omavalitsuste laiali saatmist, revolutsiooniliste komiteede loomist, sõjaväe ja politsei asendamist rahvamiilitsaga. jne. TULEMUSED: Paljude inimeste hukkumine/ riigist välja saatmine, Hoonete/Äride rüüstamine, Tekkisid uued poliitilised liikumised, Poliitiline ja majanduslik elu halvenes. MANIFEST - KÕIGILE EESTIMAA RAHVASTELE Missugused tingimused olid dokumendi autorite arvates sobivad iseseisvumiseks? - 1. Eestlaste usk ja tahe iseseisvumisse. 2. Venemaa nõrgendus ( kuna käsil oli 1. Maailmasõda) 3. Eesti maapäeva ühemeelsele otsusele jõudmine teistega ( Eesti poliitiliste parteidega ning organitatsioonidega) 4. Vabariigi piiride kindlaks määramine. 5. Seaduste ( ja kohtu ) kaitse kõikidele kodanikele ning nende toimimine. 6. Erapooletute suhete loomine naaberriikidega. 7. Eesti sõjameeste kaitsmine ning koju toomine. 8. Kõrgemavõimu kandjaks rahvas. Missugused olid dokumendi autorite arusaam :
Liiv pööras palju tähelepanu pisiasjadele. Ta kohtles loodust erilise intensiivusega ning võttis teda kui enesega võrdset. Luuleklassik oli erakordselt tundlik kodumaa ja rahva suhtes. Tema keskseks mõtteks oli eesti rahva püsimise küsimus tulevikus. Kirjanikule oli oluline isamaa vabadus. Suurt tundeintensiivsust oma maa vastu kajastavad tema luuletused "Sinuga ja Sinuta" ning "Kui tume veel kauaks ka sinu maa". Mõlemas luuletuses on tunda, kuidas Liiv soovis, tahtis, uskus sünnimaa iseseisvumisse. Ta rõhutas hoolivust Eestimaa vastu, lausudes: "Isamaa! Sinuga olen õnnetu ma, õnnetum ilma Sinuta!" Juhan Liiv hindas ja hoidis enda isamaad uhkuse, väärikuse ja igatsusega. Autobiograafilistes luuletustes peitub kogu kirjaniku looming. Liivi mõtteluule paistab silma väga valuliku ning kannatusterohkena
lähedaste vastu. Foto oli asetatud Võitluse ja Vastupanu teemablokki. Autorit ei olnud nimetatud. Teine foto paistis silma oma positiivsusega. Sellel kujutati üht tavalist Eesti talupere. Olenemata rasketest aegadest, veetis pere koos aega. Kõigil oli naeratus näol ja tuju hea - mehed jagasid pudelit ja kõigil olid käes pitsid, naised embasid koerakutsikaid ja tundsid elust rõõmu. Nägude järgi ütleks, et sellel perel suuri muresid polnud ning nad uskusid Eesti iseseisvumisse. Vaid üks poisike oli tusase näoga, kuid küllap silma paistva päikese tõttu. Oli näha, et tegemist oli inimestega, kes üksteist väga armastasid. Pilti vaadates tekkis sees soe tunne. Väga rahustav oli näha sõjakaadrite vahepeal ka positiivseid emotsioone tekitavat fotot. Jäin seda jäädvustust pikalt vaatama, kuna uskusin, et ees ootavad mind veel paljud õõva tekitavad pildid. Autorit polnud märgitud. Kolmandaks paistis mulle silma sein, kus olid kujutatud Johannes Aaviku
kokkuastumiseni.3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Seega tähendas 15. nov. otsus riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal. Iseseisvuse väljakuulutamine ja selle taust : Mõte, et võiks iseseisvaks saada tuli aastal 1916 J. Vilmsi poolt. 1918 kuulutati välja iseseisvus. Lääne- Euroopasse saadeti delegatsioon, et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvumisse ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Päästekomitee liikmed olid Jüri Vilms, K. Päts ja K. Konik, nemad lugesid ette Eesti manifesti. 23.02 loeti see ette Pärnus, päev hiljem Tallinnas. 24. 02. moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus- peaministriks oli K. Päts ja asetäitja J. Vilms. Saksa okupatsioon : (3.03 9. 11. 1918. ) Saksa eesmärk oli moodustada Balti hertsogi riik. Selle loomiseks paluti abi keisrilt.
Aastad 1918-1940 olid Eesti esimeseks riikliku sõltumatuse perioodiks. Sõltumatuse periood algas Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aasta 24. veebruaril, katkes järgmisel päeval Saksa okupatsiooni tõttu, kuid jätkus juba sama aasta novembris kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja annekteeris. Jaanuaris 1918 astuti esimesed konkreetsed sammud omariikluse poole. Selleks, et välja selgitada teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvumisse, saadeti Lääne Euroopasse delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Algsed vastukajad olid lootustandvad. Siseriiklik propaganda Eesti iseseivsuse kasuka leidis samuti toetajaid. Rahva seal oli omariikluse isee levinud juba enne kui poliitikud sellest avalikult kõnelema-kirjutama hakkasid. Mida selgemaks sai enamlaste sõnade ja tegevuste lahknevus, seda suuremaks muutus rahulolematus nendega ning seda tugevamaks kasvas veendumus oma riigi vajalikkusest.
Mindeid uusi vapustusi ei olnud ette näha. 5 Välispoliitika VÄLISSUHTLEMISE ALGUS Eesti iseseisev välissuhtlemine algas praktiliselt juba enne riikliku iseseisvuse väljakuulutamist. 1918. aasta algul pidasid eesti poliitikud Petrogradis lääne diplomaatidega läbirääkimisi, et selgitada välja Inglismaa, Prantsusmaa ja USA suhtumine Eesti iseseisvumisse. Algul kujunes Eesti diplomaatia "peakorteriks" Stockholm, hiljem suunduti ka mujale Euroopasse. Noore riigi diplomaatia esimesi suuri saavutusi oli see, kui Prantsusmaa, Itaalia ja Inglismaa tunnustasid Eestit. Välisriigid ei kiirustanud Vene impeeriumi lagunemise käigus tekkinud iseseisvusele pürginud riike diplomaatiliselt tunnustama, nende iseseisvust peeti ajutiseks, samasugune hoiak oli ka Eesti suhtes. Vabadussõja lõppedes suutis Eesti end iseseisva riigina
* hakati looma Eesti rahvusväeosa Maanõukogu vanematekogu tegevus iseseisvuse väljakuulutamisel. Enamlased ajasdi Maanõukogu jõuga laiali, ent nende tegevus siiski ei lõppenud - Maanõukogu võlitused läksid üle selle vanematekogule - korraldati illedaalsed nõupidamised - jõuti veendumusele, et lisaks Venemaast eraldumisele on vaja Eesti iseseisvus ka avalikult välja kuulutada - loodi sidemeid suurriikide diplomaatidega, et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvumisse (vastukajad olid lootustandvad) Vabadussõda * puhkes 28. nov 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale - Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (eesotsas Jaan Anvelt) enamlaste sõnul iseseisev riik, ent tegelikult juhiti seda Venemaalt - Punaarmee hõivas Narva - Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu Eesti sõjalise ebaedu põhjused: * vastaste ülekaal * rahva meeleolu
ülemineku periood. NLi käsumajanduselt hakati kohanduma turumajandusele. Leedus võeti vastu 1938. aasta põhiseadus. Sellega kuulutati ennast ühtlasi ka iseseisvaks. 1990 märts - Lagunes EKP. 1990 mai - taastati Liiduvabariikide endised nimetused. Toimusid Eesti Kongressi valimised. Eesti Komitee esimeheks sai Tunne Kelam, 15.05.1990 - Toompeal toimus Interliikumise miiting. Baltiriigid saatsid oma diplomaate euroopasse maad kulama, kuidas seal suhtutakse baltiriikide iseseisvumisse. 19.08.1991 - Augusti Puts Venemaal. 20.08.1991 - taastatakse Eesti iseseisvus riikliku järjepidavuse aluse. Esimesena tunnustab Eestit Island. 54 EESTI VABARIIK (1991) 20.08.1991 - taastatakse Eesti iseseisvus riikliku järjepidavuse aluse. Esimesena tunnustab Eestit Island. 24.08.1991 - Venemaa tunnustab Eesti Vabariiki de jure. 30.08.1991 - Rootsi avab Tallinnas oma saatkonna
annaabi.ee 
