SELETUSKIRI Tegemist on korterelamuga, millega võiks hoonestada Koplis 3.liini ja Sepa tänava vahelise ala. Asendiplaani lahendus Asendiplaanil on näidatud projekteeritav elamu koos kõrvalolevate hoonetega. Asendiplaanile on lisatud parkla, mis on juba lahendatud detailplaneringul. Elamu taha õuele on projekteeritud laste mänguväljak ning sellele viiv kõnnitee. Plaanil on ka ära näidatud võimalikud istutatavate puude asukohad. Arhitektuurilahendus Antud korterelamu arhitektuurilahendus on sobilik mere lähedusse. Esimesel korrusel on suur terass ja teisel korrusel on rõdud. Terrass ja rõdud tehtud puidust. Terrassi laius võimaldab suvel paigaldada päikesetooli, et oli võimalik päevitada ja nautida merevaadega, lisaks võib paigaldada toolid ja laua. Rõdud on ka laiad, et oli võimalik suvel midagi paigaldada seal. Lisaks teisel
Samuti kevadel õitsevad varjupüsikud nagu epimeediumid, kopsurohud, priimulad, harilikud leselehed, bergeeniad, sinililled, varjus kasvavad ilukõrred, sõnajalad ja kevadised sibullilled. http://www.aiaklubi.ee 1.7 KUIDAS ISTUTADA ? Parim kasvukoht lumeroosidele on heitlehiste puude all, kus need igihaljad taimed saavad suvel piisavalt varju ja talvel küllaladaselt päikest. Lumeroose istutatakse suvel. Meeles tuleks pidada, et neile meeldib aluseline pinnas ning gruppidena istutatavate taimede vahe peaks olema 15 cm. 6 Lumeroose võib kasvatada ka toas potis. Pott peaks olema piisavalt suur, kasvukoht jahe ning muld ei tohi läbi kuivada. Parima istutussegu saamiseks tuleks osta kvaliteetset lillemulda ning segada seda aiast toodud mullaga. Kui lilled on ära õitsenud, võib nad aeda istutada, panna varjulisse rõdu- või terrassinurka. http://www.gardena.com 1.8 LEVINUMAD LUMEROOSI LIIGID. 1. Helleborus niger var
mõõtevahekordi, alateadlikult võrdleb inimene objekte iseenda või mõne talle igapäevase etaloniga. Maastikukujunduses on väga oluline jälgida proportsionaalseid suhteid taimede grupeerimisel. Tüüpiline viga mis tehakse on omavahel proportsionaalselt liiga suurte ja väikeste taimede kõrvutamine nt siberi lehise ja dammeri tuhkpuu. Taimede valikul tuleb tuleb eeskätt arvestada taustsüsteemi e ümbrusega, sh juba olemasolevate taimedega ja istutatavate proportsioonidega, kui nad on täiskasvanud. Haljastuse ja hoonestuse koosmõjul on võimalik peita või esile tuua hoone teatud proportsionaalseid erisusi. Järgnevalt selle kohta ka mõned näited: · paigutades hoone nurkadele laiavõralised või lehvikja võraga puud tundub hoone laiem. · hoone tundub kõrgem, kui nurkadesse paigutada koonilise või sammasja võraga puud. · nurkade peitmine taimestikku laseb esile tulla fassaadil
Eriti oluline on see turbapeenardele istutamisel, sest turvas niiskub halvasti. Suurem oht kilemultši puhul. Potid või kassetid uputatakse enne istutust korraks vette, et mullapall oleks täielikult märg. Kilesse võib augud lõigata noaga või suurema istanduse puhul varre otsa pandud lõikuriga, et ei peaks kummarduma. Seda tehakse jaheda ilmaga, sest palavaga kile venib ja aukude lõikamine on raskem. Augud tehakse kas kolm- või nelinurksed ja nende suurus sõltub istutatavate taimede mullapalli suurusest. Liiga suurte aukude puhul on vaja rohkem rohida ja ka muld kuivab kiiremini. Hiljem põõsa laienemisel venivad teravate nurkadega kileaugud suuremaks. Ümmargusi auke on vaja taimede kasvades suuremaks lõigata. Taimede vahekaugus peenras jäetakse 1 m ja taimed istutatakse mõni cm sügavamale, kui nad seni kasvasid. Kui kasutatakse orgaanilist multši, siis laotatakse see pärast istutamist taimede ümber. Kevadisel istutamisel antakse enne multšimist väetised
harilik elupuu (Thuja occidentalis) ja selle sordid, mägimänd (Pinus mugo). Suhteliselt vastupidavateks võib pidada ka jugapuid ja nende sorte (Taxus spp), lehiseid (Larix spp) ning teisi männiliike. Tundlikud linnatingimuste suhtes on nulud (Abies spp) ning enamik kuuseliike (välja arvatud eelpool nimetatud liigid). Liikide valikul linna- ja asulahaljastusse tuleb silmas pidada ka asjaolu, et valdavalt on seal tegemist suurte korrapäraselt istutatavate taimemassiividega, kus ,,soleerimine" ei ole kohane või ei pääse mõjule. Seega on sobivate okaspuude valik nendesse tingimustesse suhteliselt keerukas: ühelt poolt seab piiranguid ökoloogiline keskkond ning teiselt poolt arhitektuur. Enim loomingulisust okaspuude kasutamisel pakub aiaarhitektuur. Just siin on sobiv koht kõikvõimalikele sortidele-vormidele, mis on väga tänuväärseks materjaliks taimekompositsioonides
Heistrid - üle 1,5 m kõrged taimlas pikka aega kasvatatud, korduvalt ümberistutatud istikud, mida kasutatakse peamiselt haljastuses. Eesti metsanduse praktikas istutatakse peamiselt kuuske ja lehtpuid, mändi külvatakse ja istutatakse. Taimi metsade uuendamiseks kasvatatakse nii avamaataimlates (paljasjuursed taimed), kui katmikaladel (nn. „potitaimed“). Suletud juurekavaga e. potitaimede osakaal istutatavate taimede osas on aasta-aastalt tõusnud. Peamiseks eeliseks (avamaal kasvatatud paljasjuursete taimede ees) on istutamise lihtsus ja sellest tulenev suur tootlikkus ning võimalus istutada pikema perioodi jooksul. Põhjamaades domineerib suletud juurekavaga taimede kasutamine metsade uuendamisel, meil on siiani paljasjuursete taimede osatähtsus arvestatav. Viimastel aastatel on rakendatud nn.
kompostimiseta. Sellisteks materjalideks on näiteks sapropeel ehk järvemuda, reoveepuhastite setted, loomasõnnik jms. Kompostitud ja laagerdunud orgaaniline aine on stabiilne ning püsib kauem kasvupinnases. Siiski võiks kasvupinnas sisaldada ka väga väikeses koguses väiksema lagunemisastmega orgaanilist materjali – see pakuks taimedele tasakaalustatumat toiteallikat veidi pikema aja jooksul. Sellise „reservi“ olemasolu on oluline näiteks sillutatud aladele istutatavate puude puhul, sest täiendava orgaanilise materjali sattumine sillutise alla on edaspidi välistatud; orgaanilise aine tasakaal kasvupinnases kujuneb välja üksnes juuremassi kasvu ja tema loomuliku lagunemise arvel. Haljasalade kasvupinnastes ei ole mõistlik kasutada liiga suuri orgaanilise aine koguseid; orgaanilise materjali optimaalseks sisalduseks on 5 … 10 kaaluprotsenti. Orgaanilise aine koguse valiku põhimõtteid selgitatakse ka punktis 7.