureid 327, vähenemine on 13%. Isuri keele oskajaid on aga selle ajaga vähemaks jäänud 66% 2002. aastal oli isuri keele rääkijaid 362, 2010. aastal 123 Isurite kui rahva murdumine ning pöördumatu hääbumine tuleb kanda Nõukogude võimu arvele. Massirepressioonid 1930. aastatel ja II maailmasõja järel hävitasid füüsiliselt nendest enamiku. Sõja lõpufaasis evakueeriti suur osa isureid koos
natuke väike rahvastest. Selleks oleksid isurid. 3 ÜLDANDMED Nimetused Rahvas ise kutsub end inkeroine-deks või izora-deks, aga ka karjalain-deks. Sõna isur on arvatavasti pärit Neeva vasakpoolse lisajõe venekeelsest nimest izora ja sellele vastab vana läänemeresoome nimi Inkeri. Varasemas eesti traditsioonis on isureid ka ingerlasteks nimetatud. Soomes, aga peetakse isureid tavapäraselt õigeusklikeks ingerisoomlasteks. Venemaal on isurite ja ingerisoomlaste vahel alati vahet tehtud ning peale II maailmasõda levis nende eristamine ka kindlamalt Eestis. Riigistatult kuuluvad isurid tunnustatult Venemaa väikearvuliste põlisrahvaste hulka. Asuala Isuritel on endi jaoks korralikud maa-alad ehk see on Ingverimaa. Loode Venemaal on neil tihe asustatus võrreldes ülejäänud Venemaaga. Isurid on koos vadjalastega Ingerimaa põlisasukad. Nad elavad Peterburi ümbruses,
Isurid ja isuri keel NIMI Nimetused Rahva enesenimetus on inkeroine või izora, karjalain ning üldistavalt maaväki. Sõna isur võib olla pärit Neeva lisajõe venekeelsest nimest izora, millele vastab läänemeresoome nimi Inkeri. Vanemas eesti traditsioonis on isureid ka ingerlasteks nimetatud. Soomes peetakse isureid üldiselt õigeusklikeks ingerisoomlasteks. Isurite peamine traditsiooniline elatusala on maaviljelus ning loomakasvatus. Tegeldud on ka kalapüügiga ja metsatööga. Isurid on koos vadjalastega Ingerimaa põlisasukad. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala
VADJALASED Hele Koppel 10t. Klass ARVUKUS 2002. aastal elas neid 73. 2010. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 64 vadjalast. Vadja keele rääkijaid oli sellel aastal 68. 2011. aasta seisuga oskab vadja keelt hästi rääkida 8 vadjalast, keelest arusaajaid on mõnevõrra rohkem. ASUALA Vadjalased on isurite kõrval Ingerimaa. Nad on praeguse Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni põlisasukad. Ajalooallikate, keele- ja arheoloogiaandmete kohaselt on vadjalastega asustatud ala ulatunud varasematel ajajärkudel kaugemale nii lääne-, ida- kui ka lõunasuunas KEEL Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim
Ingeri klint on Balti klindi idapoolseim lõik ja hõlmab u 250 km Narva jõe ja Laadoga järve suubuva Sjassi jõe vahemikus. Klindiastang on siin kogu ulatuses mattunud ja enamasti ka lamendunud. Aluspõhjakivimite paljandeid võib kohata vaid klindiastanguisse lõikunud jõgede kallastel. Nime on Ingeri (Ingermanland) klindile andnud A. Tammekann (1940) selles piirkonnas elanud läänemeresoome hõimude (vadjalaste, vepslaste, karjalaste, isurite) ühendnimetuse järgi. Ingeri klindil Koporje lähistel on Balti klindi paeplatoo kõrgeim punkt (kuni 140 m ümp). Suurim (kuni 50 km) on siin ka klindivööndi laius.
u 2000 aastat tagasi. c) Millised keeled on skeemi põhjal kõige hiljem välja kujunenud? Niidumari, Mäemari, Ungari, Mansi. 7. Analüüsi lk 61 tabel 4 põhjal, milliste Uurali rahvaste juures on emakeeleoskus pigem kõrge ja milliste juures pigem madal. Millega võib emakeeleoskuse protsenti seletada? Abiks on teksti tabeli kõrval. (8p) Emakeeleoskus on pigem kõrge maride, vadjalaste, komide ja permikomide seas, madal on oskus handide, eenetsite, isurite, manside, nganassaanide seas. 8. Tutvu Uurali suhtlusportaaliga uralistica.com. Mis keeltes Uurali rahvad omavahel suhtlevad ja millest võiks olla tingitud selline keelevalik? (3p) Uurali rahvad suhtlevad omavahel vene keeles. Keelevalik on kindlasti tingitud sellest, et vene keelt oskavad suhtlusvahendina väga paljud inimesed. 9. Miks me ei saa kunagi teada, missugune oli uurali algkeel? (3p) Uurali keelepõõsa teooria (kontaktiteooria) – see on teooria, mille kohaselt
saanud vadjalased luteri usu eest ise Venemaale. Tühjaks jäänud maadele asutati luteriusulisi soome (karjala) talupoegi (ingerisoomlased). Põhjasõjas sai Venemaa Ingerimaa tagasi ning 1703. aastal rajati Neeva suudmesse impeeriumi uus pealinn, mis muutis põhjalikult kogu piirkonna geopoliitilist kliimat. Peterburi rajamisega kaasnes venelaste massiline sissevool Ingerimaa idaossa. Kõik see viis vadjalaste kui etnilise rühma hajumiseni. Nad sulasid kokku venelaste, soomlaste, isurite ja eestlastega. 1848. aastal loendas Peter von Köppen Ingerimaal 37 küla, kus elas kokku 5148 vadjalast. Lisatõuke vadjalaste hajumisele andis pärisorjuse kaotamine (1861) ning sellega kaasnenud rahvastiku liikuvuse kasv. Peteburi vajas ka vadjalaste nappi tööjõudu. 1920. aastate NSV Liidu rahvuspoliitika (põlismaistamine ehk korenizatsija) vadjalasi ei puudutanud. Mingisugust autonoomiat nad ei saanud, kirjakeelt neile ei loodud. 1926. aasta andmeil oli vadjalasi järel 705
(sõnad rist, raamatpapp) Jaroslavi poeg, suurvürst IZJASLAV ja OSTROMIR(Novgorodi possaadnki) sooristasid sõjaretke, mis ulatus Harjumaani. Jaroslavi Vene võim lõppes 1061.a, mil eesti hõim sossolid, ränga maksustamise vastu üles tõusis ja maksukogujad minema kihutas.Tungisid Tartu alla ja põletasid Linnuse maha.Suhted naabritega. Läänemeresoomlastest naabritega – lõunas liivlaste, kurelaste; põhjas soomlaste; kirdes karjalaste, vepslaste, isurite ja vadjalastega – olid suhted rahumeelsed. Lõunas asuvate lätlaste esivanemate, balti rahvaste esindajate latgalitega olid suhted sageli teravad, vastastikused sõjakäigud. Lõunast korraldasid sõjaretki samuti balti rahvaste hulka kuuluvad leedulased. Läänes olid 11. saj kujunenud Rootsi ja Taani kuningriigid, mis aeg-ajalt korraldasid sõjaretki eestlaste alistamiseks ja ristimiseks, kuid edutult. 1187. a põletati idamaiste paganate poolt
ning märgib ühtlasi vadjalaste etnonüümi algustähte, punane rist lipul sümboliseerib aga vadjalaste jumalakartlikkust ning aastasadade pikkuseid kannatusi ning üleelamisi. Sama sümboolikaga on ka vapp. Nimetused Vadjalaste enesenimetusteks on olnud vad'd'alaizõd, vai rahvaz, maavätsi, samuti seostatakse vadjalastega alates 9. sajandi lõpust vene kroonikates ja dokumentides esinevaid tsud ja vod' etnonüüme. Asuala Vadjalased on isurite kõrval Ingerimaa, praeguse Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni põlisasukad, kelle eellased eristusid muudest läänemeresoome hõimudest arvatavalt I aastatuhandel e. Kr. Arvukus ja keel Aasta Allikas Arv 1848 Peter von Köppen 5148 XIX saj lõpp Eemil Nestor Setälä 1500-3000 1915 Lauri Kettunen 1000 1926 Rahvaloendus 705 1930 Vene TA ekspeditsioonide andmed 500 1942 Gustav Ränk 400-500 1943 Julius Mägiste ~ 500 1948 Paul Ariste 100 1957 Paul Ariste 25
20. sajandi jooksul on ingerisoome traditsiooniline ühiskond laiali paisatud ning ingerisoomlased teenivad elatist väga erinevatel elualadel. Usund Ingerisoomlased on traditsiooniliselt luterlased. Luterlus on olnud nende etnilise identiteedi teljeks. Kristluse-eelse usundi elemente ingerisoomlaste juures eriti säilinud pole. 20. sajandi vältel on levinud ateism, sajandi lõpul ka nn uususundid. Isurid Nimetused Isurite endanimetus on izora (izoralaine, inkeroine), aga ka karjalaine. Etnonüüm on ilmselt tuletatud Neeva vasakpoolse lisajõe Izora (soome k Inkere) nimest. Võimalik, et see hüdronüüm on seotud vana läänemeresoome naisenimega Inkeri. Vanemas eesti traditsioonis on isureid ka ingerlasteks nimetatud. Soomes peetakse isureid üldiselt õigeusklikeks ingerisoomlasteks, Venemaal ja NSV Liidus on aga isurite ja ingerisoomlaste vahel alati vahet tehtud
annaabi.ee 
