San Giorgio Maggiore kirik Maile Kikerpill Ats Altmäe 2013 Üldandmed 16. saj Benediktiini kirik Basiilika klassikalise renessanssi stiilis Asub samanimelisel saarel Veneetsias, PõhjaItaalias Disainitud Andrea Palladio poolt Ehitatud 15661610 Põhiplaan Konstrukstioonid Traditsiooniline ristikujulise põhjaplaaniga kirik Üleval on kuppel Eraldi kellatorn Valge Istria kivi Fassaad Uhke valgest marmorist frontooniga ehitud fassaad Fassaadi liigendavad neli kolmveerandliitsammast, mis on festoonide abil ühendatud ning sissepääsu raamivatele kõrgetele pjedestaalidele tõstetud. Ruumiline pilt väljast Huvitavad detailid Pühendatud San Giorgiole pühak, kes oli kuulus draakoni võitmise eest Palladio uskus, et valge on värv, millega Jumal on kõige rohkem rahul Kasutatud allikad http:// www.slowtrav.com/blog/annienc/2007/11/san_giorgio_maggiore
Pula Pula is the largest city in Istria Country, Croatia. I've been there three times. I went there for the first time three years ago. We went there with my mother, father and little sister. It was in July 2011. The weather was beautiful, so we went to swimming and sunbathing. There is an arena called The Pula Arena. It is an ancient Roman-style very large. This is the most beautiful building in this city. My mom wanted to go there, so we bought the tickets and went to this wonderful place. We were amazed
isegi torudes. Mõnikord on boora nii kõva, et laevaliiklus seisatatakse keskmiselt 70 päevaks aastas. Peale suurt külmalainet 2007.aasta veebruaris Ida- Euroopas oli boora 150 km/h kiirusega, millega kaases -14 kraadine külm ja 7 meetrised lained. Kasutatud materjal http://en.wikipedia.org/wiki/Bora_(wind) http://entsyklopeedia.ee/artikkel/boora2 https://www.youtube.com/watch?v=8MC2l5kAbWg http://www.answers.com/topic/bora http://www.istrianet.org/istria/geosciences/meteorology/winds/bora-adriatic.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Boora Tänan kuulamast!
Horvaatia ehk Kroaatia Koostaja: ...................... Geograafiline asend Horvaatia pindala on 56 542 km² ja elanikke umbes 4 535 000, keskmiselt 80 inimest ruutkilomeetril. Horvaatia piirneb Sloveenia ja Ungariga põhjas, Serbiaga kirdes, Bosnia ning Hertsegoviinaga idas ja Montenegroga kagus. Horvaatia jagab Aadria mere rannikut Itaaliaga Trieste lahes. Horvaatia pealinn on Zagreb. Geograafiline ehitus Kiltmaa laiub Istria poolsaarelt Gorski Kotari suunas ning lõppeb künklikus Zagorje viinamarjakasvatuspiirkonnas. Karstimaastikke, mis on poorsest lubjakivist geoloogilised formatsioonid, näeb Gorski Kotaris ning need jätkuvad lähedases Istrias ja Velbeti mägedes, kus tuul ja vihm on üheskoos kaljudest vorminud veidrad kujud, kukovi. Loodusvarad Balkani poolsaare loodusvarad on piiratud. Piirkond on liiga
Horvaatiaga liitu pandi, paluti serblased aastal 1881. Aadria rannikut ähvardas 16. sajandil samuti türklaste pealetung, aga türklased ei saanud sellega hakkama. Pärast Lepanto merelahingut 1571. aastal nad enam ei üritanud ka hispaanlased ja veneetslased tegid neile tuule alla. Pärast seda, kui Napoleoni väed 1797. aastal Veneetsiat raputamas käisid, läks Lõuna- Horvaatia ja ka Ragusa prantslaste võimu alla. Napoleon ühendas Dalmaatsia, Istria ja Sloveenia Illüüria provintsideks. Sealt tegelikult tekkis Jugo Lõuna Slaavia kontsept, pealinn Ljubljana. Kui Napoleon 1815. aastal Austria-Ungari keisririigi käest Waterloo all lüüa sai, siirdusid ungarlased järelejäänud tükke kokku korjama. Horvaadi rahvuslik ärkamine toimus 1835. 1848 toimus nn talurahva ülestõus, mida juhtis Josip Jelacic. See suruti küll maha, kuid orjus või siis allasurutus kaotati. 1868
Pärast II MS üldist rahulepingut ei sõlmitud. 1946. alanud Pariisi rahukonverents lõppes veebruaris 1947 sellega, et kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungagi, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Rumeenia loovutas NSVL'le Bessaraabia ja Bukoviina ning Soome loobus idanaabri kasuks Petsamo sadamast ja Karjala aladest. Itaalia kaotas kõik oma kolooniad ja loovutas Kreekale Dodekaneesi saared ning Jugoslaaviale Istria poolsaare. Kõiki SM endiseid liitlasi kohustati maksma reparatsioone. Jaapaniga sõlmiti rahuleping 1951. a San Fransiscos, kuid sellele ei kirjutanud alla NSVL. Jaapani ja NSVL'i vahele jäi valitsema sõjaseisukord, samamoodi säilis sõjaseisukord SM ja tema liitlaste vahel. Nürnbergi protsess ja selle ajalooline tähtsus (11.194510.1946)
mitteusklikke ja ateiste. Ajalugu Juunis 1914 oli Itaalias barrikaadivõitlus. I maailmasõtta astus Itaalia ekspansionistlikku suurkodanluse survel 23.05.1915 Atandi poolel. Caporetto lahingus okt. 1917 said Itaalia väed austerlastelt hävitavalt lüüa., aga liitlaste võit tagasi riigi territooriumi suurenemise. Saint-Germaini rahu 10.09.1919 ja Rapallo lepingu 12.11.1920 alusel liideti itaaliaga Lõuna-Tirool, Gorizia, Istria ja Trieste. Pürast esimest maailmasõda: 1918-1919 osalesid nad ka Nõukogude Venemaa vastases interventsioonis ning saatsid anastuslikel eesmärkidel vägesid Albaaniasse ja Türgisse. Valitsuse välispoliitiliste taotluste läbikukkumine teravndas sisepoliitiliat olukorda. 1919-1920 sagenesid tööliste ja talupoegade väljaastumised, töölised moodustasid vabrikute ja tehasenõukogusid. 1919 asutati fasistlik partei. Võimu haaramiseks korraldasid fasistid 28.10.1922 nn. marsi Rooma
Austria-Ungari impeeriumi tükeldamine Trianoni rahu Ungariga 1920 Ungari tükeldati. Ungari kaotas 71,4% oma esialgsest territooriumist. Elanikkonnast kaotas ta peaaegu 21 miljonit ehk 63,6%, kaasa arvatud üle 3,5 miljoni ungarlase. St. Germaini rahuleping Austriaga 1919 · Austria kaotas: - Böömi- ja Määrimaa Tsehhoslovakkiale; - Dalmaatsia, Bosnia ja Hertsegoviina Serbiale; - Bukoviina Rumeeniale; - Lõuna-Tirooli, Trentino, Istria ja Trieste Itaaliale. · Austria elanikkond vähenes 22 miljonilt 6,5 miljonile. · Majanduslikult enamarenenud alad läksid Tsehhoslovakkiale ja Poolale. · Peagi seisis Austria silmitsi tõsiste majanduskriisiga, millest ta aidati välja Rahvasteliidu laenuga. Neuilly rahuleping Bulgaariaga · Rahulepingu tingimused olid palju leebemad kui teistel. · Bulgaaria kaotas Põhja-Makedoonia Jugoslaaviale, Dobrudza
Uhkus oma saavutuste üle sai ilmseks auahnes ehitusprogrammis, mis pidi tegema linnast ilu, korra ja harmoonia võrdkuju. 2.2. Veneetsia vabariik Tähtsaks kunstikeskuseks kujunes XVI sajandil ka Veneetsia. Renessansiaegne Veneetsia oli Euroopa kõige rikkamaid, demokraatlikumaid ja turvalisemaid riike. Ta jõukus rajanes võrdselt maismaavaldusel, kuhu kuulusid Padova ja Bergamo, ning ulatuslikel meretagustel aladel lähedasest Istria poolsaarest kuni Küprose saareni. Veneetsia, ammune merelinn, kus eksootiline idamaa segunes läänega, kisti üha enam sõdadesse, mida peeti Itaalia valdamise pärast. Ta jäi uhkeks ja puutumatuks, kuna suurel määral tulenes ta tugevus vabariikliku konstitutsiooni ainulaadsest stabiilsusest. Õukonna puududes võtsid kunstnikud tellimusi vastu riigilt. Keegi ei uskunud Veneetsia üleolekusse rohkem kui veneetslased ise, nad ehtisid
Pariisi rahukonverentsil sõlmitakse kokku 5 rahulepingut. St. Germani rahuleping- Rahuleping Austriaga Trianoni rahuleping- Rahuleping Ungariga Austriast sai iseseisev vabariik. Talt võeti ära Kaliitsia ja Tirool. Ungarist saab kuningriik. Iseseisvus Tsehho-Slovakkia, Jugoslaavia ja Rumeenia. Ungari kaotas transilvaania(rumeeniale),kaliitsia( Poolale), horvaatia ja hertsogovina. Ka Austriale ja Ungarile määratakse reparatsioonimaksud. Itaalia said Istria poolsaare ja Tirooli. 1922- Itaalia üleminek totalitaarsele korrale, korratuste ja ülestõusude pärast. Laguneb ka Osmanite impeerium. Sõlmitakse Sevresi rahuleping, millFele Türgi alla ei kirjuta. Türgis puhkeb rahvarevolutsioon, hakatakse Antantile vastu. Võimule tuleb Atatürk. Sõlmitakse uus kokkuleppe, millega võetakse ära Türgi kolooniad ja antakse Inglismaale(Palestiin, transioldaania alad, Mesopotaamia e iraagi
Enamik reparatsioone läks Prantsusmaale, osa said ka Inglismaa ja Itaalia. Rahulepingud sõlmiti veel nelja kaotajariigiga. Austria-Ungari riigi raames tekkisid kolm uut riiki Tsehhoslovakkia, Austria ja Ungari. Mõned alad jagati teistele. Galiitsia läks Poolale, aga seal elas palju Ungarlasi. Seega sattus palju Ungarlasi elama teistesse riikidesse Poolasse ja Rumeeniasse, aga see, et riigi- ja rahvuspiir ei käi kokku, on pingete allikas. Itaalia sai vaid Lõuna-Triooli ning Istria, mis jäi vaidlusaluseks maaks. Austria ja Ungari sõjavägi piirati vastavalt 30 000 ja 35 000 mehele. Türgiga sõlmiti ka rahuleping, kuid seal toimus revolutsioon. Osmanite dünastia kukuati ja uus valitsus oli ilmalik. Nad ei tunnistanud juba allkirjastatud rahulepingut. Mustafa Kemal oli ohvitser, kes valiti uue Türgi presidendiks. Atatürk oli tänapäevase Türgi riigi rajaja. Nad saavutasid