meristeemtaime algne · paljundamine mikropistikutega 22.12.12 pistikute panemine kilerulli · 22.12.12 In vitro paljundatud taimed · kilerullis kilerullis juurdunud taimed · 22.12.12 põllule istutatud kartulitaim · ·taimed 3 nädalat pärast istutamist 22.12.12 istikutest kasvanud esimese mugulpõlvkonna seemnepõld · 22.12.12 ·viirushaigest (vasakul) ja tervendatud seemnekartulist kasvanud taimed ·viirushaigete (vasakul) ja tervete taimede saak 22.12.12 aedmaasika pungakogumid · paljundamise toitesegul pohla juurdumiskõlblikud · regenerandid 22.12.12 Kasutatud materjal: ·Bioloogia gümnaasiumile III osa
3. Taimede kastmiseks kasutatakse pihusteid. Mobiiltelefoniga helistatakse arvutivõrku, mis on pumpadega ühenduses. Mobiili saab panna automaatselt helistama ning sedasi annab ta automaatselt signaali. Kui pole vaja kasta siis saab helistamise maha võtta. Pumpadest läheb vesi läbi voolikute pihustitesse ja pihustid kastavad. Antud süsteem on hästi reguleeritav. 4.Pihustid võiks olla istikutest poole meetri kõrgusel, sest istikud kõrgemaks nagunii ei kasva, ehk nad ei jääks segama nende kasvamist. Kõrgemale poole ei saaks panna, sest siis muutuks kastmine ebatäpsemaks: osa kastmisveest läheks kaotsi ning vahekäiku, kuhu vesi sattuda ei tohiks, võib sattuda vett. Pihustite süsteem oleks seotud ühtse veevärgiga ehk pumbast tuleks üks toru, mis viiks vett igasse pihustisse. Pihustid oleks kinnitatud laest, sedasi ei
lahuseid *hüdropult- lihtne käsiprits veeanumaga, ämberprits I: *Insektitsiid ehk putukamürk- on kemikaal, mille ülesandeks on hävitada selgrootuid kahjureid *Intensiivpõllundus- on majandamisviis, mis püüab saada pinnaühikult kõrgeid saake ning teeb seda ulatuslikult põllumajandusmasinaid, väetisi, keemilisi jm. tõrjevahendeid kasutades *Istandus- on taimekasvatusala või -majand, kus toodetakse taimseid saadusi, mis on kasvatatud üht liiki taimede istikutest *Impotentsus- ei saa järglasi *istik- mingi taime eraldi kasvav taim *ind- emaslooma (perioodiline) sugukihu *Indlemisperiood- aeg mil emasloom indleb J: *jõusööt- sööt mis antakse loomadele, et nad oleksid tugevamad(n. Hobusele antakse kaeru et jõuaks tööd teha) *jahu- looma jõusööt K: *Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa)- on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili
suuremates pottides või konteinerites. Väga hea säilivusega sort. Taimed ette kasvatada. ’Moonshine H’- erilise valge koorega kõrvits. Et võimalikult valge koorevärv säiliks, siis võib viljad ka katta, et nad päikese käes oma värvi ei muudaks. Viljade keskmine kaal 4-6 kg ja säilivusaeg 3-6 kuud. ‘SWEET DUMPLING’ ‘BABY BEAR’ ‘MOONSHINE H’ KÜLV JA ISTUTUS Kõrvitsa kasvatamisel on 2 võimalust: kasvatada istikutest või siis külvata seemned otse peenrasse. Nagu reegliks, sobib istikute meetod paremini põhjapoolsematele aladele või siis keskvööndis hiliste sortide kasvatamiseks. Seda kasutavad põhiliselt siiski asjaarmastajad. Otse kasvukohale külvatakse seeme siis, kui muld on 8-15 cm sügavusel soojenenud 14…16 C. Eesti tingimustes võib näiteks leotamata seemned külvata maha 15.-20. mai paiku, eelidandatud seemned aga 25.-31. maini. Külvisügavus 5-8 cm, sõltuvalt mullast
expansa). Botaaniliselt nad küll lähisugulased ei ole (kuuluvad hoopis eri sugukondadesse), kuid on üsna sarnased biokeemilise koostise poolest. Sorte teada ei ole. Toiteväärtuselt ja maitselt jääb Uus-Meremaa spinat siiski aedspinatist veidi maha. On aga sellest kuni kolm korda saagikam. Ta on ka pikema kasvuajaga (tärkamisest saagi alguseni 5070 päeva), kuid saaki saab koristada korduvalt hilissügiseni. Meie oludes tuleks teda kasvatada katmikalal ettekasvatatud istikutest. Erinevalt aedspinatist on Uus-Meremaa spinat külmaõrn, mistõttu istikud võib avamaale istutada alles pärast öökülmaohu möödumist RETSEPTE: Värske spinati salat peotäis krõmpsuvat rohelist (näiteks jää- ja rukolasalatit) 10 spinatilehte 1 väike kurk veerand väikest melonit ½ tl suhkrut 2 spl oliiviõli ¾ spl valget palsamiäädikat soola, pipart Rebi salatilehed kaussi, lisa kooritud ja tükeldatud kurk ning melon. Sega juurde maitseained.
Sealt saab siis omale võtta lehti Nuikapsas 2-aastane Külmakindel Vähenõudlik Varajased istikutest Vähe sademeid kasta Väldi ülekasvamist (siis on Varsvili (ümar, ovaalne, Parem saak jahedamal suvel Huumusrikkad saviliivmullad kasvukohale rohkem kõva, kiuline, halb koorida)
OÜ Plantexi aianduskeskusest. Roosiistikute tootmine Eestis • Aluste silmastamine, varem oli tavapärane 20000 istikuga roosipõld avamaal • 1975 aastast omandati talvine kiirpaljundus koore alla proppimisega (Juhan Juhani ja Rein Joost Lätis Guntis Klavinsi juures) Suur soojusenergia kulu!! • On levinud ka talvine silmastamine ja küljutamine( täpsemalt O. Joonase raamatust ‘Lilled’) • Praegu umbes poole müügil olevatest istikutest moodustavad Hollandi , Belgia ja Poola taimed (Kvaliteet väga kõikuv) • Usaldusväärseimad on firmade Kordes Söhne, Rosen Tantau, Meilland, D.Austin toodang, mida realiseerib aiakeskus Schetelig. • Väärt kaupa võib saada eesti väiketootjatelt. Kahjuks pole suurtel aiamarketitel oma roosiaedu, kus saaks roose avamaal kasvamas näha Roosid haljastuses ja parkides • 1570 olevat olnud Paksu Margareta ees suur roosiaed, kus noored
Kahjustab ka põllukultuure. Põdrakahjustuste vältimiseks kasutatakse peamiselt metsanduslikke võtteid, kaitseaedade rajamist ja peleteid ehk repellente, kusjuures metsanduslikud võtted on kõige lihtsamad ja tõhusamad ning enamasti ka odavamad. Üks lihtsamaid võimalusi ulukikahjustustest tulenevat kahju vähendada on kasutada metsauuendamisel suuremat algtihedust kui tavaliselt, sest tõenäoliselt hävitavad ulukid teatud protsendi istikutest tulevikus ära. See muudab kultuuri rajamise kallimaks ja töömahukamaks, kuid samas näiteks 1000 lisataime istutamine hektari kohta võib osutuda lõpuks odavamaks kui väljalangenud taimede asendamiseks tehtavad kulutused mõne aasta pärast. Metsauuendamisel tuleb arvestada, et ulukikahjustusohtlikes piirkondades saavad tulevikus kõige enam kahjustatud lehise-, tamme-, saare- ja haavakultuurid. Juhul kui rajatud kultuur on juba suuremas osas ulukitest kahjustatud, ei maksa uue kultuuri
Värske Kahe pärislehekese ilmumisel pikeerida seemikud varsseller sobib imehästi potikestesse. Avamaale istutada istikud 60-65 dippimiseks ning ööpäeva vanuselt taimed vahekaugusega 15-20 suupistena juustu juurde. cm. Selleks ajaks on taimedel 4-5 pärislehte ja Keedetud varsseller sobib väljaarenenud juuresüsteem. Varsselleri koristus aga kala- ja liharoogade viia läbi terve taime madala lõikuse teel. lisandiks. Mõõduka kliimaga kohtades kasvatatakse sellerit istikutest. Kui tahetakse varast saaki siis kasvatatkse katmikalal, hilisema saagi saamiseks avamaal. Parema tulemuse annab ettekasvatus pottides. Algul külvatakse kasti, 4 nädala pärast, peale pärislehtede ilmumist, pikeeritakse 5 cm läbimõõduga pottidesse. Võib külvata ka katmikalale ja hilisemal harvendamisel kasutatakse ka neid taimi istikutena. Kuna selleri seemned idanevad väga kaua, idandatakse seemned ette. Nad pannakse niiske liiva sisse +20
annaabi.ee 
