linnad olid väiksemad, olid valdavalt põllumajanduslikud, kaubandus ei olnud eriti aktiivne, ladina kultuur Ida: (Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) jõukamad, suuremad linnad ja aktiivsem kaubandus, levis kreeka keel ja kultuur ÜHISKOND JA ELUOLU Paljudes piirkondades kujunesid ulatuslikud , orjatööl põhinevad suurmaavaldused- latifundiumid. Algul läks nende toodang peamiselt müügiks, kuid hiljem muutusid need üha enam isemajandavateks suurmõisateks, kus kõik, mis toodeti, ka tarbiti ise. Seisused keisririigis Ülemkihi moodustasid seisused 1.) Senatiaristrokraatia, see moodustus senaatorite baasil. Neile kuulusid tähtsaimad riigiamaetid ja paljud neist olid ka provintside asevalitsejad. Neil olid ka suured maavaldused. 2.) ratsanikud, nad olid teatud varandusliku positsiooni saavutanud roomlased, sest nad suutsid osta endale ratsahobuse ja teenida ratsanikuna sõjaväes. Ka neil olid
leegion(5000meest,raskerelvastus,jalavägi), malelaua ruutude allüksustena.Võimaldades vahetada üksusi ja liikuda mäestikulgi.Leegionis-kergerelvastusega jalamehed,ratsaväeüksused.ratsavägi kaitses jalaväge küljelt, tegi luuret ja jälitas vaenlast. Võidukaid väepealikke autasustati triumfidega. Ühiskond ja eluolu: · Enamik talupojad. Maaomanikud, rentnikud. · Latifundiumid ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Toodang müügiks. Aja jooksul muutusid isemajandavateks suurmõisateks. · Arenenud linnad. Linn majandus-, kultuuri ja poliitilised keskused. Rikkad, maaomanikud elasid linnades. · Linn ja ümbritsev maapiirkond tihedalt seotud. · Senaatoriseisus: ülikud. Algselt linnriigi aristokraatia, keisririigi ajal provintsiaristokraatia esindajad. Suurmaavaldajad, veetsid enamuse ajast Roomas. · Ratsanikuseisus: rikkad ja mõjukad roomlased. Paljud suurmaavaldajad. Kaubandus ja finantsasjad. Rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli kohtunikud.
· Arvestati pretsedenti so. tugineti varasema sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele. · Protsessi korrektsus. Rage seaduse järgimine. Karistused ei olnud liialt karmid. · Keisririigi ajal juristid juriidiline (õigusteaduslik) terminoloogia. Õigusteaduse algus. Ühiskond ja eluolu: · Enamik talupojad. Maaomanikud, rentnikud. · Latifundiumid ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Toodang müügiks. Aja jooksul muutusid isemajandavateks suurmõisateks. · Arenenud linnad. Linn majandus-, kultuuri ja poliitilised keskused. Rikkad, maaomanikud elasid linnades. · Linn ja ümbritsev maapiirkond tihedalt seotud. · Senaatoriseisus: ülikud. Algselt linnriigi aristokraatia, keisririigi ajal provintsiaristokraatia esindajad. Suurmaavaldajad, veetsid enamuse ajast Roomas. · Ratsanikuseisus: rikkad ja mõjukad roomlased. Paljud suurmaavaldajad. Kaubandus ja finantsasjad
milleks ongi väide ühiskondlikust lepingust. See muutvat valitsuse juba iseenesest ekspluateerijast (Goodwin 1994: 574). Ühiskondliku lepingu teooriat on teravalt kritiseerinud ka feministid, eelpooltoodule analoogiliselt. Koos valitsusega kritiseeritakse ka natsionalismi, selles nähakse püüdu oma territooriumi laiendada. Goodwin tsiteerib siinkohal William Godwini, kes arvab, et "[r]ahvus ei ole loomulik sotsiaalne üksus ja see tuleks jagada isemajandavateks kogukondadeks, millel pole territoriaalseid ambitsioone" (Godwin 1971: 210-214). Mainisin, et valitsuse osas olid sarnasel seisukohal ka marksistid. Küll oldi aga eri arvamusel küsimuses, kuidas oma seisukohti ellu viia. Anarhistid leidsid, et poliitika on indiviidi jaoks laostava mõjuga (nii ka võim järelikult): see, kes poliitilisi vahendeid kasutades võitleb edukalt muutuste eest, pääseb lõpptulemusena ise
põhinevad suurmaavaldused – latifundiumid. Loomulikult ei puudunud sealgi väiketalupojad, kuid nende osakaal jäi idaprovintsidega võrreldes väiksemaks. Vabariigi lõpul ja keisririigi algusaegadel läks latifundiumite toodang peamiselt müügiks. Näiteks Põhja- Aafrika latifundiumid varustasid tavapäraselt leivaviljaga Rooma linna. Kuid mida enam aeg edasi läks, seda enam hakkasid latifundiumid muutuma isemajandavateks suurmõisateks, kus toodang tarbiti ja paljud tarberiistad valmistati kohapeal. Nii hakkas kaubavahetus lääneprovintsides varase keisririigi lõpupoolel aegamööda vähenema. Kuna vallutussõdade lõppedes muutus ka orjade hankimine raskemaks, hakkasid latifundiumide omanikud kasutama oma maade harimiseks rentnike ja sõltlaste tööjõudu. Nii ilmnesid varase keisririigi lõpul esimesed märgid orjandusel põhineva majanduse langusest.
kokku rahva esinduskogu 4) sätestati kodanike ülddemokraatlikud õigused ja vabadused 1849 lõpetas oma tegevuse saksamaal Frankfurdi parlament 1849 pääses euroopas võimule tagurlus Pilet 16 1.Üh. ja eluolu Roomas Maa ja linn: Enamik elanikest talupojad: maaomanikud, rentnikud Ülemkihi rikkuse allikas . suured maavaldused: latifunidiumid Põhja-Aafrika varustas viljaga Rooma linna Latifundiumid muutusid isemajandavateks suurmõisadeks = naturaalmajandus Linnad olid maj , -kult kui ka pol keskused Enamus rikastest elas linnades Linn ja ümbruskond oli tihedates sidemetes, linnaõukond ja ametnikud korraldasid ka ümbruskonna asju Seisulik ühiskond: Rooma üh oli seisuslik: Senaatoriseisus R. Riigi ülikud, algul aristokraadid, keisririigi ajal ka Itaalia ja provintsi aristokraatia esindajad. Kõrgemad riigiametnikud, leegionide ülemad, provintside asevalitsejad
strateegiate abil võimul püsida, nt manipuleeritakse identiteediga, eriti identiteedi konstrueerimine vaenlase ehk “teise” abil. Sõja põhjused on ühiskonna valitseva eliidi (etnilise, poliitilise, sõjalise) poolt loodud, “konflikti diskursus” monopoliseeritakse eliidi poolt – läbi meedia, kõrghariduse, religiooni ja popkultuuri. Sõjamajanduse teooria järgi pakub sõda elatist ning rikastumise võimalust. Külma sõja lõpuga muutusid varem omavahel sõdinud grupeeringud nö isemajandavateks – nt Angola, kus võitlesid 1990. aastatel edasi UNITA ja MPLA. Aastal 2000 oli Aafrikas 14 miljonit maapagulast, 2006. a juba 18-20 miljonit. Sõjad pingestavad ka riigi majandust ning kannatab põllumajandustoodang – toiduainete prduktsioon väheneb kuni 45%. Lisanduvab maamiinid, reostus, metsade hävitamine jms. Lisanduvad sotsiaalsed kahjud: sõjas osalenute toimetulek, paranemine jms. Kasutatakse ka lapssõdureid, neid on praegu u 300 000 maailma 30 riigis, Aafrikas 120 000
annaabi.ee 
