kuningale, ehk siis loobus Liivi ordu iseseisvusest. Liivi sõda toimus aastatel 1558-1583 Ivo Schenkenberg-lipkonna ülem, kes oma 400 liikmelise salgaga pidas edukat partisanisõda venelastega. Lipkond tegutses Rootsi armee juures ja allus Tallinna linnale. Tema vapruse ja julguse pärast kutsuti teda Liivimaa Hannibaliks. Sõjaline tegevus 1576-1579. 1579 langes vangi ja hukati Pihkvas. Tol perioodil tegutses ka talupoegadest iseorganiseerunud sõjasalku, üks suuremaid neist oli Ohtra Jürgeni salk.
Laulev revolutsioon on nimetus Eestis aastail 19871988, toimunud sündmustele, mille eesmärk oli taastada Eesti Vabariigi iseseisvus. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon ilma verevalamiseta. Perestroika 1980. aastate keskel algatas Mihhail Gorbatsov NSV Liidus uuenduspoliitika - perestroika, mis saavutas Eestis oma haripunkti 1987. aastal ning kasvas 1988. aastal üle iseorganiseerunud laulvaks revolutsiooniks. Tähelepanuväärsel viisil algasid umbkaudu samal ajal analoogilised ühiskondlikud protsessid ka paljudes teistes Nõukogude Liidu liiduvabariikides. Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Balti kett oli 23
Michel Sittow-Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik, kelle töid on laiali paljudes maailma muuseumides. Michael Andreas Barclay de Tolly- 1812Vene-Prantsuse sõjas vene sõjaminister ja hilisem kindralmarssal, baltlane. Moritz Hermann Jacobi-19 saj. Tartu Ülikoolis tegutsenud ning teadusmaailmas tunnustuse leidnud füüsik Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Ohtra Jürgen- iseorganiseerunud talumeeste üksuse juht Liivi sõja ajal. Otto Wilhelm Masing- oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde, andis välja lehte Marahwa NäddalaLehte. Pontus De la Gardie-Oli aastast 1574 Liivimaa asehaldur ja aastast 1581 kuberner, juhatas 15801583 Liivi sõjas Rootsi väge Pulli Hans-Tartu Eesti kaupmees17 saj lõpus , kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks.
Gotthard Kettler- oli Liivi ordumeister 15591562 ja Kuramaa hertsog 15621587, vallutas Rõngu linnuse. Magnus-oli Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ja Liivimaa kuningas 15701577, püüdis erinevate vahenditega saavutada suurt võimu. Ivo Schenkenberg-oli Tallinna käsitöölise poeg, kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka. Ohtra Jürgen- iseorganiseerunud talumeeste üksuse juht Liivi sõja ajal. Stefan Batory- oli Transilvaania vürst ja Poola kuningas 15761586. Ta oli edukas sõjamees ning sundis venelased Liivimaalt taanduma. Jam Zapolski vaherahuga sai Stefan enda kätte kogu Vana-Liivimaa lõunaosa, millest hiljem kujunes Liivimaa kubermang. Pontus De la Gardie-Oli aastast 1574 Liivimaa asehaldur ja aastast 1581 kuberner, juhatas 15801583 Liivi sõjas Rootsi väge.
juhtis mündimeistri sell Ivo Schenkenberg. Silmapaistva julguse tõttu kutsusid vaenlased Schenkenbergi ,,Liivimaa Hannibaliks" ja ta talupoegi Jannibali rahvaks". Liigjulguse pärast piiratigi see salk hiljem, 1579. aastal, Rakvere lähedal venelaste poolt sisse. Palju arvukam vaenlane pühitses seda kui suurt võitu. Haavatud juht viidi koos kaaslastega Pihkvasse, kus kõik tsaari käsul julmalt hukati. Lisaks linna alluvuses olnud talupoegade sõjajõule ründasid venelasi ka mitmed teised iseorganiseerunud talumeeste üksused. Üks suuremaid neist oli Ohtra Jürgeni salk. Liivimaa kuningriigi lõpp. Tsaar ei usaldanud enam Magnuse väejuhivõimeid ja saatis Tallinna vastu oma väe venelastestjuhtidega. 1577.aasta jaanuari lõpul jõudis see linna müüride alla, kus pidi otsustatama Eesti ala tulevik. Linna pommitati suurte kivikuulide ja süütepommidega, aga vallutada seda siiski ei suudetud. Kaitse oli organiseeritud hästi, julgelt tegutses ka Schenkenbergi Iipkond. Pärast 7-nädalast
organisatsioon hõlbustab ja toetab nende omavahelist suhet etteantud aja jooksul. Mitteametlikud mentorlussuhted tekivad spontaanselt ning ilma organisatsiooni poolse sekkumiseta, enamasti vastastikuse tuvastamise, inimestevahelise mugavuse ja sümpaatia alusel. Ametlikud mentorlussuhted on algatatud ja kontrollitud kolmanda osapoole poolt (nt organisatsiooni poolt), samas kui mitteametlikud mentorlussuhted on iseorganiseerunud. (Menges 2016) Ametlike mentorlusprogrammide kohta tehtud uuringud on näidanud, et need ei ole nii efektiivsed kui mitteametlikud programmid. Põhjuseks on asjaolu, et ametlikus mentorlusprogrammis puudub osalejate vahel loomulik atraktiivsus (Blake-Beard, O'Neill ja McGowan, 2007 tsit. Mengus 2016 järgi). Eby, McManus, Simon ja Russell (2000) uurisid organisatsioonide ametlikus mentorlusprogrammis esinevaid suhteprobleeme ja leidsid, et ebasobivused isikupäras,
jõukude terrorit veel oli 1570ndatel aastatel mitu korda möllanud katk kestvad linnade piiramised tõid ümbruskonnas kaasa näljahäda Tallinnasse põgenenud talupoegadest ja linna lihtrahvast moodustati 1576. a Rootsi väkke lipkond, mis pidas omal käel partisanisõda venelastega, seda lipkonda juhtis mündimeistri sell Ivo Schenkenberg, hiljem ta hukati tsaari käsul lisaks linna alluvuses olnud talupoegade sõjajõule ründasid venelasi ka mitmed teised iseorganiseerunud talumeeste üksused, üks suuremaid neist oli Ohtra Jürgeni salk Sõja lõpp: tsaar ei usaldanud enam Magnuse väejuhivõimeid ja saatis Tallinna vastu väe venelastest juhtidega 1577. a jaanuaris oli piiramine, aga kaitse oli tugev ja linna ei vallutatud oma kuningriigi raskeil päevil oli Magnus hakanud otsima uut isandat ja ta astus PoolaLeedu teenistusse, karistuseks Magnusele likvideeriti Liivimaa vasallkuningriik
sotsiaalsele ja ökoloogilisele keskkonnale. Nende kahe printsiibi lahutamatus on ökokülaliikumise kaks juhtivat printsiipi. (Kirby 2003, 324). „Ökokülade loomise liikumine on ilmselt üks kõige terviklikumaid vastumürke globaalsest majandusest sõltumisele. Üle terve maailma inimesed ehitavad kogukondi, mis püüdlevad elada jäätmete- ja saastevabalt, ilma tänapäevase elu konkurentsi ja vägivallata.“ (Norberg-Hodge, 2010). Ökokogukondi võib pidada iseorganiseerunud ja ühistel väärtustel põhinevateks kogukondadeks, mida on maailmas tuhandeid. Euroopas on ökokülasid 311. (Peters & Stengel 2005). Tänaseks on ökokülade liikumine muutunud üle-maailmseks kodanikualgatuslikuks liikumiseks, mille eesmärgiks on elada koos inimgrupina, toetudes õiglasele maailmavaatele, konsensuslikule juhtimisele, loodussõbralikkusele ja sotsiaalsele mitmekesisusele. Globaliseeruva majanduse vastukaaluks tekkinud liikumist saab
annaabi.ee 
