Mesilaspere Mesilaspere üks suur emane mesilasema. mitusada isast leske. kümneid tuhandeid töömesilasi. töömesilased on sigimisvõimetud emased. mesilasemast väiksemad on emamesilased. Isasmesilased ehk lesed Töömesilaste tööd söödavad vastseid ja ema, eritavad vaha ja ehitavad sellest kärgi, puhastavad, valvavad ja tuulutavad pesa, teevad taruvaiguga kärjekannud pisikuvabaks ja sulevad sellega seinalõhesid, koguvad õietolmu ja nektarit ning paigutavad need suira ja meena kärgedesse. Töömesilane elab suvel keskmiselt 45 nädalat, talvel kauem. Emamesilane Emamesilane areneb viljastatud munast, mida vastseeas toidetakse mesilaspiimaga.
ebasoodsate tegurite tõttu Kehasisene viljastumine (roomajad, linud, imetajad) Küpsed vähem sugurakke, parem kaitse ebasoodsate tingimuste eest Iseviljastumine Hermatofrodiitsel ehk mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isaslooma tunnused Partenogenees e. Neitsisigimine Järglane areneb viljastamata munarakust Näiteks mesilastel arenevad lesed e. Isasmesilased viljastamata munarakkudest Lootejärgus toimub kromosoomide arvu kahekordistumine Taimedest arenevad viljastamata munarakust seemned näiteks võilillidel Rakutsükkel Raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Rakutsükkel = interfaas + mitoos Mitoos Eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes Rakutsükkel Interfaas Mitoos
● Pesad asuvad pööningutel, põõsastes, urgudes jne. ● Valmistavad pesad süljega niisutatud kõdupuidust ja paberisarnastest materjalidest ka ● Igal kevadel otsivad uue elupaiga ● Talviti poeb puuprao vahele emaherilane , teised töömesilased ja isamesilase surevad ära Pa l j une mi n e ● Enne sügist paaritutakse ● Valmikud nukkuvad ● Sügisel kooruvad valmikutest ainult isas- ja emasherilased kes paarituvad ● Peale paaritumist surevad ära isasmesilased ja viljastatud emamesilased lähevad puupragude vahele talveunne T o i t um i n e ● Õite nektarist ● Lehetäide väljaheidetest ● Varastavad mesilastelt mett ● Viljapuuaias toituvad: ploomidest, õuntest,pirnidest, marjadest jne. ● Vastsed toituvad algul magusast taimemahlast ja natuke suuremaks saades toituvad kärpsete, mesilaste, liblikate röövikutest ja veel teistest putukatest kellest jõud üle käib ●
kõrgel õhus. Muneb seejärel 4-5 aastast pesast lahkumata. Pesast ta lahkub ainult korra paaritumiseks või hiljem koos sülemiga. Tööst ema osa ei võta. Mesilasema ülesandeks on võimalikult palju muneda, pere koos hoidmine. Ema tunnevad mesilased ära emaaine järgi, mida saab ema kehapinna puudutamisel ja seda kantakse üksteisele edasi. Lesed paarituvad emaga. Mesilasema vagel saab piima kogu vagla järgu kestel. Lesed arenevad viljastamata munadest 24 päevaga Nad on isasmesilased. Leskede ülesanne on mesilasema viljastamine, toitu nad ei korja ja tarutöid ka ei tee. Nad osalevad pereelus vaid suveperioodil, et paarduda. Juba augustikuus neid enam ei vajata, nad aetakse töömesilaste poolt välja, kus nad külmas ja näljas surevad või lihtsalt nõelatakse surnuks. Leski võetakse vastu ka võõrastesse peredesse, ilma et mesilased nende suhtes vaenulikud oleksid. Rohkem koguneb neid sinna perre kus on paardumata ema. Nad on arenemata suguelunditega
o. kolooniatena. ( mesilased, herilased, sipelgad). Kodumesilased · Elavad suurte peredena inimeste ehitatud tarudes, kuhu ehitavad kärgedest pesa. · See püsib neil aastaid, olenemata sellest, et üks pereliige elab paar kuud. · Mesilaspere moodustavad: o Emamesilane e. mesilasema teistest suurem, ülesandeks on muneda. Veedab kogu oma elu tarus ja lendab välja ainult paaritumiseks või hiljem sülemiga. o Lesed e. isasmesilased ülesandeks on mesilasema viljastamine, elavad tarudes kevadest suve lõpuni ja lendavad tarudest välja ainult mesilasema viljastamiseks, pärast seda surevad, astlata. o Töölised suguvõimetud emased, kelle muneti on muutunud mürgiastlaks, teevad tarutöid. · Tarus on tööjaotus: o Ühed töömesilased eritavad vaha ja ehitavad kärgi, o teised toidavad ema ja tema munetud munadest arenenud järglasi,
Tööst ema osa ei võta. Mesilasema ülesandeks on võimalikult palju muneda, pere koos hoidmine. Ema tunnevad mesilased ära emaaine järgi, mida saab ema kehapinna puudutamisel ja seda kantakse üksteisele edasi. Lesed paarituvad emaga. Mesilasema vagel saab piima kogu vagla järgu kestel. 2 mesilasema LESED Lesed arenevad viljastamata munadest 24 päevaga.. Nad on isasmesilased. Kaaluvad keskmiselt 250 mg ja on 15-17 mm pikkused. Leski on peres ajutiselt 200 2000. Nad on kõige jämedamad, üle tagakeha tipu ületavate tiibadega. Neil on hea nägemisvõime paarituslennul ema leidmiseks. Nõela asemel on neil arenenud isassuguorganid. Leskede ülesanne on mesilasema viljastamine toitu nad ei korja ja tarutöid ka ei tee. Viljastamine toimub kõrgel õhus 2-6 km radiuses mesilast. Nad osalevad pereelus vaid suveperioodil, et paarduda
Tunnused: kitiinist kattetiivad ja kilejad lennutiivad, suu ümber haukamissuised, arenevad täismoondega. Kiil: tunnused: suured silmad, röövtoiduline,täismoondega areng, kaks paari kilejaid tiibu. Puruvanad: elab kividest, teokarpidest või puuokstest ehitatud majas Kahetiivalised on ohtlikud haiguste levitajad. Ühiseluliesed Mesilaspere: · emamesilane: ülesanne on muneda. Ta muneb kahte sorti mune: töömesilased ja lihtsalt isasmesilased. · isased mesilased: elavad 2-3 kuud, talveks peab neile süüa jätma. Talvel tapavad töömesilased nad ära. · töömesilased: ülesanded on kärjekannude ehitamine ja nektari korje. Korjemesilastel on korvikesed jalgade küljes. Osade mesilaste ülesanne on mee töötlemine, osad toidavad vastseid mesilaspiimaga, osadele on antud valvamiskohustus. Mesilaste tähtsus · saame mett
(vanemate sugurakud haploidsed, embrüo diploidne) Sugulisel paljunemisel avaldub järglastel ulatusilik mitmetasandiline pärilik muutlikkus. Erandid sugulisel paljunemisel: 1. Neitsisigimine ehk partenogenees uus organism areneb viljastamata munarakust. Omane nii taimedele kui ka loomadele, nii selgrootutele kui ka selgroogsetele. Arenevad nii isased kui emased, nii haploidsed kui ka diploidsed isendid. Näited: a. Putukad:mesilased isasmesilased ehk lesed (n) b. Sisalikud u 20 liiki; ainult emastena: emased 2n (areng algab diploidsest munarakust) Tähtsus: 1. kasulik äärmuslikes tingimustes, kus on väga hõre asustus. 2. oluline energiakokkuhoid 3. teatut juhtudel tagab kiire masspaljunemised (suvised lehetäide põlvkonnad) Imetajatel partenogeneesi ei esine!!! Lindudel looduses ka mitte. 25
Euploidide rida on järgmine: n - monoploidid (ABC) 2n - diploidid (AABBCC) 3n - triploidid (AAABBBCCC) 4n - tetraploidid (AAAABBBBCCCC) 5n - pentaploidid (AAAAABBBBBCCCCC) 6n - heksaploidid (AAAAAABBBBBBCCCCCC) 8n - oktoploidid (AAAAAAAABBBBBBBBCCCCCCCC) 10n - dekaploidid (AAAAAAAAAABBBBBBBBBBCCCCCCCCCC). Esitatud reas tähistavad A, B ja C kolme erinevat kromosoomi. Monoploidsust (haploidsust) esineb loomadel harva ja seda loetakse anomaaliaks. Erandiks on siin isasmesilased - lesed, kellel haploidne kromosoomiarv on normaalne. Lesed arenevad emasmesilase viljastamata munadest partenogeneesi teel. Monoploidsus võib diploidsetel loomadel tekkida viljastusprotsessi häirete tagajärjel: munarakk võib hakata arenema viljastamata, ilma spermi osavõtuta (tõeline partenogenees). Sperm võib osaleda munaraku aktivatsioonil, kuid karüogaamiat (munaraku ja spermi tuuma ühinemist) ei toimu
annaabi.ee 
