pastori kutsumust nagu seda olid soovinud Justuse vanemad, kuid Martin oli pettunud usus ning Jumalas, sest Vabadussõjas võidelnud tõeliselt jumalakartlik ja usklik mees sai võitluses ainukesena surma see on Martini arvates ebaõiglane. Muusikat ei pea Martin aga lihtsalt oma õigeks kutsumuseks. · Martin ja Isabella einestavad suures ning rahvarohkes restoranis ning mere ääres nägi Boris Mänd selgesti oma endist õpetajat noore Isebeliga, kuid meie peategelased ei näi sellest eriti hoolivat. · Isabella kutsub Martinit korterisse, kus ta tavaliselt klaverimängu harjutab, sest tahab mehele mängida kuulsat ,,Pavaani". Pärast klaverimuusikat lähenevad Isebel ning Martin teineteisele ning nad veedavad korteris koos kirgliku öö .... 6. - 9. Peatükk · Nii algas Isebelil ja Martinil elu ebareaalsuses, mis pidi kestma kolmkümmend päeva, kui laev nö
ütles, kord tütre kätt surudes, siis teda ettepoole lükkamise hooga vabastades: ,,Mine jookse emale vastu... Romaanis on kaks peategelast, Tallina eragünmaasinumi ajaloo ja filosoofia õpetaja Martin Justus ja juuditüdruk Isebela. See on psühholoogiline romaan., mis on Sokratese mõtetest ja analüüsimise võimest. Paljude erinevate müütidega raamat. Õpetaja Justus on mõistuseinimene ja arvestab väga ühiskonda, kus ta elab. Kui ta aga kohtub Isebeliga, kaob nagu mõistus ja ta allub tunnetele. Hiljem ta küll hakkab seda kahetsema ja nagu otsib vabandusi oma tegudele. Ta süüdistab küll ennast, et ei osanud Isebelist aru saada ja tema enesetappu ära hoida. Aga ta ka tunneb muret oma renomee vastu. Ega ometi keegi tema suhtest Isebeliga midagi ei tea. Lõpuks, kui ta saab selgeks, et keegi midagi ei aima, räägib ta siiski oma tütrele sellest ja nagu saab siis hingerahu tagasi. Üldiselt on see siiski raske romaan
Nende vahel slmub poolsnatu kokkulepe olla koos 30 peva - nagu Delose ohvrilaeva retk. Sellest, mis saab hiljem, ei rgita. Isebel annab korduvalt vihjeid, et ta on langetanud enda jaoks saatusliku otsuse, kuid Martin ei saa neist aru. Isebel on hest kljest kompromissitult kirglik tundeinimene, samas mngib ta suhtes Martiniga mngu, milles ei ava oma kaarte. Mduvad pevad jalutades, vesteldes, armatsedes, kuid Martin tunneb ahistust. helt poolt tunneb ta, et suhe Isebeliga ratab temas juba kustunud emotsioone ja tunge, samas tunneb ta, et on liiga vana ja muganenud, et alustada uut elu. Oma perekonnast ja tst ning seltkondlikust positsioonist ta loobuda ei taha. Temas on ka khklus, kas mitte Isebel ei asenda temaga on puuduvat idealiseritud isa, teda vaevab nende vanusevahe. Ta tunnistab oma kahtlusi Isebelile, kes teatab, et teda ei saa kompromissiks sundida, ja sdistab Martinit, et see on endale ettekujutust armastusest vaid sisendanud, et nende
1. Milline on seos Sokratese ja Isebeli vahel? 2. Miks saab Martin Justust iseloomustada fraasidega "tundevaene mõistuslikkus" ja "sotsiaalne konventsionaalsus" (ühiskondlikult kombekohane)? 3. Milline on Martin Justuse vaatepunkt tekkinud olukorrale Isebeliga ning millest tingituna teeb ta valiku? Analüüsi. 4. Mis hetkest muutub hingeülenduse otsing mugandumiseks? Analüüsi. 1. Sokrates ja Isabel kohtuvad jalutuskäigu ajal ning neil tekib koheselt väga sügav ja intiimne vestlus. Miski tõmbab neid kahte teineteise poole ning nende armupesaks saab Kadrioru korter, kus Isebel oma klaverimängu ajutiselt harjutab. Nad lepivad kokku, et nende suhe kestab 30 päeva, nagu Delosele sõitev ohvrilaev, mis Sokratesele
käest aru pärima, mis juhtus. Isebel jättis maha vaid teate,et ,,Laev on Deloselt tagasi jõudnud.". Näeb enne ka Isebeli surnukeha. Ta oli end lasknud otse südamesse, enesetapp, nagu ta isa oli kogu elu ähvardanud end tappa, nüüd tegi seda tema tütar. Tuleb välja ,et Isebelil oli probleeme isast lahti laskmisega ja tema surmaga leppimisega, ta oli raske iseloomuga ja temaga oli pidevalt probleeme. Ptk.11. Justus kõnnib ringi nagu zombi, kõikides vanades kohtades, kus Isebeliga käisid varem. Ta mõtiskleb ,kas oleks pidanud talle järele jooksma , oleks ehk saanud teda peatada. Justusel tekib tunne, et peab politsei uurija Märt Saani, joovad õlu ja räägivad Isebellist. Varjab oma käe haavu.Lahkudes meenuvad talle kunagised armukesed. Otsib kunagist armsamat Lydiat, kes tuleb välja ,et on abiellunud, mõtleb veel ,et ehk tagab too oma meest petta, aga Lydial oli just paar nädalat tagasi laps sündinud.Istub kohvikus, joob. Koju minnes ei saa magama
Igatahes otsustab Martin, et on aeg asjad kokku kraamida kõigest koosoleku tõendid eemaldada ning lahku minna, Isebel olevat juba läinud Kadriorugu koristama saades teada, et Juudi paar tuleb Kuressaarelt varem tagasi. PEATÜKK ÜHEKSA Asjad aga võtavad äkilise pöörde kui hilja õhtul saabunud Isebel taksoga rääkis kuidas ta pidi seletama nende suitsetamise jälgi korteris. Martinis aga tekkib kiire arusaamine ja meelemuutus ning ta leiab, et on kõvasti raskem Isebeliga ausalt rääkida kui ta kavatses. Igatahes juhtub nii, et Martin väidab, et vanake all korrusel kautselt nägi teda ja nad peavad olema ettevaatlikud tema ühiskonnas, Isebel solvub ja kutsub Martinit rassistiks. Martin väidab, et see ei ole nii ja hakkab ajama udu oma moraalsest süüst mis hetkeline seis talle toob ning ei luba tal tulevikus oma kitsarinnaliste koleegidele vastu seista. Isebel vastab vihkavad toonis, et kuidas ta ei
Ta oli end lasknud otse südamesse, enesetapp, nagu ta isa oli kogu elu ähvardanud end tappa, nüüd tegi seda tema tütar. Ema küll üritas relva peita, kuid ta oli selle leidnud. Tuleb välja ,et Isebelil oli probleeme isast lahti laskmisega ja tema surmaga leppimisega, ta oli raske iseloomuga ja temaga oli pidevalt probleeme. Ema kartis, et tema on tütre surmas süüdi, sest ka nemad olid sel päeval tülitsenud. Ptk.11. Justus kõnnib ringi nagu zombi, kõikides vanades kohtades, kus Isebeliga käisid varem. Ta mõtiskleb ,kas oleks pidanud talle järele jooksma , oleks ehk saanud teda peatada. Kodus kohtub vana ehitusmeistriga, räägivad Isebellist. Justusel tekib tunne, et peab ühe vana tuttava üles otsima, politsei uurija Märt Saani, joovad õlu ja räägivad Isebellist. Varjab oma käe haavu, kuid teab ,et inspektor kahtlustab teda millegi varjamises. Lahkudes meenuvad talle kunagised armukesed, naistuttavad. Mõtleb , et mõni naine tahab
Ta oli end lasknud otse südamesse, enesetapp, nagu ta isa oli kogu elu ähvardanud end tappa, nüüd tegi seda tema tütar. Ema küll üritas relva peita, kuid ta oli selle leidnud. Tuleb välja ,et Isebelil oli probleeme isast lahti laskmisega ja tema surmaga leppimisega, ta oli raske iseloomuga ja temaga oli pidevalt probleeme. Ema kartis, et tema on tütre surmas süüdi, sest ka nemad olid sel päeval tülitsenud. Ptk.11. Justus kõnnib ringi nagu zombi, kõikides vanades kohtades, kus Isebeliga käisid varem. Ta mõtiskleb ,kas oleks pidanud talle järele jooksma , oleks ehk saanud teda peatada. Kodus kohtub vana ehitusmeistriga, räägivad Isebellist. Justusel tekib tunne, et peab ühe vana tuttava üles otsima, politsei uurija Märt Saani, joovad õlu ja räägivad Isebellist. Varjab oma käe haavu, kuid teab ,et inspektor kahtlustab teda millegi varjamises. Lahkudes meenuvad talle kunagised armukesed, naistuttavad. Mõtleb , et mõni naine tahab
südamesse, enesetapp, nagu ta isa oli kogu elu ähvardanud end tappa, nüüd tegi seda tema tütar. Ema küll üritas relva peita, kuid ta oli selle leidnud. Tuleb välja ,et Isebelil oli probleeme isast lahti laskmisega ja tema surmaga leppimisega, ta oli raske iseloomuga ja temaga oli pidevalt probleeme. Ema arvas, et tema ongi süüdi, miks Isebel end ära tappis kuna nad olid sel päeval tülitsenud ja ta räägib sellest Justusele. Justus külastab kõiki kohti, kus nad vanasti Isebeliga käisid. Ta kohtub vana ehitusmeistriga, kellega ta räägib Isebelist. Ta tunneb, et vajab kedagi, kellega sellest rääkida. Otsib üles politseiuurija Märt Saani. Nad joovad õlut ja räägivad sellest. Inspektor küsib Justuselt käel oleva haava kohta, mis oli takjast, aga Justus valetab ja ütleb, et see oli naelast. Otsib kunagist armsamat Lydiat, kes tuleb välja ,et on abiellunud, mõtleb veel ,et ehk tagab too oma meest petta, aga Lydial oli just paar nädalat tagasi laps sündinud.
ohvrilaeva retk. Sellest, mis saab hiljem, ei räägita. Isebel annab korduvalt vihjeid, et ta on langetanud enda jaoks saatusliku otsuse, kuid Martin ei saa neist aru. Isebel on ühest küljest kompromissitult kirglik tundeinimene, samas mängib ta suhtes Martiniga mängu, milles ei ava oma kaarte. Mööduvad päevad jalutades, vesteldes, armatsedes, kuid Martin tunneb ahistust. Ühelt poolt tunneb ta, et suhe Isebeliga äratab temas juba kustunud emotsioone ja tunge, samas tunneb ta, et on liiga vana ja muganenud, et alustada uut elu. Oma perekonnast ja tööst ning seltkondlikust positsioonist ta loobuda ei taha. Temas on ka kõhklus, kas mitte Isebel ei asenda temaga on puuduvat idealiseritud isa, teda vaevab nende vanusevahe. Ta tunnistab oma kahtlusi Isebelile, kes teatab, et teda ei saa kompromissiks sundida,
annaabi.ee 
