uuele riigile. Saksa okupatsioon ei tähendanud ainult võõrvägede sissemarssi, sellega kaasnes ka kaudne katse Eesti annekteerimiseks. Ent idee luua Eesti ja Läti aladest ebamäärase suveräänsusastmega Balti hertsogiriik, mis oleks majanduslikus ja sõjalises liidus Saksamaaga, oli nii eestlastele kui lätlastele vastuvõetamatu. Samas püüdis Eesti poliitiline juhtkond vältida teravamat konflikti Berliiniga ja säilitada iseseisvusmanifestis deklareeritud neutraliteeti. Nõnda hoidus Eesti Ajutine Valitsus 1918. aasta jooksul sõja kuulutamisest Saksa keisririigile, kuigi lääneliitlased esitasid selliseid nõudmisi Eesti esimeste diplomaatiliste esindajate kaudu Euroopas ning Saksa okupatsioonivõimude tegevus oleks sõjakuulutust ka õigustanud. Neutraliteedi põhimõtte järgimine tähendas, et erinevalt näiteks
Eestil õnnestus 1921. aastal ühineda Rahvasteliiduga, osaleti kõigil Rahvasteliidu täiskogudel ning muudel rahvusvahelistel konverentsidel. Eestis toetuti usule, et kirjalikud lepingud, sh Tartu rahuleping, mittekallaletungi lepingud jms on omaette väärtus ja tagatis julgeolekule. Väikeriigina kaldus Eesti Vabariigi välispoliitika kaitseliitude või neutraliteedi poole. Eesti avaldas soovi jääda erapooletuks juba 1918. a iseseisvusmanifestis. 1918. a jooksul ei andnud Eesti välisdelegatsiooni liikmed järele Suurbritannia ja Prantsusmaa survele kuulutada sõda Saksamaale. Tartu rahulepingu läbirääkimiste ajal toetati ideed kuulutada Eesti alaliselt neutraalseks. Praktilises suhtlemises püüdis Eesti järgida erapooletut joont. 1938. aastal kuulutati neutraliteet seadusandlikus aktis Eesti ametlikuks välispoliitiliseks kontseptsiooniks, kuigi puudusid võimalused selle sisuliseks realiseerimiseks
EESTI VABARIIK 30. Demokraatik Eesti Sisepoliitiline areng *Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega veelgi *Iseseisvusmanifestis deklareeriti: ,,Eesimaa... kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks *Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus *23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu *Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920 *Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus,
SISUKORD SISSEJUHATUS Tähtsamaks sündmuseks kodumaa ajaloos oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. aastal. "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallatsemistest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et kord "Kalev koju jõuab oma lastel' õnne looma". Nüüd on see aeg käes!" - oli iseseisvusmanifestis kirjas. Kuigi Eesti on väike riik, on ta suutnud lõppude-lõpuks on iseseisvuse säilitada. Võideldes küll Nõukogude Liiduga, Saksamaaga ning mõne muu väiksema riigiga, pole me eestlased, mitte kunagi alla andnud. 1. EESTI ISESEISVUMINE 1.1 1917. aasta Eestis Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised
I Saksi Weimar. 1849 (oluline Saksamaa ja Euroopa arengus, sümboolne, ei jõustunud kunagi) Pauluse kiriku põhiseadus ja selle põhiõiguste kataloog on mõjutanud hilisemat Euroopa põhiõiguste arengut. 23 - Eesti areng Iseseisvusmanifestis (Maapäeva poolt välja kuulutatud) juba teatud olulised põhiõigused. Sisaldab I põhiõiguste kataloogi. Tunnistatakse kui riigi sümboolset sünnidokumenti. 1919 Asutava Kogu poolt vastu võetud II põhiseadus, jõustunud 1920 4. sotsiaalsed põhiõigused a)teoreetiline alusepanek (18. saj I pool või isegi varasemasse aega ulatub) Christian Wolff Fichte
esimesel sobival võimalusel rahvale ette lugeda ja sellega oleks siis vabariik väljakuulutatud. Sellega hakati otseselt tegutsema 18. veebruaril 1918. Saadi kindlad teated, et Saksa väed lähenevad Eesti mandriosale. Haritlaste klubis valiti komisjon, kes paneks Iseseisvusmanifest kirja - sinna kuulusid Jüri Vilms ja Juhan Kukk, sotsdem Karl Ast ja Rahvaerakondlane Jüri Jaakson. Sellel samal koosolekul arutati läbi ka põhimõtted, mida seal Iseseisvusmanifestis tuleks öelda. 19. veebr haritlaste klubis moodustati 3- liikmeline Eestimaa Päästekomitee (Päts, Vilms ja Konstantin Konik) - tegutses Maanõukogu nimel, koondamaks jõude iseseisvuse väljakuulutamiseks. 20. veebruaril saadi Haapsalus paiknevas Esimesest Eesti polgus teada, et jörgmine päev maabuvad Eesti mandrile Saksa väed, otsustati võim enda kätte võtta, kutsuti juhtivaid poliitikuid Haapsallu, et nad seal Eesti iseseisvuse välja kuulutaks, selleks sõnaviiaks oli Juhkum?
teostab seda Asutav Kogu. 63. Millal, kuidas ja milleks moodustati Eestis Asutav Kogu? Asutav Kogu tuli moodustada otsese, salajase ja proportsionaalse hääletamise teel. Seega oli Asutav Kogu esimene rahva poolt vahetult valitud rahvaesindus (Maanõukogu oli valitud kaudsetel valimistel). Asutava Kogu kokku kutsumist nimetati nii 28.11.1917. a. otsuses kõrgeimast võimust ning korrati ka 24.02.1918. a. iseseisvusmanifestis. Asutava Kogu valimised toimusid 1919. a. aprillis. Asutavasse Kogusse valiti 120 liiget. Asutav Kogu tegutses rahva valikul ja nimel, ta oli seadusandlik ja valitsust kontrolliv organ. Asutava Kogu ülesandeks oli kindlaks määrata Eesti riiklik põhikord, s.t võtta vastu põhiseadus ja määrata kindlaks maakorralduse ja tähtsamate ühiskondlike uuenduste alused sh. maa valitsemiskord. 64. Mida peeti 1920. aasta põhiseaduse puudusteks ja millega põhjendati vajadust seda
annaabi.ee 
