Eepos lõppeb Turnuse ja Aenease kahevõitlusega. Keskaeg (Tristan ja Isolde) a)Kes olid Tristan ja Isolde? Tristan oil kuningapoeg, kes elas onu õukonnas. Isolde oli kuldsete juustega neiu, kes pidi abielluma Marciga(Tristani onuga). b)Maapealses elus pole neil võimalik koos olla-miks? Sest Isolde pidi abielluma Marciga. c)Miks surevad Tristan ja Isolde? Tristan sai sõjaretkel surmavalt haavata ja ainuke kes oleks ta elu päästnud oli Isolde aga Tristani armukade abikaasa valetas et isoldet ei tule ja tristan suri kui oli lootuse kaotanud. Isolde suri tema kõrval armastusest. d)Tristani ja Isolde vahelist armastus sümboliseerib laukapuu.
Heledapäise Isolde endaga kaasa Cornouaille. Tee peal, aga jõid Tristan ja Isolde armujooki, mis oli mõeldud hoopis kuningale ja Isoldele.Sellest hetkest peale olid nad seotud ning nende elus tuli ette palju konflikte ning seiklusi seoses kuningaga.Kuna nad mõlemad ei tahtnud teha haiget kuningas Marcile otsustas Tristan lahkuda ning leppisid kokku ,et kui kunagi peaks Isolde nägema rohelist jaspisega sõrmust, mida Tristan saatis ükskõik kellega tema juurde ja palus Isoldet teenet, siis peab ta seda täitma ükskõik, mis hinnaga. Kaks aastat polnud nad teineteisest midagi kuulnud ning vahepeal oli Tristan abiellunud.Naiseks oli ta võtnud endale Valgete kätega Isolde.Tema vend Kaherdin oli Tristaniga ustavad sõbrad.Ühel päeval, kui Tristan ja Kaherdin olid taaskord sõtta läinud, sai Tristan haavata mürgise odaga.Taas ei osanud keegi teda aidata ning ainuke, kes oli võimeline selleks oli Heledapäiline Isolde.Nii
siidiakupmehe Otto von Wesendoncki naine. Wagner kohtus Wesendonckidega 1852. aastal Zürichis. Otto, Wagneri muusika austaja, lasi rajada maamaja oma maale Wagneri käsul .1857. aastaks oli Wagneril Mathilde pärast pea segi. Kuigi Mathildel olid mingisugused tunded Wagneri vastu otsustas ta oma abielu mitte ohtu seada ning informeeris oma abikaasat oma kokkupuutest Wagneriga. Sellest hoolimata inspireeris see afäär Wagnerit kirjutama Tristian ja Isoldet. Tasakaalutu afäär leidis oma lõpu 1858. aastal, kui Minna sai küüned taha Wagneri kirjale ,mille too oli kirjutanud Mathildale. Pärast tüli lahkus Richard Zürichist üksinda Veneetsiasse. Järgmisel aastal läks ta jällegi Pariisi, et juhendada Tannhäuseri ümbertöötlemist, mis etendati tänu Printsess von Metternichi jõupingutustele. Tannhäuseri esietendus Pariisis 1861. aastal oli täielik fiasco Dzoki Klubiliikmete segamise tõttu
Teel tagasi Cornwalli jõid nad mõlemad armujooki, mis oli tglt mõeldus kuningale.kuigi nad üksteist armastasid abiellus Isolde kuningaga, kuid kuningas mõistis, et tüdruk ta armastan Tristanit.Armastajad tabati ning mõisteti surma, aga kuna nad olid end kaua metsas varjanud, halastas kuningas neile ning saatis mehe maalt välja, Tristan läkski Prantsusmaale ning abiellus seal mõtlematult naisega, keda kutsuti Valgekäeliseks Isoldeks. Kui ta sai aru, et armastab siiski isoldet, läks ta cornwalli ümberriietatult temaga kohtuma.Ühel sõjaretkel sai ta surmavalt haavata, teda oleks saanud päästa ainult Isolde, aga armukade valgek. Isolde ei andnud märku, et õige Isolde tuleb ning Tristan arvas, et ta keeldus ning suri ja Isolde nähes surnud Tristanit, suri samuti, nad maeti samal õhtul ning mõlema hauale sirgus puu, mille oksad omavahel põimusid. 8. Linnakirjanduse teke, teemad - Tekkis 13-14 sajandil
olid temale juuksekarva toonud ja kiitis hulljulgeid, kes läksid laevaga otsima rõõmu tema silmadele ja südamele. Marc võttis Isolde naiseks. Pulmaöö saabudees asus Brangien kuninganna häbi varjamiseks ja tema surmast päästmiseks Isolde asemel abieluvoodisse. Karistuseks lohakuse eest, armastusest sõbratari vastu ohverdas ta truu kaaslasena oma süütuse. Pimedus varjas kuninga eest pettuse. Ühel päeval tabab Isoldet hirm, mis siis saab kui Brangien peaks saladuse päevavalgele tooma? Isolde kutsus kaks orja, lubas anda neile vabaduse ja kuuskümmend kuldmünti, kui nad tapavad Brangieni metsas ja toovad tema keele talle tõestuseks. Brangien räägib orjadele hoopis midagi muud metsas ja seega panevad orjad ta esialgu puu külge kinni. Nad tapsid koera ja võtsid temalt keele ja viisid Isoldele. Isolde tahtis teada, mida neiu oli neile rääkinud
· Marcil oli kahju ja ta andestas tingimusega, et ta maalt lahkub ja abiellub kellegi teisega · Tristan abiellus Valgekäelise Isoldega · Tristan saab sõjaretkel surmavalt haavata(teverks saab teda ravida vaid Kuldjuukseline Isolde) · Tristan saatis K.Isolde juurde kutse laeval, millega K.Isolde tuleb, peab olima valge puri · Valgekäeline Isolde teatas Tristanile, et laeval on must puri(valetas) · Tristan mõtles, et K. Isoldet ei tule ja suri kurbusesse · K. Isolde, olles saabunud, suri samuti kurubsest oma armastatu kõrval · samal õhtul maeti noored · öösel kasvas Tristani hauast välja roheliste lehtedega ilus lõhnav laukapuu, mis küünitas end Isolde hauda · laukapuud raiuti 3x maha, kuid puu kasvas uuesti ,,Yvain ehk Lõvirüütel" · Yvain on noor rüütel, kes kuulub kun. Arturi kaaskonda
joovad seda juba laeval ja tärkab armastus nende vahel. Abielu M’ga on I’le väljakannatamatu, sest T ja I igatsevad teineteist. Algavad nende salajased kohtumised, M teeb näo, nagu midagi poleks. Õukondlased aga tabavad nad ja nad mõistetakse surma, kuid neil õnnestub põgeneda metsa, kus mõnd aega õnnes elavad. M andestab T’le, kui too maalt lahkub. T abiellub valgekäelise Isoldega, kuid igatseb teist Isoldet. T saab haavata, tervendada saab vaid Isolde ja käsib salaja saabuva laeval valge purje üles tõmmata, kuid armukade valgekäeline ütleb, et lipp on must ja T kaotab lootuse ja sureb. Kuldjuukseline sureb kurvasusest. Nad maetakse, T hauast kasvab I hauda laukapuu, mis raiutakse, kuid võrsub uuesti ja ühendab T ja I hauad. LUGU KUNINGAS ARTURIST: Kungingas Artur peab vastama küsimusele, „Mida naised tegelikult tahavad?”. Artur läks koju ja hakkas uurima, küsis nõu. Vastust
ikkagi Marciga abielluma, mis on talle ilmselgelt piin, nagu see on ka Tristanile. Nad hakkavad salaja kohtuma, ja kuigi Marc teab seda, püüab teha näo, et ta midagi ei märkaks. Tema õukondlased jälitavad noori armastajaid, nad tabatakse ning mõistetakse surma, kuid nad saavad metsa põgeneda ja seal elada. Lõpuks andestab Marc Tristanile, tingimusel, et Tristan maalt lahkuks. Tristan abiellub Valgekäelise Isoldega, aga jääb siiski igatsema Kuldjuukselist Isoldet. Juhtub nii, et Tristan saab haavata ning ainus, kes teda päästa suudaks, on Kuldjuukseline Isolde. Salaja lepitakse kokku, et kui Isolde saabub, heiskab ta valge purje, aga Valgekäeline Isolde, Tristani abikaasa, teatab talle, et saabuva laeva puri on must. Tristani lootus kaob ja ta sureb. Tema kõrval sureb ka tema armastatu, Isolde. Nad maetakse lähestikku, kuid öösel hakkab kasvama taim, mis sirutab oma võrsetega Isolde haua poole, ükskõik kui palju seda ka maha ei raiuks
otsitakse uusi süsteeme helide organiseerimiseks). 1 2. Prantsuse teater 19. sajandi lõpul. Sümbolism. Maeterlincki ja Debussy “Pelléas ja Mélisande” (1902). Claude Debussy (1862-1918) jagas algul üldist Wagneri-vaimustust, ta käis 1880ndatel ka Bayreuthis Wagneri-festivalil ning nägi seal “Parsifali”, “Nürnbergi meisterlauljaid” ning 1889 “Tristanit ja Isoldet”. Samas oli ta veendunud, et ta “ei taha imiteerida Wagnerit, vaid luua teistsugune draamavorm”, ta leidis, et Wagneri mõju prantsuse muusikale on juba liiga suur. Siiski on Wagner väga oluliselt mõjutanud ka Debussy muusikat ja seega üldse impressionismi, mille rajajaks muusikas Debussy oli. Wagneri eeskuju mõjutas harmooniat (dissonantne akord võib olla iseseisev ja ei vaja lahendust, vt näit Wagneri “Tristani”-motiiv) – Debussy
annaabi.ee 
