Maavalduste kaitsmiseks loodi kolm vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Hospitaliitide Ordu ja Teutooni ehk Saksa Ordu. Ordudesse kuulusid paljud kaitsetud mungad kui ka rüütlid juhtisid suurmeistrid ning need allusid otse paavstile, kohalikest kohapealsetest võimudest sõltumata. Orduvennad andsid nii mungavande, kui ka tõotuse võidelda relvaga kristlasi ohustavate tegurite vastu. See vallutus aga Islamimaid eriti ei kõigutanud. Neid huvitas rohkem Konstantinoopol, kui Jeruusalemm. Kahjuks ei osanud kristlased seda ära kasutada. Ristisõdijate strateegilised vead suurendasid vaenu enda vastu ja see viis Edessa kaotamiseni aastal 1144. I Ristisõjas oli nii õnnestumisi, kui ka ebaõnnestumisi. Uusi vallutatud alasid aga ka kaotati neid. Hoolimata mõningatest äpardumistest ja mitteõnnestunud eesmärkidest, oli I Ristisõda siiski teistest Ristisõdadest kõige edukam.
Eks mindki ei muuda fakt, et Iraan ise uraani puhastab, enesekindlamaks ja paneb pigem muretsema, kuid asi võib sama hästi ülepuhutud ja vale olla. Bush läks oma vägedega ka Iraaki, et seal Saddamilt tuumalõhkepead konfiskeerida ning maailmarahu nii kaitsta, kuid mida ei olnud, oli tuumalõhkepäid. Kui sellise suurriigi, nagu USA, Hiina või Venemaa, eesotsa või siis kulisside taga riiki juhtivaks inimeseks saab mõni maailmarevolutsionäär, ei tule karta mitte islamimaid, vaid vanu liitlasi. Sellest hoolimata on maailmas praegu tasakaal ning maailmasõda ei tohiks veel saabuda. Seni ajani võiks tuumaenergia kasutuselevõttu heaks sündmuseks pidada.
Seldzukkide suurriigi lagunemisele järgnes pol killustatuse ja võõrvallutajate sissetungide periood. Algasid ristisõjad1099.vallutasid ristisõdijad Jeruusalemma. Islamiriikidele said ohtlikuks mongolid. XIII saj ühendas Tsingis- khaan mongolid; 1206. sai temast suurkhaan. Mongolite ratsaväe ratsanikud jagas ta tuhatkondadesse ja kümmetuhatkondadesse khaanide ja teiste ülikute juhtimisel.Järgnesid edukad vallutusretked.Esmalt ründasid mongolid Hiinat.Lääne pool rünnati rängemalt islamimaid. Rünnati Vene vürstiriike ning pärast nende alistamist jõuti Kesk-Eur ning Vahemereni.Nad vallutasid Bagdadi ja Damaskuse,kukutasid viimase Bagdadi kaliifi ja alistasid suure osa islamimaadest.Mongooliast läänes tekkis 4 suurt mongolite khaaniriiki.Mongolite vallutusretked olid julmad ja laastavad, kuid nende võim polnud kurnav. Mongolid moodustasid valitseva ülemkihi,mis piirdus sõjaväelise ülemvalitsuse ja mõõduka andami kogumisega
toimuma kuuaasta viimasel kuul. 4.Milles seisnes islamiusu panus maailma ajalukku? Araabia keel levis ka kultuurkeelena, samuti võimaldas see õpetlastel Kesk-Aasiast Gibraltarini teineteist mõista ja omavahel suhelda. Araablaste vahendusel sai Euroopas tuntuks India arvusüsteem nn. Araabia numbrid ja arv 0, samuti malemäng. 5.Kirjelda mongolite vallutusi. Esmalt tabas mongolite rünnak Hiinat, millest sai peagi nende suurriigi keskus. Lääne pool rünnati kõige rängemalt islamimaid. Vallutati Kesk-Aasia ja rüüstati Iraani ning Kaukaasiat. Rünnati Vene vürstiriike, alistati need ja jõuti Kesk-Euroopasse ning Vahemereni. Veel vallutati Bagdadi ja Damaskus ja alistati suur osa islamimaadest. 6.Kuidas leidis lõpu Bütsantsi keisririik? 1453. aastal piirasid sultan Mehmedi väed Konstantinoopoli ümber ja vallutasid linna. 7.Millal valitses ja kuidas jaguneb Bütsantsi keisririik? XV sajand XIV sajand. Valdused ulatusid Kreekast palju kaugemale: riigi tuumikaladeks
Atlandi ookeani avamerele purjetades avastati 1419 Madeira saared ja 1427 Assoorid, mis said mõlemad Portugali asumaadeks. Henrique Meresõitja põhiprojekt oli Aafrika lääneranniku uurimine. Sajandeid kulgesid ainsad kaubateed Lääne-Aafrika ja Vahemeremaade vahel läbi Sahara kõrbe. Neid teid kontrollisid Põhja-Aafrika islamiriigid, Portugali kauaaegsed rivaalid. Portugallased lootsid, et islamimaid õnnestub vältida, kaubeldes mere kaudu otse Lääne-Aafrikaga. Loodeti ka, et Saharast lõuna poole jäävad maad võtavad vastu kristluse ning saavad liitlasteks võitluses moslemite vastu Magribis. Portugali meresõitjad tegid aeglasi, kuid pidevaid edusamme, tungides järjest kaugemale lõunasse, ning 1434 ületati Boujdouri neeme takistus. Kahe aastakümnega oli Sahara ületatud ning algas kauplemine kulla ja orjadega tänapäeva Senegali alal. Edusammud jätkusid, kui Elminasse
Esimese suure ekspeditsioonide laine vallandas Portugali infant Henrique Meresõitja. Atlandi ookeani avamerele purjetades avastati 1419 Madeira saared ja 1427 Assoorid, mis said mõlemad Portugali asumaadeks. Henrique Meresõitja põhiprojekt oli Aafrika lääneranniku uurimine. Sajandeid kulgesid ainsad kaubateed Lääne- Aafrika ja Vahemeremaade vahel läbi Sahara kõrbe. Neid teid kontrollisid Põhja- Aafrika islamiriigid, Portugali kauaaegsed rivaalid. Portugallased lootsid, et islamimaid õnnestub vältida, kaubeldes mere kaudu otse Lääne-Aafrikaga. Loodeti ka, et Saharast lõuna poole jäävad maad võtavad vastu kristluse ning saavad liitlasteks võitluses moslemite vastu Magribis. Portugali meresõitjad tegid aeglasi, kuid pidevaid edusamme, tungides järjest kaugemale lõunasse, ning 1434 ületati Boujdouri neeme takistus. Kahe aastakümnega oli Sahara ületatud ning algas kauplemine kulla ja orjadega tänapäeva Senegali alal. Edusammud jätkusid, kui
1960. aastatel tõusis Moslemivennaskonna sõjakama tiiva ideoloogiliseks juhiks Sayyid Qutb, Ühendriikides koolitust saanud haridustegelane. Korduvalt valitsusvastase tegevuse eest vangis istunud Qutb leidis oma lõpu 1966. aastal, kui Egiptuse diktaator Nasser ta hukata lasi.(Ibid) Ka Qutbi tapmine ei teinud islamiäärmuslusele lõppu. Vangla-aastate jooksul oli Qutb viljakas kirjamees. Oma olulisimas teoses «Teemärgid» kuulutab ta enamiku islamimaid juhtivatest reziimidest islamivastaseks ning annab juhiseid võitluseks tänapäevase jahiliyya'ga sõna, mis tähistab Muhamedi-eelset «vaimupimeduse aega» Araabiamaade. «Teemärgid» on tänaseni islamifundamentalistide tähtsamaid ideoloogilisi alustekste.(Ibid) Nagu al-Banna ja Qutb, nii alustasid ka tänapäevase globaalse terrorivõrgustiku liidrid oma võitlust kodumaiste «islamivaenulike» reziimide vastu. Oma valitsusi süüdistati süvenevas
Palverännak Mekasse hadz. Püütakse puudutada Kaaba templi musta kivi. Palverännakule ei pea minema siis, kui see mõjub perele laostavalt. Ajaloost on tulnud tava, et palverännakuid võib teha ka teise inimese eest. Islami ususammaste juurde lisatakse mõnikord püha sõda kui usukohustus ehk dzihaad. Suur dzihaad on suur usuvõitlus; saatanaga inimese sees. Väike dzihaad on see, mida peetakse vaenlastega. Sõjalises mõttes on islami kogukond nõudnud seda, et kui islamimaid rünnatakse, siis on kõigil kohustus asuda kaitsesõtta nii meestel, naistel kui ka lastel. Islami palvemajadeks on moseed. Üheks olulisemaks on Jeruusalemma Kaljumosee, mis on põhjustanud pingeid Jeruusalemmas endas. Seda peetakse islami arhitektuuri üheks pärliks. Muhamedi taevaskäik leidis väidetavalt aset selle mosee koha peal. Pärast oma naise surma abiellus Muhamed leskedega sotsiaalne abielu. Sealt on kujunenud tõlgendus haaremitest islamitraditsiooniga seoses
näol. Islamimaad ei ole – välja arvatud Türgi ja lühikest aega Iraan – nõustunud religiooni lahutamisega riigist, nagu see juhtus läänes protestantliku reformatsiooni tagajärjel. Alates ajast, kui Muhamedi surmast oli möödunud kaks sajandit, on kõik islami uued tõlgendused olnud keelatud. See on põhjustanud ühiskondlike tavade ja riiklike institutsioonide paindumatuse, mis takistab islamimaid kohanemast nüüdisaja ilmalike jõududega ning võistlemast mittemuhameedlike riikidega paljudel aladel. Islam kirjutab ette ka palju rohkem “seadusi”, mille kohaselt inimesed peavad tegutsema ja elama. See on täiesti erinev läänemaailmas levinud kiriku ja riigi lahususe põhimõttest. Islami õpetuse kohaselt ei saa inimesel olla omandit, vaid inimesed toimivad üksnes jumala vahemeestena (kandes hoolt selle eest, mis nende kätte usaldatud)
annaabi.ee 
