ees täielikult võrdsed, hoolimata nende soost, rahvusest, elutasemest jne). Omariiklusega kaasnev põhiseadus andis lõpuks ometi Eesti rahvale täielikud õigused, mida neil siiani varem kunagi ei olnud ning võimaluse ise oma riiki juhtida, mida juba kaua oodatud oli. Samuti tuli Eesti Wabariigil hakkama saada riigivastastega ning tagada riigis üleüldine sisepoliitiline tasakaal. Kahekümnendate aastate alguse suurimaks probleemiks oligi Eesti isesesvuse vastane tegevus kolme erineva grupi poolt: 1) Vene emigrantide, kes soovisid Vene impeeriumi taastamist ; 2) baltisakslaste, kes soovisid tagasi saada oma kunagist võimu ning 3) kommunistide, keda toetasid Komitern ja Nõukogude Liidu valitsus. Kommunistid kujutasid endast Eestile kõige suuremat ohtu. Kommunistid (Eesti Kommunistlik Partei = EKP) järgisid Moskvas koostatud plaani, mille alusel oleks tulnud Eesti valitsus kukutada ning liita Eesti Nõukogude Liitu. EKP üritas ka 1924
ees täielikult võrdsed, hoolimata nende soost, rahvusest, elutasemest jne). Omariiklusega kaasnev põhiseadus andis lõpuks ometi Eesti rahvale täielikud õigused, mida neil siiani varem kunagi ei olnud ning võimaluse ise oma riiki juhtida, mida juba kaua oodatud oli. Samuti tuli Eesti Wabariigil hakkama saada riigivastastega ning tagada riigis üleüldine sisepoliitiline tasakaal. Kahekümnendate aastate alguse suurimaks probleemiks oligi Eesti isesesvuse vastane tegevus kolme erineva grupi poolt: 1) Vene emigrantide, kes soovisid Vene impeeriumi taastamist ; 2) baltisakslaste, kes soovisid tagasi saada oma kunagist võimu ning 3) kommunistide, keda toetasid Komitern ja Nõukogude Liidu valitsus. Kommunistid kujutasid endast Eestile kõige suuremat ohtu. Kommunistid (Eesti Kommunistlik Partei = EKP) järgisid Moskvas koostatud plaani, mille alusel oleks tulnud Eesti valitsus kukutada ning liita Eesti Nõukogude Liitu. EKP üritas ka 1924
Eestlaste muistse vabadusvõistlusega lõppes ka esiaeg - 1227. aastal, mil Saaremaa ristiusustati. Eestlased kaotasid iseseisvuse ja jäid sajanditeks võõra võimu alla, millega kaasnesid ka võõrad mõjutused, eelkõige Saksamaalt ja Skandinaaviast. Kõige sellega kaasneb ka eestlaste, kui alamklassi õiguste kitsendamine. Arvan, et kõige suuremaks probleemiks eestlasele kujuneski see, et neist said talupojad ning nad ei võidelnud enam oma isesesvuse eest, vaid võistlused toimusid teiste riikide vahel Eestimaa pärast. Suured muutused toimusid ka ühiskonnas, religioonis ja kultuuris. Ristisõja algul leppisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu omavahel kokku, et piiskopile jääb 2/3 ja ordule ülejäänud vallutatud aladest. Selle otsuse elluviimine ei läinud sugugi valutult, sest ordu suutis tugevaima sõjalise jõuna pidevalt oma piire laiendada. Kujunes välja Tartu piiskopkond,
Eesti pangandus paistab silma laialt levinud IT tehnoloogiate kasutamisega. Suurel osal inimestel on olemas maksekaardid, kiiresti on kasvanud interneti pangandus ning viimase sõnana mobiilmaksed. Arvan, et Eesti iseseisvumine ning Euroopa Liiduga liitumine on loonud väga suured eeldused meie majanduse arenemiseks. Nõukogude reziimi all elamine pärsis ning pidurdas meie riigi majanduslikku arengut tugevalt. Eesti majandus arenes väga kiiresti meie esimese isesesvuse aegadel. Pärast taasiseseisumist (1991) ja Eesti krooni kasutuselevõttu (1992) arenes Eesti majandus veelgi hüppelisemalt. Majanduskasv on olnud äärmiselt kiire võrreldes ka enam arenenud Euroopa riikidega. Näiteks Soome vabariigi majandus on aenenum, kui seda on Eesti oma, kuid Soome jäi ka puutumata nõukogude okupatsioonist. Seetõttu ongi nad meist kaugemale jõudnud. Usun, et kui Eesti oleks olnud niikaua iseseisev kui seda Soome on, oleks me majandus hoopis rohkem arenenud
välisringhäälingu segamine. Samas ideoloogiline surve, parteiline järelevalve ajakirjanduse ja kirjanduse väljaandmise üle ja tsensuur ei lõdvenenud, muudeti ainult järelevalve vorme ja surve avaldamise viise. Tugevnes ka vastupanu. 1990.aastal varises Ida-ja Kesk-Euroopas sotsialism kokku, see näitas, et sama saatus võib tabada Nõukogude liitu. Kevadel kuulutas Leedu enda isesesvuse taastatatuks, Läti ja Eesti kuulutasid välja üleminekuperioodi. Moskva kuulutas need otsused seadusvastaseks ning õigustühiseks. Mitmed Lääne poliitikud leidsid, et Baltimaad õõnestavad Gorbatsovi positsiooni. Avalik arvamus Läänes asus Balti rahvaste vabadusvõitlust toetama. Mais üritasid impeeriumimeelsed interrinded Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid see ebaõnnestus. Baltimaade eeskuju julgustas iseseisvusliikumisi kogu NSV Liidus
Võimujahi käigus unustati riigi üldhuvid. Välispoliitika Eesti asus iseseisvusele tunnustust taotlema juba 1918. aastal. 26. jaanuaril 1921 tunnustas Antandi Ülemnõukogu ühekorraga kõiki Balti riike. Eesti välispoliitika peamine ülesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine. Võimalike vaenlastena nähti Saksamaad ja Venemaad. Saksa oht jäi pigem teoreetiliseks, sest Saksamaa oli lääneriikide pideva kontrolli all. Kuid Venemaa oli Eesti isesesvuse hävitamisest jätkuvalt huvitatud. EKP üritas 1. detsembril 1924 relvastatud riigipöördekatset. Puts suruti maha mõne tunniga, rahva seas pooldajaid polnud. Otsene Vene oht Eesti iseseisvusele vähenes, kuid jäi siiski püsima. Eesti üritas normaliseerida suhteid võimalike vastastega (edu Saksamaaga, mitte Venemaaga). 1932. aastal kirjutati alla Eesti-Vene mittekallaletungilepingule (ei muutnud suurt midagi).
Iseseisvumise vljakuulutamine : Jaanuaris 1918 astuti esimesed konkreetsed sammud. Et selgitada vlja teiste riikid suhtumine Eesti iseseisvusesse, saadeti Lne-Euroopasse delegatisoon ning loodi sidemeid suurriikidega. Iseseivumine kuulutati vlja Vene okupatsiooni lppedes ja just ennem Saksa okupatsiooni algust. Loodi Pstekomitee 19. veebruaril Maanukogu vanematekogu otsusega, see komitee oli meldud tegutsemiseks erakorralistes olukordades, aga sellel hetkel ainult isesesvuse vlja kuulutamisega. Pstekomitee koosseisu kuulusid Konstantin Pts, Jri Vilms ja Konstantin Konik. 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti (Manifest kigile Eestimaa rahvastele). 24. veebruar loodi Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Jrgmisel hommikul loeti Realkooli ees ette manifest ja kohe peale seda marssisid sakslased Tallinna ning Eesti rike iseseisvus katkes heksaks kuuks. 24.02.1918 kuulutati esmakordselt vlja Eesti Vabariik. 5) Eesti Vabariik -
Jaanuaris 1918 astuti esimesed konkreetsed sammud. Et selgitada välja teiste riikid suhtumine Eesti iseseisvusesse, saadeti Lääne-Euroopasse delegatisoon ning loodi sidemeid suurriikidega. Iseseivumine kuulutati välja Vene okupatsiooni lõppedes ja just ennem Saksa okupatsiooni algust. Loodi Päästekomitee 19. veebruaril Maanõukogu vanematekogu otsusega, see komitee oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes olukordades, aga sellel hetkel ainult isesesvuse välja kuulutamisega. Päästekomitee koosseisu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti (,,Manifest kõigile Eestimaa rahvastele"). 24. veebruar loodi Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Järgmisel hommikul loeti Realkooli ees ette manifest ja kohe peale seda marssisid sakslased Tallinna ning Eesti üürike iseseisvus katkes üheksaks kuuks. 24.02
annaabi.ee 
