Kohastumus, mis on kahjulik üksikisendile võib ollas kasulik organismirühmale. (Ühiselulistel putukatel on töölised steriilsed) Ühest kohastumusest võivad hiljem kujuneda teised kohastumused. Näiteks: elektrielunditega kalad (algus vajati orjenteerumiseks, hiljem saagi surmamiseks ja kaitseks) Isolaadid- organismirühm, mis teatud põhjustel on eraldunud lähtepopulatsioonist ja eksisteerib sellest sõltumatult Isolaatide tekkepõhjused: 1) Geograafilised. a) Maastikuelementide ümberkujunemine, mida liigid ületada ei saa. Näiteks sügavate orgude teke, veepinna tõus (poolsaartest saarte teke). b) Või on tegemist ülisuure levilaga, kus äärealade isendid kokku ei puutu ja omavahel ei ristu 2) Bioloogilised. Organismidel erinev tegutsemisaktiivsus. Näiteks on noorloomad vanematest aktiivsemad (mitmetel liikudel ajavad vanemad noorloomad oma
valiku täpsus LIIKIDE TEKE e. Evolutsiooniline protsess Liigi tekkeks on vaja: · Muutlikust loovad tegurid (mutagenees) · Muutlikust fikseerivad tegurid (looduslik valik, isolaadid) · Geenisiire Mutlikkust fikseerivad tegurid looduslik valik ja osaliselt isolaadid Käitumisbarjäärid: pulmatants, sugelde värv, tihedus, lõhn Uute liikide tekkele viivad tegurid: · Geograafiline isolatsioon Isolaatide teke: · Geneetilise materjali muutumine Liigivälised tegurid geograadiline barj. · Looduslik valik · Mäestikud orud, jõesäng · Ristumisbarjääri teke · Inimmõjuteke paisud jõgedel EVOLUTSIOON : makro, mikro Muutlikust loovad tegurid: · Mutageenid · Muutlikust kinnistavad tegurid:
o Samamaine / ökoloogiline / sümpatriline liigiteke - loomariigis praktiliselt võimatu, taimeriigis esineb Sünnivad järglased!:D jeii Kõigepealt tekib isolaat, isoleeritud liigirühm, et ei puutuks kokku nn originaaliga · Liigiteke algab isolatsiooni tekkega populatsioonide vahele o Põhjusteks näiteks kliimamuutus, looduskatastroofi, inimtegevus, populatsioonilaine o Tavaliselt isolaatide rühm hävib, mida väiksem on isolaatide rühm, seda tõenäolisemalt hävib o Keskkondade identsuse korral ei teki samuti uut liiki o Genofond peab olema piisavalt suur o Kui populatsioon kohaneb uute tingimustega ja paljuneb -> kohastumused o Ajapikku tekib ristumisbarjäär o Alamliikide teke 8k-15k a., atlandi heeringas -> räim 20k a. o Ehk siis kui tekib isolaat ja püsitakse erinevas keskkonnas, aga see-eest mitte vastandlikes
Autbriiding surub alla kahjulikud alleelid, aga depressioon, kui paaruvad kaugete mittekohastunud populatsioonide isendid. 14. Liigi definitsioon ja liigitekke moodused Liik – looduses tegelikult olemasolev organismirühm, keda iseloomustab ühine ja ühtlasi unikaalne geenifond ja üldine sarnasus tunnustes ning kellel on ühine levila ja ühtne põlvnemine. Liigitekke moodused: geograafiline liigiteke allopatriline - geograafiline eristumine, isolaatide teke, varem pidevas populatsioonis peripatriline – kui väike osa isendeid asustab uue ala väljaspool areaali (asutaja efekt) väikese perifeerse populatsiooni isolatsioon sümpatriline - ruumiline eraldatus puudub – lõhestav valik – polüploidia – kromosoomgarnituuri kordistumine. Autopolüploidia kui sama liigi piires, allopolüploidia kui erinevate liikide isendid ristuvad. 3. loeng (slaid) 15
kus ise kunagi arenesid (lõhilased lõhe ja meriforell). Tagajärjeks geneetiline isolaat 3) Antropogeenne: a. Ulatuslik tehiskeskkond, mis isoleerib looduslikke liike (suurlinnaparkides elutsevad loomad) b. Tahtlik uute liikide sissetoomine inimeste poolt (kährikkoer, karpkala) c. Tahtmatult sisse toodud liigid (harilik tõlkjas, kanada vesikatk, vaaraosipelgas Isolaatide saatus: 1) Isolaadid surevad välja 2) Taasliituvad lähtepopulatsiooniga 3) Isolaat naturaliseerub 4) Isolaat annab aluse uue liigi tekkeks Liigiteke Kriteeriumid: 1) Morfoloogiline liigi moodustavad sarnase välis- ja iseehitusega isendid. Pluss: lihtne rakendada praktikas. Miinus: Raskused sarnaste liikide eristamisel, eriti kui on suur liigisisene muutlikkus 2) Geneetiline kriteerium väidab, et sama liigi esindajatel on unikaalne geenifond,
toimub väjaränne, mille tulemusel tekib rajaja-efekt- väike juhuvalim satub uude keskkonda ja kujundab seal järgmised põlvkonnad. Lähtepopulatsioonist geneetiliselt erinevad. Kui populatsioon langeb siis tekib tänu geenitriivile pudelikaela efekt- kus samuti ei ole seost algse geneetilise struktuuriga, võrreldes lähtepopulatsiooniga geneetiline mitmekesisus vaesustub, aga liigi tasandil võib toimuda ka rikastumine. Populatsioonilained võivad anda ka materjali isolaatide kujunemisele, eriti olukorras, kus isendeid rändab välja, kuid ka isendite arvu järsul kukkumisel siis jagunevad isendid ebaühtlaselt levilas. Isolaate on kolme tüüpi: A.) geograafilised isolaadid- 72 suure levila puhul on niigi ääreala isendid üksteisest isoleeritud; B.) Liigi isendite jaoks ületamatute geograafiliste barjääride kujunemine. C.) bioloogilised isolaadid; 1.) arenemiskoha
diphtheriae, erütrogeenne toksiin > S. pyogenes, botulismi toksiin > C. botulinum, Shiga toksiin > E. coli. Rakenduslik bakteriaalne geneetika meditsiinis Mikrobiaalsed (mitte ainult!) nukleiinhapped leiavad kasutamist 4 suuremas valdkonnas: § Nukleiinhapeta alusel haigusetekitaja või teatud omadustega mikroobi (näiteks - mecA > MRSA) avastamine ja samastamine uuritavas materjalis. § Nukeiinhapete alusel sarnasuse leidmine ajas ja ruumis koos esinevate isolaatide vahel - epidemioloogiline uuring puhangu, hospitaalinfektsiooni jne. selgitamiseks. § Mokekulaarne kloneerimine (kloonimine) - insenergeneetika, mille abil muuta bakterite omadusi. § DNA vaktsiinid Kloneerimine § Molekulaarne kloneerimine - raku DNA isoleerimine, identifitseerimine, muutmine ja viimine mistahes elusraku kromosoomi (DNA- sse). § Peamiseks molekulaarse kloneerimise objektiks on bakterid, seened. § Raskeim etapp on DNA-s oleva vajaliku geneetilise info desifreerimine,
enam ei lõika. Mutatsioonid võivad muuta DNA järjestust ka nii, et tekivad uued restriktaaside lõikesaidid. Seega põhjustavad mutatsioonid DNA restriktsioonifragmentide mustris erinevusi, kuna võrreldes algse DNA-ga tekib mutatsioone sisaldava DNA lõikamisel mingi kindla restriktaasiga teistsuguse pikkusega fragmente. Nii võib erinevatest isolaatidest pärinev DNA olla DNA restriktsioonanalüüsi põhjal restriktsioonisaitide suhtes polümorfne erinevate isolaatide puhul tekivad erineva pikkusega restriktsioonifragmendid. Restriktsioonifragmentide pikkuse polümorfismi RFLP-d on võimalik detekteerida näiteks "Southern blot" analüüsil. DNA restrikteeritakse, fragmendid lahutatakse geelelektroforeesil, kantakse filtrile ja hübridiseeritakse spetsiifilise radioaktiivse DNA prooviga. RFLP-d kasutatakse geneetilise markerina kromosoomide kaardistamisel. Samuti võimaldab RFLP analüüs
HAIGUSETEKITAJA ISOLEERIMINE. Patogeeni isoleerimine nakkuskoldest igal N.gonorrhoeae PCR-postiivsel patsiendil tekitaja ravimtundlikkuse määramiseks. Uuritav materjal külvatakse selektiivsele šokolaadiagarile (Thayer-Martin’i, Martin-Lewis või New York City). Söötmed sisaldavad antibiootikume ja pärsivad seetõttu paljude normaalsesse mikrobiootasse kuuluvate mikroobide kasvu. Külve inkubeeritakse 35°–37°C juures kuni 72 tundi 5–7% CO2 atmosfääris. Vajadusel on võimalik isolaatide samastamine MALDI-TOF analüsaatori abil. ANTIBIOOTIKUMTUNDLIKKUSE MÄÄRAMINE. Arvestades globaalset situatsiooni gonokokkide antibiootikumresistentsuse levikuga, on vajalik N.gonorrhoeae isoleerimine ja AB tundlikkuse määramine. Määratakse MIKi E- testi abil. NB! Fluorokinoloonid ei ole gonorröa raviks soovitatavad seoses multiresistentsete N. gonorrhoeae tüvede levikuga. Eestis esineb asitromütsiin-, tsiprofloksatsiin- ja tetratsükliinresistentsust. Chlamydia spp.
annaabi.ee 
