· KINNITUB o Trochanter major M. GLUTEUS MINIMUS · ALGAB o Os ilium'i tagumise pinna keskmiselt osalt · KINNITUB o Trochanter major REIE SÜVAD VÄLISROTAATORID PUUSALIIGESES M. PIRIFORMIS · ALGAB o Os sacrum'i eesmine pind · KINNITUB o Trichanter major M, ROTATOR TRICEPS M. GEMELLUS SUPERIOR · ALGAB o Spina ischiadica · KINNITUB o Trochanter major M. GEMELLUS INFERIOR · ALGAB o Tuber ischiadicum · KINNITUB o Trochanter major M. OBTURATORIUS INTERNUS · ALGAB o Foramen obturatum'it ümbritsevate puusaluude sisemine pind o Membrana obturatoria · KINNITUB o Trochanter major M. QUADRATUS FEMORIS · ALGAB o Tuber ischiadicum · KINNTUB o Crista intertrochanterica M. OBTURATORIUS EXTERNUS · ALGAB o Foramen obturatum'it ümbritsevate puusaluude välimine pind o Membrana obturatoria · KINNITUB
i: tuberositas glutea + tractus iliotibialis f: reie retrofleksioon ja välisrotatsioon + reie abduktsioon + aduktsioon + seismisel hoiab puusaliigest ette kaldumast Musculus tensor fascia latae o: spina iliaca anterior superior i: tractus iliotibialis f: koos maximusega reie abduktsioon + reie antefleksioon ja siserotatsioon Musculi rotator triceps 1) Musculus gemellus superior o: spina ischiadica 2) Musculus gemellus inferior tuber ischiadicum 3) Musculus obturatorius internus membrana obturatoria Musculus quadratus femoris o: tuber ischiadicum i: crista intertrochanterica f: reie välisrotatsioon Musculus piriformis o: os sacrum facies anterior i: trochanter major reie välisrotatsioon ja abduktsioon Vahelmine rühm Musculi iliopsoas (laguna masculorum) 1) Musculius psoas major o: vertebrae lumbales 2) Musculus iliacus fossa iliaca Musculus psoas minor
foramen obturatum - facies auricularis - ????????? LIIGENDUB RISTLUUGA linea arcuata - KAARJOON ala ossis ilii - tuberositas iliaca - corpus ossis ilii - crista iliaca NIUDELUU HARI fossa iliaca - spina iliaca ant. inf. NIUDELUU OGA EESMINE ALUMINE spina iliaca ant. sup. - NIUDELUU OGA EESMINE ÜLEMINE spina iliaca post. sup. et post. Inf NIUDELUU OGA incisura ischiadica major SUUR ISTMIKU OGA ? os ischii -- ISTMIKULUU corpus et ramus ossis ischii - tuber ischiadicum - incisura ischiadica minor - VÄIKE ISTMIKU OGA ? spina ischiadica - os pubis - HÄBEMELUU pecten ossis pubis - facies symphysialis - tuberculum pubicum -- HÄBEMELUU KÖBRUKE ramus sup et inf ossis pubis - femur REIELUU -kõige suurem toruluu caput femoris - REIELUU PEA collum femoris REIELUU KAEL trocheanter major et minor - PÖÖREL SUUR, VÄIKE linea et crista intertrochanterica PÖÖRLATE VAHELINE HARI linea aspera - PÖÖRLATEVAHELINE JOON
painutatud) M. rotator triceps -membrana -trochanter -reie välisrotatsioon puusaliiges plexus sacralis -m. obturatorius interossea, major internus foramen obturatum -m. gemellus sisemine pind superior -spina ischiadica -m. gemellus -tuber inferior ischiadicum M. obturatorius membrana fossa -reie välisrotatsioon puusaliiges obturatorius externus obturatoria, trochanteric foramen a obturatum välimine pind M. quadratus tuber crista -reie välisrotatsioon puusaliiges vt. üleelmist pilti femoris ischiadicum intertrochan terica
välisrotatsiooni ja retroversiooni) M. piriformis: o. os sacrum`i facies anterior (pelvina); i. trochanter major (läbib foramen isciadicum majus`e!); f. reie välisrotatsioon ja abduktsioon M. rotator triceps - mitteametlik nimetus!, koosneb 3-st algul suhteliselt iseseisvast lihasest: M. gemellus superior: o. spina ischiadica; M. obturatorius internus: o. membrana obturatoria sisepind; M. gemellus inferior: o. tuber ischiadicum; i.(kõik koos!) fossa trochanterica; f. reie välisrotatsioon M. quadratus femoris: o. tuber ischiadicum; i. crista intertrochanterica; f. reie välisrotatsioon M. gluteus maximus: o. ala ossis ilii (tagapool linea glutea posterior`i), fascia thoracolumbalis, os sacrum; i. a) tuberositas glutea (alumised kimbud) + b) tractus iliotibialis (ülemised kimbud); f. a) reie retrofleksioon ja välisrotatsioon; b) reie abduktsioon (ülemised
Häbemeluu ja niudeluu ühendumiskohta tähistab ülalpinnal niude-häbeme kõrgend (eminentia iliopubica). Häbemeluuköbruke (tuberculum pubicum). Häbemeluuhari (crista pubica). Häbemeluu harude vahel paikneb sümfüüsmine pind (facies symphysialis). ISTMIKULUU (os ischii) (peas) Istmikuluu koosneb istmikuluukehast (corpus ossis ischii) ja istmikuluuharust (ramus ossis ischii). Istmikuluukeha- ja haru vahel on istmikuköber (tuber ischiadicum). Istmikuköbrust kõrgemal on istmikuluuoga (spina ischiadica). Väike istmikuluusälk (incisura ischiadica minor). NIUDELUU (os ilium) (peas) Koosneb niudeluukehast (corpus ossis ilii) ja niudeluutiivast (ala ossis ilii), mille ülemine serv on niudeluuhari (crista ossis iliaca). Eespoolt piirab niudeluu harja ülemis-eesmine niudeluuoga (spina iliaca anterior-superior), millest allpool on alumis-eesmine niudeluuoga (spina iliaca anterior-inferior)
ALAJÄSEME LUUDEÜHENDUSED Vaagnavõõtme luude ühendused Art. Sacroiliaca (sakroiliakaalne liiges) - Moodustub ristluu ja niudeluu facies auricularise vahel - Lameliiges - Teljetu, libisemine Sidemed: - Lig. iliolumbale (5 nimmelüli pr. transversused -> crista iliaca - Lig. sacrotuberale (sacrumi alumine ja os coccyxi ülemine osa->tuber ischiadicum) 10 - Lig. sacroiliacum anterius ja posterius - Lig. sacrospinosum (sacrum, os coccyx- > spina ischiadica) Veel ühendusi: · Symphysis pubica: Moodustub ees keskjoonel os pubiste (facies symphysialiste) ühendumisel. Kiudkõhreliste plaatide vahel on lõhe, õõs on täidetud vedelikuga. · Sündesmoosid (lisaks eelpool nimetatud sidemetele): Membrana obturatoria, mis täidab foramen obturatumi.
• Müofastsiaalvalu (lihaste sidekirme) sündroom • Valu lähedal paiknevatest elunditest • Lülisamba nimmepiirkonna hüpo-, hüpemobiilsus • Sakroiliakaalliigese düsfunktsioon Alaseljavalude peamised põhjused: •Lülisammast stabiliseerivate lihaste jõu ja vastupidavuse vähenemine •Kere süvalihaste ebaõige kasutamine, atroofia, närv-lihas innervatsiooni häired •Neuroloogilised kahjustused (radikulopaatia, syndroma ischiadicum) •Rühivead, jalgade pikkuse erinevus, ebaõiged tööasendid,-võtted Seljavalude kestvuse klassifikatsioon •Äge (vaevuste kestvus alla 6 nädala) •Subakuutne (vaevuste kestvus 6-12 nädalat) •Krooniline (vaevuste kestvus üle 3 kuu) Ligikaudu 98% seljavaevuste all kannatavate patsientide valu on “mehhaaniline”, mis tähendab, et valu sõltub lülisamba mehhaanilisest koormusest (Virtapohja, 2000). Puhkeasendid seljavalu leevendamiseks
annaabi.ee 
