teise samamoodi, nagu me tänapäeval saadame vett torustikuga üle maja laiali. Kõigest hoolimata, polnud see idee jätkusuutlik. Samal aastal leiutas Alexander Graham Bell optilise hääle edastamise süsteemi, millele ta pani nimeks ,,photophone". See seadeldis kasutab valgust, et kanda inimese häält 200 meetri kaugusele. 4 Valguskaablite tehnoloogia hakkas kiirelt arenema 20-nda sajandi teisel poolel. 1950- ndatel tekitas teadlastele kõige rohkem ,,peavalu" see, et kaablites leviv valgus kadus kuskile ära ning selle tulemusena ei olnud võimalik valgust edastada pikkade vahemaade taha. Motiveeritud teadlased leidsid sellele probleemile lahenduse, hakates kasutama nn. klaas-kaableid. Nendes kaablites levis valgus kaabli tuumas, mida ümbritses klaasjas kate. ( Pilt 2 ). Pilt 2. Optiline kaabel klaasja kattega
võrgu lõppkasutajale lähemaks.Lähiaastatel turule tulevad samuti lahendused, mille tõttu võib teostada esimesed täisoptilised liited (võrgud). Tele- ja kohtvõrgule lisaks valguskaablid kasutatakse automaatikas, TV-valves ja andmeside eristruktuurides.Kaalbite konstruktsioon on muutunud raskeks. Moodsad nuut-ja tuule ehituslikud olgu eeskujuks. Samuti kiudude paiknemistihedus kaablis on suurenenud. Kiulinttehnikaga ja nuut ehitusega on teostatud isegi 4000-kiuline kaabel,mille läbimõõt on vaid 36mm. Kiudude ja kaablite arenedes ja nende kasutamise suurenemisega on ka andmeside süsteemid arenenud. SDH süsteem on juba algusest peale suunatud ühenduste jaoks.Areng puudutab nii süsteemi ennast kui ka nendes olevate optroelementtroopseid komponente nagu saataja vastuvõtjakomponente, samuti optilisi WDM-komponente. Ehituste mitmepalgelisus on kasvanud optiliste võimendajate arenemisega. Optilise võimendi abil
............................................................................................................................................. SISSEJUHATUS Kuna tänapäeva infoühiskonnas on inimestevaheline suhtlemine äärmiselt oluline, siis selle tulemusena valisin referaadi teemaks valguskaablid. Tutvustan lühidalt, mis on valguskaabel ning milline on tema ajalugu. 3 VALGUSKAABEL Tuntuim kaabel tänapäeval on fiiberoptiline kaabel ehk valguskaabel. Mööda seda ei edastata infot mitte elektrisignaalidena, vaid hoopis valgusimpulsina - see võimaldab üle kanda hoopis suuremaid infomahte, kui mistahes elektrisignaalil põhinev kaabel. Valguskiu keskmine läbilaskevõime on ligikaudu tuhat korda suurem kui keskmisel koaksiaalkaablil ja miljon korda suurem kui tavalisel kahejuhtmelisel telefonikaablil. Fiiberoptilise kaablikiu
versiooni, mis pidi tulema odavam, sest kasutatakse ainult kaht juhtmepaari ning vajalik elektroonika on lihtsam ja odavam. Teisalt aga nõuab kahepaariline süsteem kallima, 6. kategaooria kaabli kasutamist, nii et tegelikku kokkuhoidu ei tule. Kuna elektroonika muutub järjest odavamaks, siis ei jõudnudki 1000BASE-TX tegelikku kasutusse. Eksitav on see, et paljusid 1000BASE-T tooteid reklaamitakse 1000BASE-TX toodetena. Valguskaabel Valguskaabel on kiudoptiline kaabel, mille sooneks on valgust juhtivad klaas- või plastikkiud. Kiudoptilise kaabli infoedastusmaht on ligikaudu tuhat korda suurem kui keskmisel koaksialkaablil ja miljon korda suurem kui kahejuhtmelisel telefonikaablil. Kaabli kiu võib teha juuspeene ning kaabel tervikuna võib sisaldada kümneid või isegi sadu kiude. Valguskaablite kasutamine ja hooldamine on vaskkaablitest oluliselt kallim. Valguskaabel koosneb tuhandest klaas- või plastikkiust, milles levivad informatsiooniga moduleeritud
802.3ap , töös, Backplane Ethernet (1 ja 10 Gbit/s trükkplaatidel) IEEE 802.3 standardid 7 802.3aq, töös, 10GBASE-LRM 10 Gbit/s Ethernet üle multimoodilise kiudoptilise kaabli 802.3ar, töös, Ummikuhaldus 802.3as, töös, Kaadrite laiendamine Olulisemad standardid 3 802.4 Token-Passing Bus Access Method 802.5 Token Ring Access Method 802.6 määratleb MAN-võrgu (Metropolitan Area Network) 802.7 üldlevi tehnoloogia (Broadcast TAG) 802.8 optika tehnoloogia (Fiber-Optic TAG) 802.9 integreeritud võrk kõne ja andmete edastamiseks Olulisemad standardid 4 802.10 turvalisus Andmeturbestandard kasutamiseks IEEE 802 protokollidel põhinevatele koht- ja linnavõrkudele. Käesoleval ajal selle standardiga tegelemiseks moodustatud töögrupp ei tegutse ning traadita võrkude andmeturbeks on loodud
arvutist teise. Meie vaatleme arvutivõrke, kus andmeedastus toimub inimese või mõne teise elusolendi otsese vahenduseta. Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Side arvutite vahel toimub läbi vaskkaabli või valguskaabli või on raadioside. Vaskkaabel võib olla koaksiaalkaabel, varjestamata kaabel (varjestamata keerdpaarjuhe (UTP) või varjestatud kaabel (varjestatud keerdpaarjuhe (STP)). Arvutivõrkude standardite ja tehnoloogiate seas on Ethernet, traadita kohtvõrk, kodu-PNA ja elektriliiniside. Inimesed kasutavad pidevalt oma igapäevases elus pangaautomaate, seejuures enesele teadvustamata et iga kord kui nad sooritavad mingi tehingu, olgu see siis sularaha välja võtmine või määratud maksete sooritamine, kasutavad nad panga poolt välja töötatud arvutivõrku.
habras. Adhesioon täiteainega pole samuti väga hea. Aminovaigud (UF,MF), hea kriimustus-ja kuumuskindlus. Head elektriisolaatorid ja hästi toonitatavad. 28-69 Mpa tõmbetugevus. Epoksüvaigud kõrgsoorituskomposiidid, armatuur ja maatriks pooleks. Sitked ja väikese mahukahanemisega. Üleüldiselt sitaks heade omadustega. Kasutatakse nii lennukite kui ka igasuguse muu tehnika peal. Klaaskiud komposiidis (60% kiudu) tõmbetugevus 360-450Mpa) ja paindetugevus 550-690 Mpa. 1 TL Armeering võib olla pidevarmeeritud, diskreetselt ehk ,et kiu suund on paigas kuid kiud on lühikesed, dispersioonarmeerimine ehk siis suht suvaliselt kiud loobitud ja kihtarmeeritud. Kiud omavad armeerivat jõudu kui nad on pikemad kui 0.2mm. Mõjuvad vaid teljesuunaliselt, vastupidi võivad isegi tugevust vähendada.
Birgit Võidula ARAMIIDID REFERAAT Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD11b Juhendaja: D.Tuulik Tallinn 2011SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Aramiidi tuntakse kui sünteetilist kiudu (aromaatsed polüamiidid), mis on kaalu arvestades tugevam kui teras. Sellest saab kõrgefektiivseid polümeerseid materjale. Kõige tuntumad kasutusalad on sõjaväes, korrakaitse ning päästeteenistuses. 2 ARAMIID KUI MÕISTE Aramiid- kiud, mille sünteetilised lineaarsed makromolekulid sisaldavad aromaatseid tuumi, mis on ühendatud amiid- või imiidsidemetega. Kusjuures vähemalt 85% amiid või imiidsidemetest seovad kahte aromaatset tuuma vahetult, ja imiidsidemeid, kui neid üldse
1983. Aastal hakati alpakat kasvatama ka Ameerika Ühendriikides. Mõnevõrra kasvatatakse alpakat ka Austraalias, Kanadas, Uus-Meremaal, Suurbritannias, Prantsusmaal ja Jaapanis. [4: 152] Praeguse seisuga on alpaka villa tootmine suuremalt osalt jaotunud pigem just Austraalia ja Ameerika Ühendriikide vahel (eriti Põhja-Ameerika ja Kanada). Teadlased räägivad, et just seal kasvab alpaka villa tootlikus umbes 15-18 % aastas. Toodetakse umbes 500 000 naela kiudu aastas, see on umbes 500 tonni aastas, kahe riigi peale. Arvatakse ka, et 2020 aastaks toodab USA juba 2500 tonni aastas üksi ja seega oleks see juba 20-30 % kogu maailma toodangust. Viimasel ajal on alpaka vastu hakanud suur huvi tundma ka Hiina. [9] Üks unts alpaka villa maksab umbes 3-12 dollarit, varieeruvalt siis sellest, kuidas seda kiudu on töödeldud. [9] 8 5.1.2 Villakiud
1983. Aastal hakati alpakat kasvatama ka Ameerika Ühendriikides. Mõnevõrra kasvatatakse alpakat ka Austraalias, Kanadas, Uus-Meremaal, Suurbritannias, Prantsusmaal ja Jaapanis. [4: 152] Praeguse seisuga on alpaka villa tootmine suuremalt osalt jaotunud pigem just Austraalia ja Ameerika Ühendriikide vahel (eriti Põhja-Ameerika ja Kanada). Teadlased räägivad, et just seal kasvab alpaka villa tootlikus umbes 15-18 % aastas. Toodetakse umbes 500 000 naela kiudu aastas, see on umbes 500 tonni aastas, kahe riigi peale. Arvatakse ka, et 2020 aastaks toodab USA juba 2500 tonni aastas üksi ja seega oleks see juba 20-30 % kogu maailma toodangust. Viimasel ajal on alpaka vastu hakanud suur huvi tundma ka Hiina. [9] Üks unts alpaka villa maksab umbes 3-12 dollarit, varieeruvalt siis sellest, kuidas seda kiudu on töödeldud. [9] 5.1.2 Villakiud Villakiud on silinderja kujuga kiud. Peamiseks koostisaineks on keratiin (valk). Villakiud koosneb
punktist teise või teistesse punktidesse. Peamiseks andmeedastuse liigiks on andmevahetus kahe arvuti vahel. Andmeedastuseks kasutatakse tavaliselt kaablit, kuid kaablid on erinevad. Koaksiaalkaabel Koaksiaalkaabel saab olla kas jäme või peenike. Vahe on kaabli läbimõõdus ja sellega koos ka kaabli segmendi pikkuses. Koaksiaalkaabel on mõeldud kohtvõrgu loomiseks. Koaksiaalkaabel 2 Kaabli keskosa on vasest ja koosneb ainult ühest kiust. Seda kiudu kaitseb plastikust isolatsioon, mis eraldab sisemist kiudu ja metallist kaitset. Metallist kaitse (ekraan) on mõeldud andmeedastuse häirete vältimiseks. Väline kaitsekiht. Koaksiaalkaabel 3 Kaabli väliskest on tavaliselt kõva, kuid on ka pehme kestaga kaableid. Varjestuse parandamiseks kasutatakse vahel topelt või neljakordset ekraniseerimist. Isolatsioon saab olla lisaks plastikule ka tefloon või mõni muu tehis materjal. Koaksiaalkaabel 4
käigus võib lisada värvainet ja nii saab juba kedrata värvilisi kiude. KIU LÄIGE on valguskiirte peegeldumine kiu pinnalt inimese silma. See oleneb kiupinna siledusest, kiu ristlõikepinna kujust, kiu jämedusest, kiu läbipaistvusest ja valgust hajutavate pigmentide hulgast kius. Täiesti sile ja läbipaistmatu pind peegeldab palju valgust, sellistel kiududel on ümar ristlõikepind. Eriomane läige on siidi-, lina-, sünteeskiududel. Läiget lisatakse: nt puuvilla merseriseerimisega st kiudu töödeldakse leelisega, kiud tursub ja ümardub. Läiget vähendatakse: nt keemilistele kiududele lisatakse valgust hajutavaid pigmente. *ELASTSUS Elastsust kirjeldatakse venitatavuse ja elastse pikenemisega. VENITATAVUS kirjeldab kiu pikenemist, kiu venitamisel kuni selle katkemiseni. ELASTNE PIKENEMINE - näitab, mil määral võib kiudu venitada, et see tõmbuks tagasi oma esialgse pikkuseni. Kiumaterjalidele on iseloomulik, et osa pikenemisest tõmbub koheselt tagasi oma esialgse
Kasutatakse eelkõige koos linaga ja puuvillaga. Dzuut(niinekiud)- kodumaa on India, seal kasvatatakse 90% kogu dzuudist. Peamised tootjad Bangladesh, Pakistan, Nepal, Hiina, Tai. Kiud on jämedad, murduvad kergesti, väga hüdroskoopsed ehk imavad palju vett aga edasi seda ei lase. Ehituselt sarnane lina ja kanepiga. Teistest kiududest nõrga, väikse venivusega. Hea paindetugevus ja odav. Värvuselt kiud valged, kollased, hallid, punakad. Läigib nagu siid. Ramjee(niinekiud)(RA)- niinekiud. Kiudu toodetakse Hiinas, Jaapanis, Filipiinidel, Itaalias. Esineb loodusliku ja kultuurtaimena. Kiud on pikk ja tugev. Elementaarkiud on valget värvi ja siidja läikega. Kiud väga jäik. Hea kemikaalikindlusega. Imavad vett ja lahuseid väga aeglaselt. Hästi vastupidav bakteritele ja hallitusele.Vastupidav päiksevalguse ja ilmastiku suhtes. Saab pleegitada ja merseerida nagu puuvilla.Suure tugevuse tõttu valmistatakse õmblusniiti. Segatakse puuvilla, lina ja viskoosiga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
