Rajamiseelne mullaharimine Maatükk istandiku rajamiseks tuleb ette valmistada juba eelmisel suvel. Mulla pideva harimisega surutakse maha mitmeaastataste umbrohtude vohamine. Eriti ebasoovitavad umbrohuliigid on orashein ja piimohakas, mis on hiljem visad kaduma ka külvatavas murus. Istutamine Kevad on kõige parem astelpaju istutamise aeg. Märgitakse maha taimede istututamise kohad, kvartalid ning kaevatakse valmis istutusaugud. Paljasjuursed istikud istutatakse aprillis-mais, enne pungade puhkemist. Astelpaju pindmistel ning noortel juurtel asuvad mügaratena kiirikseente kolooniad seovad samuti atmosfäärist lämmastikku, mistõttu ongi astelpaju võimeline kasvama toitainete poolest vaesematel pinnastel. Parim pinnas on kuiv liivsavimuld, mis lisaväetisi eriti ei vajagi. Küll on aga astelpaju valguse- ja niiskuselembene, kuid ei talu üleujutusi
Ridade suund on põhjast lõunasse. Kui põhjavesi on lähedal ja on vee seisma jäämise oht, mis põhjustab juurte kahjustusi ja taime hukkumist, siis istutatakse maasikad peenardesse. Peenar tehakse 80 cm laiune ja 15 cm kõrgune ja sellele paigutatakse 2 rida taimi. Peenra äärest esimese reani jäetakse 20 cm, ridade vahele 40 cm ja taimede vahele reas 15-20 cm. Kileviljelusel tuleb moodustada 10-15 cm kõrgune peenar, et vältida sellele jäävat seisvat vett. Istutusaugud tuleks teha ristikujulised. · Istutada on parem sombuse, vihmase ilmaga, palavate ilmade korral on parem istutada varahommikul või õhtul. Istutamiseks tehakse käega juurte pikkusest sügavam auk. Taime juured asetatakse auku nii, et juurekael jääks maapinnaga tasa. Ühe käega hoitakse taime, teisega raputatkse auku mulda (umbes poolestsaadik) ja surutakse juurte alumise osa vastu. Seejärel täidetakse mullaga kogu auk ja mõlema käega surutakse tihedalt muld kinni nii, et kergel
.60 t sõnnikut, fosfor- ja kaaliumväetisi 150...200 kg toimeaines ning happelistel muldadel 5...10 t põlevkivituhka hektarile vastavalt mulla happesusele. Sügavkünd ei ole soovitatav madala künnikihiga ja leetmuldadel. Siin tuleb sügisel künda 20...25 cm sügavuselt ja kobestada samal ajal põhjakobestajaga. Künni eel antavate väetiste kogus jääb seejuures samaks mis sügavkünnil. Kui sügavkündi ei tehtud, tuleb kaevata sügisel 50...60 cm sügavused ja 80...120-cm läbimõõduga istutusaugud. (Jaama 1971) Mulla ettevalmistus ja väetamine Kevadel täidetakse augud pealmise parema mullaga, mis juba augu kaevamiseloli augu põhjast kaevatud mullast eraldatud. Istutusauku lisatakse komposti või kõdusõnnikut. (Jaama 1971). Sõnnik ja kompost sisaldavad kõiki ploomipuudele vajalikek toitaineid. Need on mullas kergesti liikuvad ja 32 hõlpsasti omastatavad
Elupuu talub hästi pügamist, ning välisriikide aednikud kasutavad seda aktiivselt, luues kääridega ümarkujusid, püramiide, spiraale ja võlve. Eriti peenutsevad asjaarmastajad teevad loomade ja lindude kujusid. Roheline elupuu hekk pole haruldus ka meil. Suurepäraselt pügatud piirdeid saab kuusest, nulust ja ebatsuugast. Euroopa taimlates kujundatakse mände, jugapuid, andes neile eksootilist välimuse (Seemnemaailm). 33.4 Pinnase ettevalmistamine istutamiseks Istutusaugud või –kraav peavad olema juba kaevatud, et hinnata pinnase sobivust taimedele ning kas on vajalik pinnase parendamine või selle täielik väljavahetamine. Sageli võib istutamiseks ettenähtud kohtades kohata liiva, kruusa või ehitusprahti. Selline pinnas ei sobi heki istutamiseks ja selle peab välja vahetama. Mulda ja pinnase viljakat kihti võib kasutada istutamisel, seda parendades. Väga hea tulemuse annab istutuskraavi põhja täitmine kõdunenud laudasõnnikuga, mis
enam niiskust. Seetõttu on leitud, et parim kasvupiirkond on pika vegetatsiooniperioodi ja pehmemate talvedega Lääne-Eesti (absoluutne miinimum on talvel läänerannikul 10- 12 kraadi kõrgem kui mandri kagu- ja idaosas). Ploomipuu pole mullastiku suhtes nõudlik ja võib soodsates kliimatingimustes kasvada erinevatel mullatüüpidel. Kasvukoht peaks olema tuulte eest varjatud niiskema mullaga ala (Mägi, Niiberg 1999). 2.5.2. Hooldus Võimalusel kaevatakse istutusaugud valmis juba sügisel, istutusmullale on soovitatav lisaks kompostimullale lisada superfosfaadist, kaaliumkloriidist ja puutuhast või lubjast koosnevat väetisesegu. Parim aeg istutuseks on kevad. Mullaharimisel on olulisim kobestamine tagamaks toitainete kättesaadavuse. Kevadel mulla tahenemisel kobestatakse võraalust pinnast piikobesti või kõplaga 8-10 cm sügavuselt, sõltuvalt paakumisest võib seda kevad-suvel teha 3-4 korda. Mida vanem on
kääridega ümarkujusid, püramiide, spiraale ja võlve. Eriti peenutsevad asjaarmastajad teevad loomade ja lindude kujusid. Roheline elupuu hekk pole haruldus ka meil. Suurepäraselt 29 pügatud piirdeid saab kuusest, nulust ja ebatsuugast. Euroopa taimlates kujundatakse mände, jugapuid, andes neile eksootilist välimuse [11]. Pinnase ettevalmistamine istutamiseks Istutusaugud või –kraav peavad olema juba kaevatud, et hinnata pinnase sobivust taimedele ning kas on vajalik pinnase parendamine või selle täielik väljavahetamine. Sageli võib istutamiseks ettenähtud kohtades kohata liiva, kruusa või ehitusprahti. Selline pinnas ei sobi heki istutamiseks ja selle peab välja vahetama. Mulda ja pinnase viljakat kihti võib kasutada istutamisel, seda parendades. Väga hea tulemuse annab istutuskraavi põhja
see on tihenemisaldis. Katsetulemused on näidanud, et tugimaterjali vahed peaksid olema täidetud umbes 80% ulatuses; 20% peaks jääma õhuruumi. Kui peeneteralist materjali on liiga palju, halvendab see õhustatavust ning võib põhjustada ka külmakerget ning vähendada kandevõimet. Liigse täitmise asemel jäägu pigem mõnevõrra õhuruumi – juured leiavad ning täidavad selle. Kandvat kasvupinnast paigaldades jäetakse puude istutamise kohtadesse istutusaugud, mille servad kindlustatakse ajutiste tugiseintega. Istutamise ajal täidetakse istutusauk kasvumullaga ning tugiseinad eemaldatakse. Istutusaugu sügavus on enam-vähem võrdne istutatava puu mullapalli kõrgusega (või vaid veidi sellest suurem); istutusaugu läbimõõt on 20% suurem mullapalli läbimõõdust. Levinud on ka istutuskastide kasutamine, mis pannakse kokku moodulitest ning jäetaksegi istutusauku; puude juured kasvavad moodulite vahelistest avadest läbi. Noore puu
annaabi.ee 
