*Seadusandlik võim kuulus Riigikogule, kuhu kuulus 50 liiget., 1937/1938 *EV riigipeaks on president. *President valitakse 6 aastaks. *Riigikogu oli kahekojaline: riigivolikogu 80 saadikut, valis rahvas; riiginõukogu 40 saadikut, osa määras president, osa ameti kaudu, valitakse kutsekodade kudu. *Valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president. *Valimisõigus saadi 22 aastasekt, *Valimised olid isikuvalimise., 1992. aasta põhiseadus on tänapäeval kehtiv põhiseadus. Millega on ajalukku läinud järgmised isikud: ROOSEVELT USA president, koostas New Deal'i, HITLER Saksamaa diktaator 1934-1945, STALIN Nõukogude liidu diktaator, LENIN Rahvakomissaride Nõukogu liider, MUSSOLINI Itaalia peaminister ja diktaator 1922-1943, PÄTS EV riigitegelane, esimene president, LARKA Eesti Vabadussõjalaste liidu üks juhte, SIRK - Eesti Vabadussõjalaste liidu üks juhte, LAIDONER
V: 5. Mitu põhiseadust on Eestil olnud? Mis aastail kehtinud? Presidentaalne või parlamentaarne? 1933. a põhiseaduse muutatuste sisu. V: 3 põhiseadust. 1920.a põhiseadus (parlamentaarne), 1938.a põhiseadus(presidentaalne) ja 1992.a põhiseadus(parlamentaarne). 1933.a põhiseaduse muudatus: Riigikogu kosseisu vähendati 50 liikmeni, valimisperioodi pikendati 4 aastani, varasema puhta nimekirjavalimise asemel ette oli nähtud teatud isikuvalimise momendid. Riigipeaks jäi nimetuse järgi küll riigivanem, kelle pidanuks valima rahvas viieks aastaks, valitsuse etteotsa pidid saama peaminister. Riigivanema õigusi suurendati märgatavalt sai õiguse riiklikel kaalutlustel parlament laiali saata, piiratud kujul vetoõiguse, valitsuse moodustamise õiguse, seadluste vastuvõtmise õiguse ning kohtunike ametisse nimetamise õiguse. 6. Mitu korda ja mis asjus on muudetud Eesti 1992.a põhiseadust?
kokkuvõtvalt tähendas pööret autoritaarsuse poole. Põhiseaduse sisulised muudatused olid nii olulised, et hakati rääkima uuest, 1933. a põhiseadusest. Formaalselt oli tegemist kehtiva 1920. a põhiseaduse uue redaktsiooniga. Põhiseaduse uus redaktsioon jõustus 24. jaanuaril 1934. Valitsemisel sätestati mitmeid muutusi. Riigikogu koosseisu vähendati 100 liikmelt 50-le, proportsionaalse valimise põhimõtet täiendati isikuvalimise võimalusega, Riigikogu enda volitused pikenesid kolmelt aastalt neljani. Muutus riigivanema valimise kord ja tema õigused suurenesid. Näiteks oli riigivanemal põhiseaduse muudatuste järgi õigus riiklikel kaalutlustel välja kuulutada Riigikogu ennetähtaegsed valimised, piiratud vetoõigus, õigus riiklikel kaalutlustel lõpetada ennetähtaegselt Riigikogu korraline istungjärk, dekreediõigus, valitsuse moodustamise
detsembril 1920. II Eesti Põhiseadus: Seoses põhiseadusliku, sisepoliitilise ja majandusliku kriisiga tõusis kolmekümnendate algul teravalt päevakorda põhiseaduse muutmine. Mitmel korral kukkus eelnõu hääletus läbi. Kolmas, tõsine katse, läks läbi - vapside poolt väljatöötatud eelnõu võeti 1933 oktoobris ka vastu. Jõustus 24. jaanuaril 1934. Muudatused: a) RK koosseis 100-lt 50-le; b) isikuvalimise võimalus lisati; c) RK volitused 3-lt 4-le aastale; d) Riigivanema õigused suurenesid. III Eesti Põhiseadus: Algas "vaikiv ajastu" 1934 -Päts saatis RK laiali, kehtestas eriseisukorra, andis välja ohtralt Riigivanema dekreete. Uus põhiseadus erinevate huvigruppide survel võeti vastu 17. aug 1937 ja hakkas kehtima 1. jaan 1938. Taasiseseisvumine. esimeseks uueks põhiseaduslikuks aktiks on tunnistatud akt, millega kuulutati
Rahvuskogu valimistel puudus erakondadel igasugune võimalus ennast avaldada ja valimisvõitluses osaleda. Opositsioon nõudis erakondade keelu tühistamist, valitsus seda ei teinud, opositsioon jäi siis üldse valimistest kõrvale. See kergendas veelgi valtsuse tegevust. Rahvuskogu nähti ette kahekojaline, esimesel kojal oli 80 liiget, kes pidi valitama rahva poolt üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel isikuvalimise põhimõtte alusel. Teisel kojal oli 40 liiget, see pidi koosnema kohtute, omavalitsuste, majanduslikkude ja kutsete omavalitsuste, vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste, Tartu Ülikooli, kaitseliidu ja kirikute esindajaist Riigivanema poolt määratavail alustel, lisaks Põhiseaduse väljatöötamiseks vajalikkude teadmistega ja kogemustega isikute hulgast Riigivanema poolt määratavast kümnest liikmest. Rahvuskogu I ja II koda pidid töötama eraldi, erimeelsuste puhul tuli moodustada
Rahvuskogu valimistel puudus erakondadel igasugune võimalus ennast avaldada ja valimisvõitluses osaleda. Opositsioon nõudis erakondade keelu tühistamist, valitsus seda ei teinud, opositsioon jäi siis üldse valimistest kõrvale. See kergendas veelgi valtsuse tegevust. Rahvuskogu nähti ette kahekojaline, esimesel kojal oli 80 liiget, kes pidi valitama rahva poolt üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel isikuvalimise põhimõtte alusel. Teisel kojal oli 40 liiget, see pidi koosnema kohtute, omavalitsuste, majanduslikkude ja kutsete omavalitsuste, vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste, Tartu Ülikooli, kaitseliidu ja kirikute esindajaist Riigivanema poolt määratavail alustel, lisaks Põhiseaduse väljatöötamiseks vajalikkude teadmistega ja kogemustega isikute hulgast Riigivanema poolt määratavast kümnest liikmest. Rahvuskogu I ja II koda pidid töötama eraldi, erimeelsuste puhul tuli moodustada
seaduste vastuvõtmise ja kohtunike ametisse nimetamise õigus. Need muudatused jäid vaid paberile, sest Päts võttis vastu dekreedi kaitseseisukorra kohta, korra kutsuti veel RK kokku, saadeti kohe laial ja rohkem kokku ei kutsutud. 1938 PSi isel tunnused (kuulutati välja 1937, jõustus 1938): Säilis ulatuslik põhiõiguste blokk RK kahekohaliseks – isikuvalimise põhimõttekohaselt otsevalitavad 80 liiget + kutsekodade esindajatest, teatud ametikandjatest ja riigivanema poolt määratud liikmetest koosnev Riiginõukogu Riigipeaks president (6 aastat) – kandidaate võis üles seada Riigivolikogu, Riiginõukogu ja koh.omv-de esinduskogu. Mitme kandidaadi ülesseadmisel toimus rahvahääletus, ühe kandidaadi puhul valis presidendi kolme kogu ühine valimiskoosolek.
a. vastuvõetud põhiseaduse muutmiseks. Sellele eelnõule andis rahvas heakskiidu 1933. oktoobris. Kuna selle eelnõu muudatused oli väga ulatuslikud, siis kõneldi hiljem sellest kui 1933. a. põhiseadusest. 66. Milliseid muutusi tõi kaasa 1933. a põhiseadus riigipea ametikoha täitmise ning parlamendi ja valitsuse moodustamise osas võrreldes 1920. a põhiseadusega? Riigikogu liikmete arvu vähendati 100-lt 50-le proportsionaalse valimise põhimõtet täiendati isikuvalimise võimaldamisega, et valijal oleks võimalik valida üksikuid isikuid Riigikogu volituste kestust suurendati 3-lt aastalt 4-le aastale riigipeaks sai rahva poolt viieks aastaks valitud riigivanem (ennem puudus parlamenti tasakaalustav riigipea - valitsuse eesotsas oli riigivanem, kes täitis nii riigipea kui ka peaministri ülesandeid valitsuse moodustamine anti riigivanema ainupädevusse (varem oli valitsus täielikus
2) menetlusnõuded (selgitamiskohustus, ärakuulamisõigus, ametniku erapooletuse nõue jne); Volikogu otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega, v.a neil juhtudel, mil on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus (nt laenude ja teiste kohustuste võtmine). Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine on avalik, v.a isikuvalimise korral, mis on salajane. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. Volikogu otsused avalikustatakse valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Valla- või linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või linnapea või nende asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. Valitsuse otsused tehakse poolthäälte enamusega. Valitsuse korraldused peavad olema valla
annaabi.ee 
