o raskeim küsimus o esimene metsapõlvkond peaks põllumaal koosnema lehtpuudest o mullad on reeglina viljakad, saavad ka okaspuud hästi hakkama o okaspuude eelistamine võib viia tulevikus puistu madala kvaliteedini. Parimaks liigiks majanduslikult kui ökoloogiliselt on tõenäoliselt arukask (vitaalne pioneerpuuliik, kiirekasvuline, endisel põllumaal kasvades väga produktiivne) o Istutusmaterjalina kasutatakse tavaliselt kaseseemikuid Niiskematel põllumaadel võiks eelistada sangleppa, samuti produktiivne puuliik Ka harilik tamm on sobiv puuliik, kuid tamme kasvatamine on enamasti märksa komplitseeritum ja nõuab rohkem vaeva ning kulutusi. Populaarsust on kogunud ka haava, eelkõige hübriidhaab Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasvatada ka mändi, kuid reeglina on sellised mullad juba metsastatud või metsastunud
Niiskematel, kõrge ja liikuva põhjaveega aladel võib kultiveerida sangleppa, mis on samuti väga produktiivne puuliik. Sanglepa puit on kasutatav viimistlusmaterjalina ning kõrgelt hinnatud. Kultiveeritakse samuti peamiselt 2-aastaste seemikutena. Ka harilik tamm on sobiv puuliik endiste põllumaade metsastamiseks, kuid tamme kasvatamise on enamasti märksa komplitseeritum ja nõuab rohkem vaeva ning kulutusi kui teiste lehtpuude puhul (hiliskülma- ja ulukikahjustuste oht). Istutusmaterjalina kasutatakse vanemaid istikuid või heistreid. Viimasel ajal on populaarseks muutunud ka haava kasvatamine (peamiselt tänu soomes asuvale Kirknieme paberitehasele). Kasvatatakse peamiselt hübriidhaaba (Populus tremula x Populus tremuloides). Hetkel on Eestis taolisi, endisele põllumaale rajatud lühikese raieringiga majandatavaid hübriidhaavakultuure ligikaudu 600 ha. Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasvatada ka mändi, kuid taolisi muldi on põllumaadel üldiselt
kultiveerida sangleppa, mis on samuti väga produktiivne puuliik. Sanglepa puit on kasutatav viimistlusmaterjalina ning kõrgelt hinnatud. Kultiveeritakse samuti peamiselt 2-aastaste seemikutena. Ka harilik tamm on sobiv puuliik endiste põllumaade metsastamiseks, kuid tamme kasvatamise on enamasti märksa komplitseeritum ja nõuab rohkem vaeva ning kulutusi kui teiste lehtpuude puhul (hiliskülma- ja ulukikahjustuste oht). Istutusmaterjalina kasutatakse vanemaid istikuid või heistreid. Viimasel ajal on populaarseks muutunud ka haava kasvatamine (peamiselt tänu soomes asuvale Kirknieme paberitehasele). Kasvatatakse peamiselt hübriidhaaba (Populus tremula x Populus tremuloides) . Hetkel on Eestis taolisi, endisele põllumaale rajatud lühikese raieringiga majandatavaid hübriidhaavakultuure ligikaudu 600 ha. Vaesematel ja
kuuserea järel (taimede vahe reas 1,5 m) rea lehiseid (taimede vahe reas 3 m). ridade vahe 2 m. Rohtumata, üle 0,5 m paksuse turbakihiga jääksoodel (3. ja 4. rühm) võib ettevalmistamata maapinnale rajada ka männi külvikultuure algtihedusega 6000. Kuid külv igal aastal ei pruugi õnnestuda. Külmakohrutust saab vähendada väetamisega, siis tekib kiiresti taimkate ja pinnas kamardub. Jääksoodele rajatud okaspuukultuurides tuleb säilitada looduslikke lehtpuid. Istutusmaterjalina kasutatakse 2-aastasi männiseemikuid, 3...4-aastasi kuuseistikuid ja 2- aastasi lehiseseemikuid. Kultuuride hooldamise vajadus jääksoodel on üldiselt väike. Välja tuleb raiuda kultuuride kasvu takistavad lehtpuud. Väetamine 1. rühma kuuluvaid õhukeseturbalisi jääksoid tavaliselt ei väetata. Mineraalväetisi tuleb anda üle 50 cm paksuse turbakihiga jääksoodele. Väetiste liigid ja norm valitakse vastavalt pindmise turbakihi tüübile.
ja nõuab rohkem vaeva ning kulutusi majandatavate metsade puhul, kus peamiseks Enamik puid peab olema hea kvaliteediga ja hästi kui teiste lehtpuude puhul (hiliskülma- ja eesmärgiks on maksimaalsel hulgal laasunud. Võrad kitsad ja peeneoksalised. Puud ulukikahjustuste oht). Istutusmaterjalina kvaliteetse puidu saamine, on terved, ei tohi esineda haigusi ja kahjureid. kasutatakse vanemaid istikuid või heistreid. selektsioonipõhimõtete rakendamine oluline Miinuspuu e. -puistu - aeglase kasvuga, Viimasel ajal on populaarseks muutunud ka haava tegevussuund, mis tagab metsade suurema tehniliselt väheväärtuslikud, okslikud, hargneva
Niiskematel, kõrge ja liikuva põhjaveega aladel võib kultiveerida sangleppa, mis on samuti väga produktiivne puuliik. Sanglepa puit on kasutatav viimistlusmaterjalina ning kõrgelt hinnatud. Kultiveeritakse samuti peamiselt 2-aastaste seemikutena. Ka harilik tamm on sobiv puuliik endiste põllumaade metsastamiseks, kuid tamme kasvatamise on enamasti märksa komplitseeritum ja nõuab rohkem vaeva ning kulutusi kui teiste lehtpuude puhul (hiliskülma- ja ulukikahjustuste oht). Istutusmaterjalina kasutatakse vanemaid istikuid või heistreid. Viimasel ajal on populaarseks muutunud ka haava kasvatamine (peamiselt tänu soomes asuvale Kirknieme paberitehasele). Kasvatatakse peamiselt hübriidhaaba (Populus tremula x Populus tremuloides). Hetkel on Eestis taolisi, endisele põllumaale rajatud lühikese raieringiga majandatavaid hübriidhaavakultuure ligikaudu 600 ha. Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasvatada ka mändi, kuid taolisi muldi on
Näiteks ei tuntud prantsuse aiakunstis huvi terrasslahenduste vastu, tähelepanu koondus parteraia arendamisele. Prantsuse aia parter "uputati", et seda mööda liikumiseks saada madal terrassipind. Kõrguste erinevused ei olnud suured. Parterite vahel asus tavaliselt intiimsemaks viibimiseks mõeldud koht - kas sammaskäik, galerii või berceau. Parterite kompositsioonis püriti sümmeetria poole, samas sisustati üksikuid osasid vaheldusrikkalt. Istutusmaterjalina kasutati lavendlit, tüümiani, münti ja pukspuud. Lilledest kannikesi ja nelke lisaks teistele liikidele. Lisavärvi saamiseks kasutati eri värvi muldi ja kivipuru. Parterite nurkadesse ja mõnel juhul keskelegi istutati sihvakaid küpresse. Itaalia eeskujul muutusid armastatud elementideks ka grotid. Grotte rajati tugimüüridesse, nõlvade jalamile koobastesse või spetsiaalsetesse ehitustesse. Seest olid nad kaetud karpidest või glasuurplaatidest ornamendiga
annaabi.ee 
