Madisepäev Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt, veebruarikuine aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt. Talvine madisepäev (24. veebruar) Madisepäeval ei tohi metsast puid või hagu tuua, muidu tulevat suvel palju usse maja juurde. Samuti ei tohtivat nõelatööd teha, et mitte ussi käest nõelata saada. Lumesadu ennustab suveks palju marju ning putukaid. Selleks päevaks viidud vokk silma alt ära või kaetud kinni, sest usuti: kes vokki näeb, näeb suvel hunti. Sügisene madisepäev (21. september)
tulema. Tõnisepäeva söögiks oli seapea (või seakõrvad): siis pidid sead sigima. Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale 25. juunist 30. juulini ehk 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega. Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev (21. sept) on nime saanud apostel Matteuselt, talvine (24. veeb) aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt.Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis oli karta suvel sagedast ussidega kohtu Mihklipäev on peaingel Miikaeli nimepäev, mida tähistatakse 29. septembril. Selleks päevaks pidid välistööd olema lõpetatud
pidid nad aga minema Petlemma linna, sest parajasti toimus rahvaloendus. Jeesus sündis seal ühe külalistemaja laudas. Kui Jeesus oli sündinud, olid esimesed, kes teda vaatama tulid, lähedal väljal olnud karjased. Hiljem tulid teda külastama veel ka "Tähetargad Hommikumaalt", kes austasid Jeesust kui tulevast juutide kuningat ning tõid talle kalleid kingitusi: kulda, viirukit ja mürri. 2) elu surm: Võimukandjad ostsid ära Jeesuse ühe jüngri, Juudas Iskarioti, kes juhatas sõdurid sinna, kus Jeesus oma jüngritega söömaaega pidas. Juudas andis Jeesusele suud sellest teadsid sõdurid, keda vahistada. Jeesus viidi kohtumõistmiseks Rooma asehalduri Pontius Pilatuse ette. Pilatus ei näinud põhjust Jeesuse surmamõistmiseks, kuid suured rahvahulgad ja juutide usujuhid, kes olid kohtumõistmisele tulnud, nõudsid temalt seda. Tulles rahvale vastu määraski Pilatus Jeesuse surma läbi ristilöömise
jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Idakirik seostas kolmekuningapäevaga veel üht keskset episoodi Uuest Testamendist: nimelt olevat Ristija Johannes ristinud täiskasvanud Jeesuse just sellel kuupäeval. 3 VEEBRUAR KÜÜNLAKUU Tähtpäev: Madisepäev 24. veebruaril Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt, veebruarikuine aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt. Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis oli karta suvel sagedast ussidega kohtumist. Samuti ei tohtinud sel päeval kapsaid, ube ega herneid keeta - need minevat kasvuajal ussitama. Keedeti peamiselt kartuli- ja
kahetses. On ju Kristus andestaja Jumal ning ta ise õpetas, et kahetseda pole kunagi hilja. Prantsuse ajaloolane Ernest Renan [er´nest rö´naa(n)], kes on kirjutanud teose "Jeesuse elu", ei usu, et Juudas võis oma õpetaja reeta saamahimust. Johannes üritab teha Juudast varast ja uskmatut, aga see on täiesti ebatõenäoline. Pigem võis Johannese sõnade taga aimata kadedust, mingit omavahelist tüli. Juudas oli ainus jünger, kes ei pärinenud Galileast. Ta pärines lõunast, Iskarioti külast Judeast, ja tundis end sõpruskonnas võõrana. Kindlasti suhtus Jeesus temasse alguses leebemalt, sest teised tundsid ju end Galileas kodus. Jeesuse eriline hoolitsus alaealise Johannese eest võis Juudast tõemeeli riivata. Nelja evangeeliumi ridade vahelt võib välja lugeda, et Sebedeuse pojad (Johannes ja Jaakobus) ja Peetrus olid Jeesuse usaldusisikud ning et väike Johannes oli ikka ja alati õpetaja kõrval. Ainsa apostlina oli ta ka õpetaja juures ristipuu all
kahetses. On ju Kristus andestaja Jumal ning ta ise õpetas, et kahetseda pole kunagi hilja. Prantsuse ajaloolane Ernest Renan [er´nest rö´naa(n)], kes on kirjutanud teose "Jeesuse elu", ei usu, et Juudas võis oma õpetaja reeta saamahimust. Johannes üritab teha Juudast varast ja uskmatut, aga see on täiesti ebatõenäoline. Pigem võis Johannese sõnade taga aimata kadedust, mingit omavahelist tüli. Juudas oli ainus jünger, kes ei pärinenud Galileast. Ta pärines lõunast, Iskarioti külast Judeast, ja tundis end sõpruskonnas võõrana. Kindlasti suhtus Jeesus temasse alguses leebemalt, sest teised tundsid ju end Galileas kodus. Jeesuse eriline hoolitsus alaealise Johannese eest võis Juudast tõemeeli riivata. Nelja evangeeliumi ridade vahelt võib välja lugeda, et Sebedeuse pojad (Johannes ja Jaakobus) ja Peetrus olid Jeesuse usaldusisikud ning et väike Johannes oli ikka ja alati õpetaja kõrval. Ainsa apostlina oli ta ka õpetaja juures ristipuu all
lõpetatud, siis mõnel pool usuti, et kesa sümboolselt kündmine hävitab kahjurid ja rukkiussid. Ussimaarjapäeva peeti õunte valmimise päevaks. Üldiselt oli töötegemine ja metsaminek keelatud, kuid lubatud oli minna marjule. Mõnevõrra oli levinud õmblemis- ja ketramiskeeld, et uss ei nõelaks. Madisepäev - 24. veebruar Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt, veebruarikuine aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt. Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis oli karta suvel sagedast ussidega kohtumist. Samuti ei tohtinud sel päeval kapsaid, ube ega herneid keeta - need minevat kasvuajal ussitama. Keedeti peamiselt kartuli- ja
mõnel pool usuti, et kesa sümboolselt kündmine hävitab kahjurid ja rukkiussid. Ussimaarjapäeva peeti õunte valmimise päevaks. Üldiselt oli töötegemine ja metsaminek keelatud, kuid lubatud oli minna marjule. Mõnevõrra oli levinud õmblemis- ja ketramiskeeld, et uss ei nõelaks. Madisepäev - 24. veebruar Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt, veebruarikuine aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt. Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis oli karta suvel sagedast ussidega kohtumist. Samuti ei tohtinud sel päeval kapsaid, ube ega herneid keeta - need minevat kasvuajal ussitama
see suurele lõkkeplatsile, et kõik lähikonna inimeste jõulukuused seal koos põletada." 4 VEEBRUAR KÜÜNLAKUU Tähtpäev: Madisepäev 24. veebruaril Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt, veebruarikuine aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt. Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis oli karta suvel sagedast ussidega kohtumist. Samuti ei tohtinud sel päeval kapsaid, ube ega herneid keeta - need minevat kasvuajal ussitama. Keedeti peamiselt kartuli- ja
" Saades aru, et tema hukkamine pole kaugel, kutsus Jeesus kokku oma 12 kõige lähedasemat jüngrit paasatalle sööma. Söömaaja hakul toimetas Jeesus rituaali - pesi jüngrite jalgu. Sellel pühal õhtusöömaajal murdis Jeesus oma kaaslastele leiba ja valas veini ning ennustas, et üks tema jüngritest reedab ta. Pärast õhtusöömaaega läks Jeesus Ketsemani aeda. Kui Peetrus, Jaakobus ja Johannes magasid, palus ta jumalalt jõudu, et kannatada välja eelseisvad katsumused. Juudas Iskarioti märguande, tervituseks antud suudluse peale võtsid relvastatud valvurid Jeesuse kinni. Eeluurimisel otsustas ülempreester Kaifas, et Jeesus peab surema. Mõeldi, milline peaks olema surmaotsuse vääriline tegu: Jeesust peaks süüdistama templi ja jumala 26 teotamises. Leitigi kaks valetunnistajat. Kui Jeesus ise veel vande all tunnistas, et ta on Messias ja Jumala Poeg, siis oli see lõplikuks tõukeks surmaotsuse langetamisel. Juudi kohus
annaabi.ee 
