Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"isolatsioonimaterjalide" - 11 õppematerjali

Frost formation and Condensation in Stone-wool Insulations
5
docx

„Frost formation and Condensation in Stone-wool Insulations“

Ehitusfüüsika kodutöö ,,Frost formation and Condensation in Stone-wool Insulations" Artikli refereerimine Tallinn 2011 Kondensaadi ja härmatise moodustumine kivivill-isolatsioonis Kokkuvõte Ehitusplatsidelt saadud praktilised kogemused tõendavad, et kondenseerunud niiskusel on negatiivseid effekte kiulistele isolatsioonimaterjalide. Kondenseerunud niiskus võib vähendada termilisi omadusi ja sellest tulenevalt muuta süstemaatiliselt elukvaliteeti elamutes. Sellega võib ka kaasneda suurenenud tolmu, vetikate ja hallituse teke ning kahjustused konstruktsioonis, mis on põhjustatud kondenseerunud niiskuse külmumisel talveperioodil. See töö kannab ette laboratoorse eksperimendi, mis on suunatud härmatise tekkele ja kasvule ning niiskuse kondenseerumisele kivivillas. Katsekehad olid erineva tihedusega mis asetati

Ehitus → Ehitusfüüsika
16 allalaadimist
Madalenergia--passiv ja nullenergiamaja
6
odt

Madalenergia-, passiv ja nullenergiamaja

Erinevalt passiivmaja kontseptsioonist, mis ei näe ette põrandkütte või radiaatorite kasutamist on AEROC madalenergiamajal ette nähtud põrandaküte, mis on Eesti kliimas väga oluline. Aeroc madalenergiamajal on välisseinad ilma lisasoojustuseta ja katuslae lisasoojustuse paksus on ainult 20 cm. Passiivmajade vastavad arvud välisseinte puhul olenevalt põhimaterjalist on 30-40 cm ning katuslagedes 60-70 cm lisasoojustust. Mis on passivenergiamaja? SPU Isolatsioonimaterjalide abil teostatud madal- ja isegi passiivenergiatarindid ei pruugi tavaehitiste tarinditega võrreldes paksemad olla, mis tähendab suurt kokkuhoidu nii materjali- kui ka töökulude osas. Paksemad tarindid tähendavad suuri lisakulutusi karkassimaterjalidele, soklile, välisviimistlusele ja katusekattematerjalidele. Samuti ei tule "punkri"-stiilis seintest ja katustest loobumine passiivmajadele arhitektuuriliselt kahjuks, sest õhemad tarindid jätavad

Ehitus → Ehituskonstruktsioonid
24 allalaadimist
Ehitus ja mördisegud
5
doc

Ehitus ja mördisegud

1 Puuriitkonstruktsiooniga seinad võivad olla ise kandvad (kui kasutatakse üleslaotud nurki või lainelist seina) või võivad olla laotud ka püst- ja rõhttalade vahele, mis tugevdavad konstruktsiooni ja sobivad näiteks maavärinapiirkondades kasutamiseks. Kandva puuriitseina puhul lubab puidu ja mördi survetaluvus katusetarindid otse seinaga siduda. Erinevate mördisegude ja isolatsioonimaterjalide puhul on erinev seina üldine R- väärtus ehk soojatakistus ja samuti omasoojusmass ehk sooja/külma salvestamisvõime. Betooni liigitus Betoone liigitatakse tiheduse järgi: · raske üle 2600 kg/m3 · normaalne e harilik, ka tavabetoon 2100....2600 kg/m 3 · kerge 8002100 kg/m3 Normaalne betoon valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik)

Ehitus → Ehitus alused
45 allalaadimist
Vundamentide isoleerimine
14
docx

Vundamentide isoleerimine

ülejäänud 98% on puhas õhk, graanulite vahel on õhuruum, mis siis võimaldab niiskusel materjali tungida. Ei sisalda hallitavad ega mädanevaid komponente ega ei ole tervisele kahjulik. Kuid ostes tuleb tähele panna ka seda, et ostaksite ikka vundamendi soojustamiseks mõeldud EPS-i, mitte tavalise, markeeringutega EPS60F, EPS80F, EPS100F, EPS200F. Seega peab jälle mainima, et eelnevalt tuleb korralikult materjale uurida, et vältida hilisemaid probleeme. EPS-isolatsioonimaterjalide koormustaluvus on vahemikus 50...400 kPa Plaatide kõige tavalisem suurus on 1000 x 1200 mm ja paksus vahemikus 10...500 mm EPSI omadused on järgmised: · Hea soojapidavus · Helikindlus ja toimiv tuuletõkkena · Niiskuskindlus · Suur koormus taluvus · Püsivate mõõtmetega · Mitte avanen kogu ehitise eluea kestel · Kasutamismugavus ­ kerged, hästi lõigatavad, mürgitu ja lõhnatu, tolmuvaba. Saab katta

Ehitus → Hooned
233 allalaadimist
ÕPPEMATERJAL TALUPIDAMISEST
38
docx

ÕPPEMATERJAL TALUPIDAMISEST

jätkub karjatamine. Septembris tuuakse loomad suviselt karjamaalt lauta. Toimub lammaste sorteerimine (vanad ja jõuetud oinad korjatakse välja). Lambapügamine on lambakasvataja jaoks tähtis töö. Isegi kui villa ei kavatseta müüa, peab lambaid vähemalt kord aastas pügama. Lamba vill kate ehk villak moodustab tervikliku sasipuntra, mis koosneb tihedalt kokku surutud alus-ja pealis karvadest. Villakut töödeldakse, et saada vill, mida kasutatakse rõivaste, vaipade, tekkide ja elamute isolatsioonimaterjalide valmistamiseks. Ta on kerge, elastne, tugev ning seob niiskust ja hoiab sooja. (teadmisis talupidamisest 2009;142) Lambaid toidetakse talvel nii heina kui ka siloga. Suvel viiakse nad rohumaale kus närivad rohtu ise. Et lammas oleks terve ja elujõuline antakse lisaks mineraalväetist, mis on kogu aeg ees. Samuti on vitamiinide saamiseks soolakivi. Vett antakse iga päev. Silo ostetakse sisse aga hein tehakse Raba talu rohumaalt. Põhk loomadele allapanuks saadakse viljakõrtest mis

Ametid → Ametijuhend
11 allalaadimist
Müürsepa kutsestandardid
10
doc

Müürsepa kutsestandardid

5.2.14 Lihtsamad montaazi- ja betoonitööd ­ I, II-kesktase, III-kõrgtase 5.2.15 Korstnate ja suitsulõõride ladumine ­ I, II-kesktase, III-kõrgtase 5.2.16 Hüdroisolatsioonitööd ­ I, II-kesktase, III-kõrgtase 5.2.17 Tellingute ja töölavade koostamine ning paigaldamine ­ I, II-kesktase, III- kõrgtase 5.2.18 Lihtsate raketiste valmistamine ­ I, II-kesktase, III-kõrgtase 5.2.19 Sarrusetööd ­ I, II-kesktase, III-kõrgtase 5.2.20 Soojustus- ja isolatsioonimaterjalide paigaldamine ­ I, II-kesktase, III-kõrgtase 5.3 Lisaoskused ja -teadmised 5.3.1 Restaureerimistööd 5.3.2 Betoneerimine 5.3.3 Ahjude, kaminate ja pliitide ladumine 5.3.4 Keerukate võlvide ja silluste ladumine 5.4 Isikuomadused ja võimed 1) loogiline mõtlemine 2) ruumiline kujutlusvõime 3) kohanemisvõime : keskkonnataluvus, pingetaluvus, stressitaluvus 4) koostöövalmidus 5) teenindusvalmidus 6) õpivõime

Ehitus → Üldehitus
45 allalaadimist
Bioloogia kordamisküsimused koos vastustega
11
doc

Bioloogia kordamisküsimused koos vastustega

c) vihmavee pH väheneb d) põlevkivi kaevandamine e) väävli -ja lämmastikoksiidide sattumine atmosfääri f) väävli- ja lämmastikoksiidide ühinemine veeauruga 14.Millised järgmistest gaasidest põhjustavad kliima soojenemist: SO 2 ,CO 2 , CH 4 , NOx, O 3 , O 2 , H 2 O (5)? H 2 O, CO 2, NOx, O 3, CH 4 15.Paiguta all järgnevad protsessid loogilisse järjekorda: B,E,F,A,C,D a) ultraviolettkiirguse intensiivistumine Maal b) külmutusseadmete, aerosoolide ja isolatsioonimaterjalide toodangu kasv c) nahavähi ja mitmete teiste haiguste sagenemine inimestel d)freoonide kasutuspiirangute kehtestamine e)freoonide, kloori- ja fluriühendite sattumine atmosfääri f)osoonikihi hõrenemine atmosfääris 16.Milliseid võimalusi saad SINA rakendada vähendamaks jäätmete kogust? Tuleks vältida liigpakendamist, sorteerida prügi. 17. Millised järgmistest gaasidest on olulisemad happesademete põhjustajad- vääveldioksiid,

Bioloogia → Bioloogia
255 allalaadimist
Ehitusfüüsika KT
28
doc

Ehitusfüüsika KT

Suurt tähelepanu tuleks pöörata tuuletõkkematerjali kvaliteedile ja paigalduse korrektsusele. Soojustusmaterjal võib olla kui tahes kvaliteetne ja soojapidav, kuid kui piirded ei ole tuuletihedad, ei ole ka soojustusest suurt abi. Aurupidavus Aurupidavust vaja, et niiskus ei pääseks konstruktsioonidesse. Niiskus kuivab välja ventilatsiooniga. Tähtsaks tuleb pidada ka aurutõkke kasutamist, mis takistab isolatsioonimaterjalide märgumist ruumides oleva niiskuse ehk veeauru tõttu: sooja õhu aururõhk on kõrgem, kui külmal õhul, seega tungib veeaur läbi piirdekonstruktsioonide välja, kui hoones on soojem kui väljas. Kui aurutõke puudub või ole aurutihe, ei toimi välispiirete soojustus efektiivselt. Konstruktsiooni sisepind peab olema võimalikult õhukindel, sest konstruktsiooni sisse voolav soe siseõhk kannab konstruktsiooni ka niiskust, mis hiljem

Ehitus → Ehitusfüüsika
202 allalaadimist
Ehitusfüüsika kt-vastused
7
doc

Ehitusfüüsika kt. vastused

Suurt tähelepanu tuleks pöörata tuuletõkkematerjali kvaliteedile ja paigalduse korrektsusele. Soojustusmaterjal võib olla kui tahes kvaliteetne ja soojapidav, kuid kui piirded ei ole tuuletihedad, ei ole ka soojustusest suurt abi. Aurupidavus Aurupidavust on vaja, et niiskus ei pääseks konstruktsioonidesse. Niiskus kuivab välja ventilatsiooniga. Tähtsaks tuleb pidada ka aurutõkke kasutamist, mis takistab isolatsioonimaterjalide märgumist ruumides oleva niiskuse ehk veeauru tõttu: sooja õhu aururõhk on kõrgem, kui külmal õhul, seega tungib veeaur läbi piirdekonstruktsioonide välja, kui hoones on soojem kui väljas. Kui aurutõke puudub või ole aurutihe, ei toimi välispiirete soojustus efektiivselt. Konstruktsiooni sisepind peab olema võimalikult õhukindel, sest konstruktsiooni sisse voolav soe siseõhk kannab konstruktsiooni ka

Ehitus → Ehitusfüüsika
282 allalaadimist
Keskkonnaprobleemid-säästev areng-pakendid
36
pdf

Keskkonnaprobleemid, säästev areng, pakendid

Taaskasutuse lihatoodete pakendamisel), munakarbid, CD- plaatide pakendite tootmisel. võimalused: suunatulede, aku erinevate osade, harjade, jääkraapijate, Taaskasutuse nagide, konteinerite, kaubaaluste, võimalused: isolatsioonimaterjalide, valgustite kandikute jms tootmine. lülitid, munakarpide, joonlaudade, ventilatsiooniavade, vahtpakendite tootmine. 13.10.2014 43 13.10.2014 44 Möbiuse leht (The Möbius Loop)

Loodus → Keskkond
28 allalaadimist
Kõrgepingetehnika
41
doc

Kõrgepingetehnika

(sidekondensaatorid) · impulsspinge generaatorites Joonis 3.28 Kondensaatorisektsioon 56. Kaablite isolatsioon Kaablites kasutatavaid isolatsioonimaterjale: · paberõli · õli · PE ­ polüetüleen · PELD ­ madala tihedusega polüetüleen · PEHD ­ suure tihedusega polüetüleen · PEX/XLPE ­ ristsillatud polüetüleen · PVC ­ polüvinüülkloriid · HFFR ­ halogeenivaba tulekindel polümeerisegu · LSZH ­ vähese suitsueritusega halogeenivaba plast Isolatsioonimaterjalide valik: · kasutustingimused o pinge o koormus o kaod o painded o temperatuurid o niiskus o kemikaalid o UV-kiirgus o turvalisus (näit. tulekindlus) PVC-isolatsiooni omadusi: · kasutusala ­ kuni 1 kV kaablites · eelised: o inertne o mittemürgine o isekustuv o painduv · puudused: o põlengul eraldub kloor (kloor + vesi = soolhape) o polaarne ­ suhteliselt suured kaod ­ kuumenemine PEX/XLPE ­ isolatsiooni omadusi: · kasutusala ­ kesk- ja kõrgepingekaablid · eelised: o halogeenivaba

Energeetika → Kõrgepingetehnika
237 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun