Revolutsiooni põhjusteks oli Venemaa majanduse kriis 1900-1903, Venemaa lüüasaammine Vene-Jaapani sõjas ja tööliskonna raske olukord. Peamised nõudmised olid: ülemaalise rahvaesindusorgani valimised, meeste ja naiste võrdse valimisõiguse andmine, eesti keele laiemat kasutusala, õigust osaleda maaomavalitsuse töös, baltisaksa aadli eesõiguste kaotamist, õiglasemaid maamüügi- ja rendilepinguid, sõna-, trüki- ja koosolekuvabadust ning isikupuutumatust. Ülestõusu protsess algas 9. jaanuaril Verise pühapäevaga. 13. oktoobril algas Moskvas raudteelaste sterik mis levis lainena üle Vene riigi. Järgmisel päval liitus ka Eesti. 15. oktoobril võttis tööliste esindaja kogu "Estonias" vastu dokument milles esitati nõudmine kutsuda kokku Asutav Kogu, nõuti sõna-, trüki- ja koosolekuvabadust ning isikupuutumatust. 16. oktoobril liikus tööliste rongkäik Uuele turule, et pidada miitingut
a. 15.juunil vastu põhiseaduse, mis hakkas kehtima sama aasta 21.detsembril. Põhiseadus järgis kodanliku demokraatia parimaid traditsioone. Selles tunnistati riigi kõrgeimaks seaduslikuks võimuks 100-liikmeline parlament Riigikogu. Täidesaatev võim oli parlamendi poolt moodustatud valitsusel. See koosnes ministritest ja valitsuse juhist riigivanemast. Põhiseadus deklareeris kodanike demokraatlikke õigusi ja vabadusi, isikupuutumatust, kodanike võrdsust seaduse ees, sõltumatult nende rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest poliitilistest tõekspidamistest. Üks vaieldavamaid küsimusi põhiseaduse väljatöötamisel oli riigipea, valitsuse ja parlamendi vahekordade kindlaksmääramine. Taheti, et vabariik oleks võimalikult demokraatlikum, et ühelgi tema kodanikul, sealhulgas riigipeal,
c) kohtuasjaga, mis käsitleb diplomaatilise esindaja sellist kutse- või äritegevust asukohariigis, mis ei ole seotud tema ametiülesannetega. 2. Diplomaatiline esindaja ei ole kohustatud tunnistajana ütlusi andma. 3. Diplomaatilise esindaja suhtes ei või kohaldada täitemenetlust, välja arvatud lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud juhtudel tingimusel, et menetluse käigus ei kahjustata diplomaatilise esindaja isikupuutumatust ega tema eluruumi puutumatust. 4. Diplomaatilise esindaja puutumatus asukohariigi jurisdiktsiooni suhtes ei vabasta teda lähetajariigi jurisdiktsiooni alt. Artikkel 35 Asukohariik vabastab diplomaatilised esindajad kõigist isiklikest ja ühiskondlikest teenistuskohustustest ning sõjalistest kohustustest, nagu need, mis on seotud sundvõõrandamise, sõjaliste sundmaksete või sõjaväelaste majutamisega. Artikkel 41 1
Kristel Voltenberg Tulles veel kord tagasi president Meri kõne juurde advokatuuri 75. aastapäeval, tasub meenutada ka järgmist mõtet: „Need aastad on Eesti Advokatuurile toonud paremaid ja halvemaid aegu, samuti kui meie riigilegi. Isegi kõige mustematel aastakümnetel püüdis advokatuur, ise kättpidi raudus, säilitada õiglust, vabadust ja isikupuutumatust ning oma enam kui piiratud vahenditega ellu viia. Tahaksin uskuda, et igale advokaadile on alati pühaks jäänud niisugused põhimõtted, nagu süütuse presumptsioon, võrdsus seaduse ees, igaühe õigus erapooletule ja avalikule ärakuulamisele. Iseasi, kas neid kurjuse impeeriumis suudeti rea- liseerida.“ President jätkas: „Advokaate on alati iseloomustanud nende kõrge kvalifikatsioon, erudeeritus. Advokaadi töö meenutab mulle ajukirurgi tööd
seaduse või seaduse alusel antud õigusaktiga; 8) teostada hoone ja territooriumi sisevaatlust selle valdaja või omaniku loal; 9) kasutada eradetektiiviteenuse osutamisel teise eradetektiivi või eradetektiiviühingu abi, kui see on kliendilepingus ette nähtud. § 16. Eradetektiivi ja eradetektiiviühingu tegutsemise piirangud Eradetektiivil ja eradetektiiviühingul on eradetektiiviteenuse osutamisel keelatud: 1) teotada teise isiku au ja väärikust, rikkuda isikupuutumatust, eluruumi puutumatust ning kirjavahetuse- ja ärisaladust ning muid isiku õigusi ja vabadusi; 2) teha takistusi riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite, asutuste ja ametiisikute tegevusele, sealhulgas riikliku kontrolli ja järelevalve teostamisele ning kriminaalasjade kohtueelsele menetlusele ja kohtumenetlusele; 3) teostada jälitustegevust jälitustegevuse seaduse (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/99,
Terror, hirm, desinformatsioon, riigiasjade salastatus, harimatus ning ajalooliselt väljakujunenud ettekujutus tugevast keskvõimust - kõik see lõi olukorra, kus rahvas ei osutanud vastupanu võimupüramiidi tipule. 1936. a. võeti NSV Liidus vastu uus konstitutsioon, mis oli aga täielikus vastuolus tegeliku sisepoliitikaga. Talupojad jäid endiselt ilma passideta, kuigi konstitutsioon kaotas igasugused kodanikuõiguste piirangud. Ka kuulutas konstitutsioon isikupuutumatust ajal, mil massiterror ja julgeolekuorganite omavoli laienesid päev-päevalt. Väliselt nõukogude inimeste igapäevane eluolu 1930. aastate lõpul mõneti paranes. Kahe viisaastaku jooksul käiku lastud ettevõtted andsid juba toodangut ja leevendasid tarbekaupade puudust. Ka põllumajandus hakkas toibuma. Kadus kaardisüsteem. Stabiliseerus käibel oleva raha hulk. Riigi välispoliitiliseks saavutuseks oli 1932.-1933. a. allakirjutatud kahepoolsed
õhutusel. Tsaar käskis rahva vastu tule avada. Surma sai 1000 inimest. Haavata 5000. Üle Venemaa algasid protesti streigid. Eestis alustas streiki Dvigatel. Suvi. Rahutused jõudsid mereväe hulka. Sevastoopolis puhkes ülestõus SMITHI juhtimisel. Ülestõus puhkes ka soomuslaeval Botjomkin. Oktoober. Ülevenemaaline poliitiline üldstreik. Töötasid ainult haiglad ja veevärk. 17. oktoobri manifest: Lubati rahvale anda demokraatlikud vabadused. Inimestele lubati isikupuutumatust. Lubati laiendada valmisõigust. Lubarti kokku kutsuda riigi duuma (parlament). Saadi õigus õiguse moodustada ühinguid. Venemeel olid poliitilised parteid: Kadettide ja Oktobristide Partei. (Loodi 1905.) Oktobristid pooldasid konstitutsioonilist monarhiat. Kadetid konstitutsioonilist demokraatiat. Sotsiaaldemokraadid - juht Plehhanov. Lõhenesid 1903 kaheks: Bolsevikud - enamlased. Mensevikud - vähemlased. Anarhistid - juht Bakunin. Mustsada liikumine - tsaari võimu ägedad toetajad
annaabi.ee 
